Aasta alguses kirjutasime ajakirjas Eesti Arst, et patsiendikindlustus on 2024. aasta “\u00e4mber”. Just sellise “auhinna” andis Tallinna Perearstide Selts 1. novembril 2024 j\u00f5ustunud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusele ehk rahvakeeli patsiendikindlustusele. “\u00c4mbri” staatus on aastaga vaid s\u00fcvenenud.<\/p>\n
Tartu Kiirabi juht Lauri K\u00f5rgvee kirjutas hiljuti Postimehes<\/a>, et Tartu Kiirabi maksab patsiendikindlustuse eest ligikaudu 200 000 eurot aastas, samal ajal kui aasta jooksul ei ole tehtud \u00fchtegi v\u00e4ljamakset. K\u00f5rgvee s\u00f5nul tuleks s\u00fcsteem ajutiselt peatada v\u00f5i p\u00f5hjalikult reformida.\u00a0<\/p>\n Seevastu terviseamet ja sotsiaalministeerium probleemi ei tunnista. Hiljutises kokkuv\u00f5ttes patsiendikindlustuse esimese tegutsemisaasta kohta teatas terviseamet<\/a>, et uue kohustusega on \u00fcldjoontes h\u00e4sti toime tuldud.<\/p>\n Kellel on \u00f5igus? Enne otsuse tegemist tuleb aru saada, et koos patsiendikindlustuse loomisega toimus Eesti tervishoius\u00fcsteemis veel kaks suurt muudatust. Nimelt sisuliselt kaotati arsti isiklik vastutus ja loodi patsiendi ohutusjuhtumite andmekogu, millesse kogutakse ravivigade statistikat.<\/p>\n Arsti vastutuse t\u00fchistamine ja uue andmekogu loomine ei vajanud suurt rahas\u00fcsti, kuid aitasid muuta tervishoiuteenuse osutamist l\u00e4bipaistvamaks ja kvaliteetsemaks. Patsiendikindlustus on seevastu \u00e4\u00e4rmiselt koormav tervishoius\u00fcsteemile ning v\u00f5ib t\u00f5esti viia amerikaniseerumiseni, nagu arvab perearst Eero Merilind<\/a>. Kui kulukas on patsiendikindlustus?<\/p>\n Kindlustusmaksete kulud<\/p>\n Riigihangete registrist<\/a> selgub, et lisaks Tartu Kiirabile maksavad ka teised raviasutused patsiendikindlustuseks suuri summasid: Tallinna Kiirabi 170 112 eurot, L\u00e4\u00e4ne-Tallinna Keskhaigla 227 417 eurot, P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla kumbki ligi 400 000 eurot ning Tartu \u00dclikooli Kliinikum pea pool miljonit eurot.<\/p>\n K\u00f5ikide raviasutuste kogukulu v\u00e4ljaselgitamine on keeruline, sest enamik Eesti raviasutusi ei pidanud kindlustusandja leidmiseks korraldama riigihanget. Kuna kindlustusandjad ei ole ka ise oma tulusid avaldanud, tugineme varasematele hinnangutele.\u00a0<\/p>\n Sotsiaalministeerium prognoosis patsiendikindlustuse kuludeks seaduse eeln\u00f5u seletuskirjas<\/a> umbes 0,5 protsenti tervishoiuteenuste eelarvest. Tervisekassa 2025. aasta eelarve<\/a> tervishoiuteenuste osa on umbes kaks miljardit eurot, millest 0,5 protsenti on k\u00fcmme miljonit eurot.<\/p>\n See kolm aastat tagasi tehtud prognoos on osutunud \u00fcsna t\u00e4pseks. Tervisekassa dokumendiregistrist v\u00f5ib leida juhatuse otsuse<\/a>, mis kinnitab, et 2025. aasta esimesel poolaastal maksti raviasutustele umbes kaks miljonit eurot patsiendikindlustuse kulude katteks. Terve aasta peale on planeeritud neli miljonit eurot.<\/p>\n Kuna tervisekassa katab kuni 50 protsenti kindlustusmaksest, siis teist sama palju peavad raviasutused ise tasuma. Seega, kui tervisekassa panustab umbes neli miljonit eurot aastas, siis raviasutused maksavad veel v\u00e4hemalt sama palju.<\/p>\n Nii kujuneb 2025. aasta kindlustusmaksete kogusummaks t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcle kaheksa miljoni euro. Ja see summa ei sisalda nende raviasutuste kindlustusmakseid, mis ei ole tervisekassa lepingupartnerid ehk mitmed hambaravi, esteetilise meditsiini ja muud erakliinikud. Paratamatult tekib k\u00fcsimus, kellele kehtiv s\u00fcsteem kasulik on?<\/p>\n Kasu patsientidele v\u00f5i kindlustusandjale?<\/p>\n Terviseamet avaldas hiljuti Meditsiiniuudistes<\/a> andmed kindlustusjuhtumite kohta alates s\u00fcsteemi k\u00e4ivitamisest. Kokku on kindlustusandjale PZU esitatud 335 n\u00f5uet, millest 42 on seni tunnistatud kindlustusjuhtumiks. Nendest 42-st kindlustusjuhtumist on ligi 20 seotud 2024. aasta detsembris toimunud silmas\u00fcstide t\u00fcsistusest p\u00f5hjustatud p\u00f5letiku klasterpuhanguga. Oktoobris oli pooleli veel 241 juhtumi menetlus.\u00a0<\/p>\n Keskmiselt on v\u00e4lja makstud h\u00fcvitise suurus olnud 3425 eurot, mis t\u00e4hendab, et 42 kindlustusjuhtumi peale on patsientidele makstud ainult 143 850 eurot. Isegi kui k\u00f5ik menetluses olevad 241 n\u00f5uet rahuldatakse ja eeldades, et keskmine v\u00e4ljamakse j\u00e4\u00e4b samaks, on kindlustusandja v\u00e4ljamaksete kogusumma alla \u00fche miljoni euro.<\/p>\n Patsiendile v\u00e4lja makstud summast saab kindlustusandja raviasutuselt tagasi k\u00fcsida omavastutuse. PZU n\u00e4itab oma veebilehel<\/a> omavastutuse valikuteks 1000 eurot, 3000 eurot, 5000 eurot ja “Muu”. Tuletame meelde, et PZU keskmine v\u00e4ljamakse on olnud 3425 eurot. V\u00e4hemalt tuhat eurot saab ta sellest tagasi omavastutusena. Omavastutust arvesse v\u00f5ttes v\u00f5ivad PZU tegelikud kulud olla veelgi v\u00e4iksemad, kui eelmises l\u00f5igus pakutud miljon eurot.<\/p>\n “Ei saa pidada normaalseks, et v\u00e4ljamaksete ja kindlustusmaksete suhe on \u00fcks k\u00fcmnele.”<\/p>\n Tegu on k\u00fcll ligikaudse arvutusega, kuid p\u00f5him\u00f5te on selge: kindlustusmaksetele kulub tervishoius\u00fcsteemis ligikaudu k\u00fcmme miljonit eurot, aga patsientidele makstakse v\u00e4lja alla \u00fche miljoni. Me ei v\u00e4ida, et kindlustusandja kasum on \u00fcheksa miljonit eurot. Suur osa rahast kulub s\u00fcsteemi toimimiseks ehk reservide moodustamiseks, edasikindlustuseks ja n\u00f5uete menetlemiseks. Ometi ei saa pidada normaalseks, et v\u00e4ljamaksete ja kindlustusmaksete suhe on \u00fcks k\u00fcmnele.<\/p>\n Statistikaameti andmetel<\/a> on teiste kahjukindlustuse liikide puhul v\u00e4ljamaksete ja kindlustusmaksete suhe umbes \u00fcks kahele v\u00f5i m\u00f5nel juhul \u00fcks kolmele. On selge, et uue patsiendikindlustuse peamine kasusaaja on kindlustusandja, kes teenib s\u00fcsteemist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kasumit.<\/p>\n Mis probleemi lahendasime?<\/p>\n Olgu kulu siis k\u00fcmme miljonit eurot, summa, millest enamik ei j\u00f5ua kunagi patsientideni. Kas selle kuluga on lahendatud m\u00f5ni probleem Eesti tervishoius? Meenutame, et arstide isikliku vastutuse kaotamise ja patsientide ohutusjuhtumite andmekogu loomisega tekkis v\u00f5imalus \u00f5ppida probleemidest. Idee j\u00e4rgi peaks patsiendikindlustus tooma p\u00e4evavalgele rohkem ravivigu ning tagame nende vigade erapooletu menetlemise. Nii siiski ei ole l\u00e4inud.<\/p>\n Ravivigade tuvastamise statistika ei ole 2025. aastal 2024. aastaga v\u00f5rreldes muutunud. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon<\/a> menetles 2024. aastal 197 avaldust ja tuvastas 43 vajakaj\u00e4\u00e4mist. Alates 1. novembrist 2024 on PZU-le esitatud 335 avaldust, millest 42 on tunnistatud kindlustusjuhtumiks.\u00a0<\/p>\n On t\u00f5si, et patsiendil on lihtsam p\u00f6\u00f6rduda kindlustusandja poole kui hakata raviasutusega vaidlema kohtus. Kuid ka siin peitub probleem: kogu vastutus kaebuste ja vigade hindamisel on j\u00e4etud kindlustusandjale. Viimane tugineb oma otsustes ekspertarstide arvamustele, keda on Eestis v\u00e4he. Sageli on \u00fcks ja sama arst seotud mitme raviasutusega. Seet\u00f5ttu on kerged tekkima kahtlused huvide konflikti olemasolus, mida kinnitab ka hiljutine meedias kajastatud juhtum<\/a>.<\/p>\n Milleks on \u00fcldse vaja erakindlustust ja kindlustusandjate vahelist konkurentsi, kui ravivigade olemasolu v\u00f5i puudumist hindab l\u00f5puks ikka sama k\u00e4put\u00e4is eksperte?<\/p>\n Patsiendi ja raviasutuste vastandumist saanuks v\u00e4ltida \u00fcksk\u00f5ik millise erapooletu vaidluste lahendajaga, kes hindaks ravivigade olemasolu v\u00f5i puudumist. Arvestades ekspertide nappust, oleks m\u00e4rksa asjakohasem luua \u00fcks tsentraalne organ, kes hindaks ravivigu \u00fchtsetel alustel.\u00a0<\/p>\n