Eesti Ol\u00fcmpiakomitee spordips\u00fchholoog Kristel Kiens r\u00e4\u00e4kis, kui oluline on see, et vigastatud sportlane tunneks end j\u00e4tkuvalt meeskonna osana. Sageli liigub treeneri t\u00e4helepanu nendele, kes saavad edasi treenida, kuid vigastatud sportlane vajab teadmist, et ta ei ole unustatud.\u00a0<\/p>\n
\u00dcheksa-aastane Mathias Georg unistab profijalgpalluriks saamisest. Tal on selleni veel pikk tee k\u00e4ia, kuid juba on ta kogenud, mida t\u00e4hendab olla vigastatud ja m\u00e4ngust eemal. “Ma tegin oma k\u00e4e katki ega saanud kuus kuud m\u00e4ngida, aga elasin oma tiimile kaasa. T\u00f5eline sportlane ei anna nii lihtsalt alla,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Kui \u00fcks hetk v\u00f5ib muuta k\u00f5ik\u00a0<\/p>\n
Endine odaviskaja Magnus Kirt kuulus kuni karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5puni maailma tippu. Tema nimele kuulub Eesti rekord odaviskes (90,61 meetrit), mis teeb temast ka vasakuk\u00e4eliste odaviskajate maailmarekordi omaniku. Kirdi profisportlase karj\u00e4\u00e4r l\u00f5ppes 2019. aasta MM-il saadud \u00f5lavigastuse tagaj\u00e4rjel, mis ei v\u00f5imaldanud tal enam soovitud tasemel v\u00f5istlemist j\u00e4tkata.\u00a0<\/p>\n
Kirt t\u00f5des, et tal ei l\u00e4he kunagi meelest, mis tunded teda tol hetkel valdasid, kui tema \u00f5lg liigesest v\u00e4lja l\u00e4ks. “Valu polnudki nii palju kui teadmatust, kui t\u00f5sine see vigastus on ja kui raskeks l\u00e4heb taastumine. Juba esimesel hetkel sain aru, et see v\u00f5ib olla karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5petav vigastus,” tunnistas ta.<\/p>\n
Eesti v\u00f5rkpallinaiskonna liider Kristiine Miilen vigastas t\u00e4navu aasta augustis koondist esindades vasaku p\u00f5lve ristatisidet ja meniskit, mist\u00f5ttu tuleb tal terve eesootav hooaeg vahele j\u00e4tta. 28-aastane v\u00f5rkpallur m\u00e4letab samuti vigastuse hetke nii, nagu see oleks olnud alles eile: k\u00f5ik algas h\u00fcppest, mida ta on elus k\u00fcmneid tuhandeid kordi teinud.<\/p>\n
“H\u00fcppasin, seej\u00e4rel maandusin ja libisesin, nagu oleks p\u00f5rand m\u00e4rg olnud. Jalg l\u00e4ks lukku ja lukus jala peale maandudes tundsin, kuidas p\u00f5lv plahvatas. Ma teadsin kohe, et see ei ole selline paneme-j\u00e4\u00e4d-peale vigastus,” t\u00f5des ta. Miilen meenutas, kuidas ta vaatas valudes Kalevi spordihalli lage ja m\u00f5tles endamisi, et keegi ta ometi v\u00e4ljakult \u00e4ra lohistaks.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli sporditeaduste ja f\u00fcsioteraapia instituudi liigutusanal\u00fc\u00fcsi lektor ja f\u00fcsioterapeut Laura Lepasalu t\u00f5des, et tippspordis on vigastuste peamine p\u00f5hjus vead treeningmetoodikas. Tema s\u00f5nul ei osata sageli treeninguid piisavalt planeerida ning sage v\u00f5istlusgraafik ei j\u00e4ta lihaskudedele taastumiseks piisavalt aega.<\/p>\n
Lepasalu lisas, et probleemid v\u00f5ivad ilmneda ka siis, kui biomehaanika on paigast \u00e4ra ehk \u00fcht lihast koormatakse rohkem ja teist v\u00e4hem v\u00f5i kui n\u00e4iteks jalgpalluritel on vihmast libe v\u00e4ljak, siis on vigastused sagedamad.<\/p>\n
Vaimne taastumine algab m\u00f5istmisest<\/p>\n
Eesti Ol\u00fcmpiakomitee spordips\u00fchholoog Kristel Kiens m\u00e4rkis, et sportlase esmane ps\u00fchholoogiline reaktsioon vigastusele s\u00f5ltub suuresti tema varasematest kogemustest ja isiksusest. “M\u00f5ne jaoks on esimene m\u00f5te, miks mina, teisele aga annab varasem kogemus kindluse, et saan sellega hakkama,” \u00fctles Kiens.\u00a0<\/p>\n
Ta lisas, et oluline on ka see, millal vigastus tekib. Kui see juhtub hooaja alguses, on aega taastuda ja ka tagasi tulla, kuid kui enne t\u00e4htsaid v\u00f5istlusi, siis on m\u00f5ju palju suurem. Need asjaolud m\u00f5jutavad seda, kui tugevalt sportlane olukorda tajub ja milline on tema reaktsioon juhtunule.<\/p>\n
Endine odaviskaja Magnus Kirt r\u00e4\u00e4kis, et vaimse tugevuse kasvatamisel on sportlasel m\u00e4\u00e4rav roll. Tema s\u00f5nul peab tegevsportlane endale ise seadma piirid ja reeglid ning neist kinni pidama, sest vaim l\u00e4heb tugevaks siis, kui sportlane teab, et on enda poolt teinud k\u00f5ik, mis v\u00f5imalik. Tema s\u00f5nul annab juba selline teadmine tohutult j\u00f5udu.<\/p>\n
Kristiine Miilen tunnistas, et k\u00fcsis endalt korduvalt, miks see just temaga juhtus, sest ometi tegi ta vastavalt oma teadmistele k\u00f5ik endast oleneva. Ta \u00fcritas piisavalt magada, toitumist j\u00e4lgida ning kanda vaid mugavaid jalan\u00f5usid.\u00a0<\/p>\n
“See kripeldab siiani. Ma tean, et ma ei saa kunagi t\u00e4pselt teada, mis juhtus, aga mul oleks lihtsam, kui teaksin, et see oli lihtsalt \u00f5nnetus ja mitte midagi sellist, mida oleksin saanud ise \u00e4ra hoida,” t\u00f5des Miilen.\u00a0<\/p>\n
K\u00f5ige raskem on teadmatus<\/p>\n
Nii Kirt kui ka Miilen r\u00e4\u00e4givad kui \u00fchest suust, et k\u00f5ige raskem on just teadmatus \u2013 mitte valu, vaid ebakindlus tuleviku ees.<\/p>\n
Kirt r\u00e4\u00e4kis, et viimane vigastus, mis oli seotud songaga, oli k\u00f5ige ebameeldivam. “See teadmatus, kui sul on midagi sees viga ja sa ei tea, millest see tuleb, hakkab l\u00f5puks k\u00f5ige rohkem vaimule,” t\u00f5des ta. Isegi, kui ta \u00f5lg andis tunda ning taastumine oli raske, oli k\u00f5ige keerulisem ikkagi teadmatus, et midagi on kehas valesti. Vaimne v\u00e4simus ja pidev muretsemine kuhjusid ning \u00fchel hetkel tabas ta end m\u00f5ttelt, et v\u00f5ib-olla peakski sporditossud varna riputama.\u00a0<\/p>\n
Sarnast tunnet on kogenud ka Miilen. Teda valdas t\u00e4ielik teadmatus p\u00e4rast rasket p\u00f5lvevigastust, mis nurjas tema hooaja ja plaanid liituda tugeva Poola liiga tippklubiga Bielsko-Biala. Samas klubis teenib leiba ka koondisekaaslane ja hea s\u00f5ber Kertu Laak.\u00a0<\/p>\n
K\u00f5ige enam painaski Miilenit k\u00fcsimus, mis saab Poolast ja lepingust. Kui teised sportlased \u00fctlesid, et elu parimas vormis juhtuvadki vigastused, siis see teadmine teda ei lohutanud. “Kui arst \u00fctles, et k\u00f5ik on katki, siis nutsin Tartu \u00dclikooli Kliinikumi parklas korraliku j\u00e4rve. See oli mu elu \u00fcks hullemaid hetki,” meenutas ta.\u00a0<\/p>\n
Spordips\u00fchholoog Kristel Kiens r\u00f5hutas, kui oluline on see, et vigastatud sportlane tunneks end j\u00e4tkuvalt meeskonna osana. Sageli liigub treeneri t\u00e4helepanu nendele, kes saavad edasi treenida, kuid vigastatud sportlane vajab teadmist, et ta ei ole unustatud. Tuge vajavad eriti need sportlased, kelle identiteet on s\u00fcgavuti vaid spordiga seotud: neil on taastumine vaimselt keerulisem kui neil, kellel on lisaks sportlaskarj\u00e4\u00e4rile ka muid rolle ja tegevusi.<\/p>\n
F\u00fcsioterapeut Laura Lepasalu s\u00f5nul on taastumisprotsessis oluline anda kehale aega. Seejuures on see sportlasele keeruline, kuna m\u00e4ngus on sageli nii sponsorlepingud, tulemused kui ka palk. Selline surve v\u00f5ib panna sportlase liiga vara treeningutele naasma. Seejuures ongi f\u00fcsioterapeudil kandev roll m\u00e4rgata, kui sportlasel tekib \u00fclekoormus, ja suunata ta taastuma enne, kui tekivad t\u00f5sised vigastused.\u00a0<\/p>\n
Elu p\u00e4rast vigastust\u00a0<\/p>\n
Kuigi Miilen on praegu t\u00e4ielikult spordile p\u00fchendunud, on ta sportlaskarj\u00e4\u00e4ri k\u00f5rvalt v\u00f5tnud erinevates koolides e-kursusi, et vaim teravana hoida. P\u00e4rast g\u00fcmnaasiumit kaalus ta minna otse Tartu \u00dclikooli ajakirjandust \u00f5ppima, kuid mingi aja jooksul suurem huvi kadus. Nii j\u00f5udis ta \u00f5iguse, toitumise ja Euroopa Liidu teemaliste kursusteni, mis on aidanud tal sportlaskarj\u00e4\u00e4ri k\u00f5rvalt silmaringi laiendada ja m\u00f5ista, mis teda veel huvitab.<\/p>\n
Ometi on Miilen veendunud, et tema koht on palliplatsil ning ning peale pikka vigastuspausi taas tipptasemele j\u00f5udmises ta ei kahtle. “J\u00e4tkan sealt, kus pooleli j\u00e4in, ja teen nii kaua, kuni mul isu on ja see mulle r\u00f5\u00f5mu pakub. Isegi, kui mu ACL viis korda katki l\u00e4heks, ma tuleks ikka tagasi, sest ma ei suuda elada m\u00f5ttega, et karj\u00e4\u00e4r l\u00f5ppes minu otsuseta,” s\u00f5nas Miilen. Ta loodab, et vigastus on vaid v\u00e4ike komistuskivi sel teekonnal.<\/p>\n
Vigastus pani ka Magnus Kirdi oma tulevikuplaane \u00fcmber hindama. Tema hinnangul peaks igal sportlasel olema varuplaan, sest nagu ajalugu on n\u00e4idanud, siis \u00fcks vise v\u00f5ib k\u00f5ike muuta. “Ma olin kindel, et minust ei saa kunagi treenerit, sest olin tolleks hetkeks spordist v\u00e4sinud ega tahtnud isegi staadionit n\u00e4ha,” r\u00e4\u00e4kis ta. M\u00f5ne aja p\u00e4rast hakkas ta aga noori aitama ja m\u00f5istis, et see annab talle uut energiat.<\/p>\n
P\u00e4rast karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5petamist ongi Kirt leidnud uue kire endalegi ootamatult just treenerit\u00f6\u00f6st. Alates 2023. aastast juhendab ta Audentese spordiklubis noori odaviskajaid. Sellel s\u00fcgisel lisandus tema treenitavate sekka ka Soome tippodaviskaja ja mulluse EM-i pronksmedalist Oliver Helander.<\/p>\n
Artikkel valmis Tartu \u00dclikooli \u00f5ppeaines “Publististika praktika”. Autorid on magistrandid Cassandra Piirioja, Bret-Maria Rikko, Grete Isabel Huik, Janar Koemets ja Kaarel Oraste.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Ol\u00fcmpiakomitee spordips\u00fchholoog Kristel Kiens r\u00e4\u00e4kis, kui oluline on see, et vigastatud sportlane tunneks end j\u00e4tkuvalt meeskonna osana.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36975,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[37,33,35,2247,34,36,18857,18856,18858,1067,159,158],"class_list":{"0":"post-36974","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-eok","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-kristel-kiens","15":"tag-kristiine-miilen","16":"tag-laura-lepasalu","17":"tag-magnus-kirt","18":"tag-sport","19":"tag-sports"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115507507135963766","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36974","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36974"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36974\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36975"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36974"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36974"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36974"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}