{"id":36991,"date":"2025-11-07T08:57:10","date_gmt":"2025-11-07T08:57:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/36991\/"},"modified":"2025-11-07T08:57:10","modified_gmt":"2025-11-07T08:57:10","slug":"sinefiil-poff-i-programmile-lahenemiseks-on-palju-variante-uks-hea-valik-on-otsida-vana-kulda-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/36991\/","title":{"rendered":"Sinefiil | P\u00d6FF-i programmile l\u00e4henemiseks on palju variante, \u00fcks hea valik on otsida vana kulda | Film"},"content":{"rendered":"

P\u00d6FFil on kinoklassika enamasti olnud pigem kolmandaj\u00e4rguline, aga n\u00fc\u00fcd paari viimase aastaga on kavva tekkinud v\u00e4ga arvestatav klassikaprogramm ja t\u00e4navune “Vana kuld” seab selles vallas uue standardi.<\/p>\n

Siin on viis soovitust viieks esimeseks P\u00d6FFi p\u00e4evaks just sellest s\u00fcdamel\u00e4hedasest programmist \u2013 igaks p\u00e4evaks \u00fcks vanem film neile, kes tahavad ajas pilgu tagasi p\u00f6\u00f6rata. Tihti paneb selline pilk ka oleviku teise perspektiivi.<\/p>\n

“Surmakutsar” (“K\u00f6rkarlen”)
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Victor Sj\u00f6str\u00f6m\u200b\u200b<\/p>\n

Kui m\u00f5elda tagasi kogetud laivmuusikaga tummfilmiseanssidele, siis on \u00fcks meeldej\u00e4\u00e4v juhtum kindlasti kinos Helios toimunud “Surmakutsari” seanss aastal 2011, kuhu laivis m\u00e4ngis muusika peale V\u00e4ljas\u00f5it Rohelisse. B\u00e4nd l\u00e4ks kahjuks peaaegu kohe laiali, aga film on igavene ja n\u00fc\u00fcd taas teie ees, p\u00e4rast 14aastast pausi. Endiselt sama erakordne.<\/p>\n

Rootsi re\u017eiss\u00f6\u00f6r Victor Sj\u00f6str\u00f6m m\u00e4ngib selles 1920ndate aastate k\u00f5hedikus peaosa, allak\u00e4inud meest, kelle ellu astub surmakutsar. Kutsar ja tema kaarik meenutavad paadimees Charonit, kes surnud hingi \u00fcle Styxi j\u00f5e viis. Ka tema \u00fclesanne on kokku korjata aasta jooksul surnud hinged, ja ka tema asemele tuleb iga kord see, kes aasta viimasel hetkel sureb.<\/p>\n

“Surmakutsar” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

“Surmakutsar” on tehniliselt t\u00e4iesti revolutsiooniline. Kuigi \u00fclesulamisefekti (dissolve) esimene suurem populariseerija oli Georges M\u00e9li\u00e8s, siis Sj\u00f6str\u00f6m viib v\u00f5tte t\u00e4iesti uuele tasemele, asetades kihiti \u00fcksteise peale vahel mitu kaadrit ja saavutades kummitusliku, teispoolse efekti. Samuti kasutab ta siin \u00fcsna nutikaid struktuurilahendusi, asetades \u00fche m\u00e4lestuse teise sisse.<\/p>\n

Samamoodi nagu on Taani filmiloos tugev seos Carl Theodor Dreyeri ja Lars von Trieri vahel, viivad ka Sj\u00f6str\u00f6mi juurest niidid Ingmar Bergmanini. Kasv\u00f5i juba selle lihtsa asja kaudu, et Sj\u00f6str\u00f6m m\u00e4ngis veel k\u00f5rges vanuses peaosa Bergmani kindlasti kanoonilises filmis “Maasikav\u00e4lu”.<\/p>\n

“Surmakutsar” on m\u00f5istulugu, draama, \u00f5udukas ja fantaasiafilm \u00fchtaegu. Aastast 1921.<\/p>\n

“Surmakutsar” linastub 7. novembril kell 18.15 Apollo Kino Plazas ja 19. novembril kell 17 kinos Artis.<\/p>\n

“Saragossast leitud k\u00e4sikiri” (“R\u0119kopis znaleziony w Saragossie”)
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Wojciech Has<\/p>\n

Poolakatel on oskust ja julgust vajadusel oma lugusid pikalt ette v\u00f5tta, sest kuidas muidu seda va eepilisust ikka saavutada. Vaatasin m\u00f5nda aega tagasi nende ajaloolist klassikat, Henryk Sienkiewiczi romaani p\u00f5hjal lavastatud “Uputust”, millel pikkust \u00fcle nelja tunni. Krahv Jan Potocki romaanil p\u00f5hinev “Saragossa k\u00e4sikiri” saab hakkama vaid kolmega, eks k\u00f5ik on vaatenurga k\u00fcsimus.<\/p>\n

Kolmetunnise Marveliga v\u00f5rreldes on siin aga v\u00f5luvat kordades enam. See on film ajast, kui turundusts\u00fcklid ja kaubastamine ei reguleerinud veel k\u00f5ike ning Poolas otsiti v\u00f5imalusi teha mittepunase sisuga filme, mis siiski ideloogiliamiilitsate s\u00f5elast l\u00e4bi l\u00e4heks.<\/p>\n

“Saragossast leitud k\u00e4sikiri” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Film sobib h\u00e4sti t\u00e4navusse Kataloonia fookuse aastasse, kuna tegevus toimub suuresti Hispaanias. Kaks ohvitseri leiavad Napoleoni s\u00f5dade aegu Saragossa linnast \u00fche raamatu. Selgub, et seal on kirjeldatud \u00fche mehe vanaisa seiklusi, mis ei p\u00fcsi kuidagi meie tegelikkuse piirides ning eksleb uskumatute olendite ja n\u00e4htuste maailma, nagu Sindbad, M\u00fcnchhausen ja teised enne teda. T\u00e4htsust pole, kas need on t\u00f5elisus, v\u00e4ljam\u00f5eldis v\u00f5i n\u00e4gemus, sest meie ette ekraanile need igatahes j\u00f5uavad, ja v\u00e4ga meeldej\u00e4\u00e4val moel.<\/p>\n

Fantaasial on antud k\u00e4sk v\u00f5tta vabalt ja rivitult ning tulemuseks selline hiideelarvega seiklus, mis ei tohiks kuidagi sotsialistliku Poola plaanimajanduse raamidesse mahtuda, aga lavastaja Wojcech Hasil see siiski \u00f5nnestus. Ja meie r\u00f5\u00f5mustame ka praegu, filmi 60. juubelil.<\/p>\n

“Saragossast leitud k\u00e4sikiri” linastub 8. novembril kell 19.45 Apollo Kino Plazas.<\/p>\n

“Pingsalt valvatud rongid”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Jir\u00ed Menzel<\/p>\n

P\u00e4ev edasi ja p\u00f5ikame Poolast T\u0161ehhoslovakkiasse, kus Hasi “Saragossa k\u00e4sikirjast” vaid aasta hiljem sai t\u0161ehhi uue laine tuules Ji\u0159\u00ed Menzel valmis oma esimese filmi “Pingsalt valvatud rongid”, mis lendas ikka v\u00e4ga k\u00f5rgelt \u2013 lausa parima v\u00f5\u00f5rkeelse filmi Oscarini v\u00e4lja…<\/p>\n

“Pingsalt valvatud rongid” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

T\u0161ehhoslovakkia uuest lainest (ehk T\u0161ehhi filmiimest, nagu seda kutsuti) v\u00e4lja kasvanud Menzelit loetakse k\u00fcll selgelt nende hulka, aga kuulub pigem selle liikumise vaatajas\u00f5bralikumasse otsa. Romantiline kom\u00f6\u00f6dia ja ka suurekssaamislugu \u00fchest noorest poisist, kes t\u00f6\u00f6tab rongidispet\u0161erina ja \u00fcritab kuidagi naiste m\u00fcstilises maailmas mingit suunda leida, ent satub oma naiivsuses keset vastupanuliikumise operatsiooni. Siin on nii kergust kui s\u00fcgavust. Ja \u00fcks filmiajaloo t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseid erootilisi stseene kummitempliga. Rohkem ei \u00fctle, vaadake ise.<\/p>\n

“Pingsalt valvatud rongid” linastub 9. novembril kell 19.15 Apollo Kino Plazas ning 22. novembril kell 16.30 Apollo Kino Plazas.<\/p>\n

“Umbracle”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Pere Portabella<\/p>\n

Huvitav, et P\u00d6FF-il on see pealkiri t\u00f5lkimata j\u00e4\u00e4nud, sest see t\u00e4hendab katalaani keeles vihmavarju.<\/p>\n

Mis aga ei vii meid kuigiv\u00f5rd filmi sisule l\u00e4hemale, ja ei kirjelda ka filmi ennast. Vihmavari peaks justkui esiteks pakkuma varju heitlike olude eest ja teiseks, kui ingliskeelset kasutust vaadata, v\u00f5tma midagi kokku n-\u00f6 \u00fche varju alla. “Umbracle” aga j\u00e4tab meid pigem oma m\u00f5ttel\u00f5ngadega omap\u00e4i, sest veendunud avangardistina ei ole katalaani klassik Pere Portabella v\u00e4ga selgitamisest huvitatud ja vaataja peab ise otsustama, mida ta m\u00f5tleb ja arvab. Kui vabastav!<\/p>\n

Nagu avangardiga tihtipeale, on siin kohti-stseene-episoode, millele on raske keskenduda, aga siis j\u00e4llegi lajatab mingi stseeniga, mis iialgi ei unune. Peaosas k\u00f5nnib siin ringi sir Christopher Lee, kes vahel n\u00e4eb lihtsalt v\u00f5imatult cool v\u00e4lja, aga siis laseb l\u00f5dvaks ja \u00fchel unustamatul hetkel laulab ooperit ja etleb Poe “Ronka”. Juba sellep\u00e4rast tasub seda filmi vaadata.<\/p>\n

“Umbracle” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Ajastu aga annab pisut m\u00f5istmist lisaks. Film on aastast 1972. Franco suri 1975, nii et film on tehtud fa\u0161istliku Hispaania viimastel aastatel, ilmselt v\u00e4ga keerulistes oludes. Ja sellest hoolimata on see terav kriitika diktatuuri “kultuurin\u00e4gemuse pihta” ning katkendid frankoistlikest filmidest ja etendustest on v\u00e4ga reljeefne meeldetuletus, miks me \u00e4\u00e4rmuslikumate j\u00f5udude kureeritud kultuuri kartma peaksime.<\/p>\n

Portabella on t\u00e4naseks fenomenaalsed 98 aastat vana ja loodame, et tema 100. juubeli puhul on p\u00f5hjust ja v\u00f5imalust veel midagi temalt siinsetes kinodes n\u00e4ha. Poliitiline, poeetiline ja kompromissitu filmitegija, kelle “Umbracle” on ilmselt P\u00d6FFi programm-i \u00fcks n\u00f5udlikumaid filme, aga selliste jaoks ongi filmifestivalid elu kutsutud.<\/p>\n

“Umbracle” linastub 8. novembril kell 21.30 Apollo Kino Plazas, 10. novembril kell 20.45 Apollo Kino Plazas ja 23. novembril kell 21.15 Apollo Kino Plazas.<\/p>\n

“Lourdes”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Jessica Hausner<\/p>\n

P\u00d6FF on t\u00e4navu fookusesse t\u00f5stnud austerlanna Jessica Hausneri. V\u00e4hemalt \u00fche-kahe filmi pealt v\u00f5ib ka Hausnerist r\u00e4\u00e4kida kui kaasaegsest klassikust, ja ilmselt on ta karj\u00e4\u00e4ri seniseks k\u00f5rghetkeks just see film siin, “Lourdes”.<\/p>\n

Ratastooli aheldatud Christine (Sylvie Testud) siirdub legendaarsesse palver\u00e4nnakute sihtpaika Lourdes’i, lootes seal saada ime osaliseks, aga ise ilmselt seda v\u00f5imalust mitte eriti realistlikuks pidades.<\/p>\n

“Lourdes” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Lourdes’is n\u00e4eme t\u00f5elist ime-industry’t, kus spirituaalsust on p\u00fc\u00fctud pakendada \u00fchte materjali ja teise vormi, et iga\u00fcks saaks endale t\u00fckikese imet kaasa lunastada. Sellises keskkonnas on raske uskuda, et millelegi imelisele on veel ruumi j\u00e4\u00e4nud, aga… ime juhtub. Kuidas see inimesi m\u00f5jutab? Kas usk tuleb enne imet v\u00f5i vastupidi, ja kas nad saavad eksisteerida ka eraldi?<\/p>\n

“Lourdes” valdab meisterlikult askeetlikku vormi ja nappe tundev\u00e4relusi. L\u00e4heneb l\u00e4bi petlikult argise, aga suudab k\u00f5netada s\u00fcgavalt spirituaalset. Tippklass.<\/p>\n

“Lourdes” linastub 9. novembril kell 18.30 kinos Artis, 11. novembril kell 18.00 kinos S\u00f5prus ja 21. novembril kell 19.30 kinos Artis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00d6FFil on kinoklassika enamasti olnud pigem kolmandaj\u00e4rguline, aga n\u00fc\u00fcd paari viimase aastaga on kavva tekkinud v\u00e4ga arvestatav klassikaprogramm…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":36992,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,208,16862,18873,18866,140,18874,6619,18868,2870,18869,2688,18870,11271,6217,18867,18871,18872],"class_list":{"0":"post-36991","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-film","15":"tag-jessica-hausner","16":"tag-jiri-menzel","17":"tag-lourdes","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-pere-portabella","20":"tag-pimedate-oode-filmifestival","21":"tag-pingsalt-valvatud-rongid","22":"tag-poff","23":"tag-saragossast-leitud-kasikiri","24":"tag-sinefiil","25":"tag-surmakutsar","26":"tag-tristan","27":"tag-tristan-priimagi","28":"tag-umbracle","29":"tag-victor-sjostrom","30":"tag-vojciech-has"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115507589650492083","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36991","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36991"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36991\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36992"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36991"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36991"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36991"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}