Tartumaa juhtumist<\/a>, kus oma endist elukaaslast pussitanud Tarmo v\u00f5ttis enda ja talle vastu tulnud liikleja elu, on m\u00f6\u00f6das n\u00e4dal. \u00d5nnetuses hukkunud Argo \u2013 isa, abikaasa, abipolitseinik ja hingehoidja \u2013 saadetakse reedel viimsele teele. Noar\u00fcnnaku ohvriks langenud naine on veel haiglas, kuid kosub. Ma soovin hingerahu ja j\u00f5udu k\u00f5igile, kes olid nende juhtumitega kas otseselt v\u00f5i l\u00e4hedastena seotud.\u00a0\u00a0<\/p>\nOleme politseis detailselt l\u00e4bi vaadanud k\u00f5ik s\u00fcndmused, kuhu Tarmoga seoses varem reageerisime ja info, mis meil selle pere kohta oli. Anal\u00fc\u00fcsime koos partneritega edasi, millised olid veel v\u00f5imalused v\u00e4givallatseja m\u00f5jutamiseks. Konkreetse juhtumi asjaoludega koos otsime ka paremaid lahendusi.<\/p>\n
Politsei jaoks algasid Tarmoga seotud v\u00e4ljakutsed aprilli algusest ja kokku k\u00e4isime neid lahendamas 18 korral. Neid v\u00e4ljakutseid \u00fchendab agressiivne ja ebastabiilne olek ning hirmutav k\u00e4itumine. Mees oli v\u00e4givaldne nii oma endise elukaaslase kui ka vanematega. \u00dcldiselt oli tegemist juhtumitega, kus politsei saabudes olukord rahunes, inimesed r\u00e4\u00e4kisid omavahel ning l\u00e4ksid laiali v\u00f5i viisime mehe kainenema. Politsei edastas info abivajadusest omavalitsusse ja kriminaalhooldajale ning tegi ka ise juhtumi j\u00e4relkontrolli.<\/p>\n
Politsei t\u00f6\u00f6 on olla kiire esmane sekkuja ja me ei leidnud Tarmoga seotud juhtumit, kus oleksime olnud hoolimatud, hooletud v\u00f5i laisad. Tegutsesime, tundsime huvi ja ei j\u00e4tnud neid s\u00fcndmusi kuhugi sahtlisse. K\u00fcll saab nendes 18 juhtumis v\u00e4ga selgelt kinnitust, et meil on s\u00fcndmuskohal ohvrile ja v\u00e4givallatsejale liiga v\u00e4he pakkuda.<\/p>\n
“On t\u00e4htis, et l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumil saaks m\u00f5lemad osapooled kohe spetsiaalselt tuge ja sageli ka ravi.”<\/p>\n
Me tuleme kohale, suhtleme, fikseerime, alustame uurimise, viime kainenema, proovime ise veenda kannatanut ohvriabisse p\u00f6\u00f6rduma ja teeme ka j\u00e4relkontrolli, aga sellest ei piisa. On t\u00e4htis, et l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumil saaks m\u00f5lemad osapooled kohe spetsiaalselt tuge ja sageli ka ravi. Ja kui on varasemad ohum\u00e4rgid v\u00f5i k\u00e4itumiskontrolli reeglite rikkumised, siis oleks v\u00f5imalik teha rohkem kui esmase juhtumi korral. Ainult nii k\u00e4ivitub ahel, mis viib ka sisulise lahenduseni.<\/p>\n
Politsei hinnangul on k\u00f5ige esmane h\u00e4davajalik muudatus, mis ei n\u00f5ua ka suuri kulutusi, pikendada seda aega, mil v\u00e4givallatseja ei saa pere juurde naasta. Praegu saab politsei agressiivse poole kainenema viia v\u00f5i kohustada teda lahkuma kuni 12 tunniks. Selle ajaga pole ohvril \u00fcldjuhul v\u00f5imalik teha rohkemat kui magada ja agressor on hommikukohviks tagasi.\u00a0<\/p>\n
Just ohvritele tegutsemisrahu pakkumiseks saab politsei mitmetes Euroopa riikides rakendada l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumil viibimiskeeldu enam kui seitsmeks p\u00e4evaks ja kohus v\u00f5ib seda oluliselt pikendada. Eestiski peaks see esmane viibimiskeeld olema 12 tunni asemel v\u00e4hemalt 72 tundi. Kolm \u00f6\u00f6p\u00e4eva v\u00f5ib p\u00e4\u00e4sta elu ja annab ohvrile aega hingata ning abi vastu v\u00f5tta.<\/p>\n
Teise asjana saab riik ehk k\u00f5ik seotud partnerid v\u00f5tta \u00fchise eesm\u00e4rgi ja anda kindla s\u00f5numi, et Eestis ei ole v\u00e4givald okei. See t\u00e4hendaks n\u00e4iteks seda, et s\u00f5ltuvusprobleemide korral teeb arst ettepanku juhiloa terviset\u00f5end kehtetuks muuta. Et kriminaalhooldaja saab \u00fcldse teada, kui v\u00e4givallakuriteoohvril on vaimse tervisega t\u00f5siseid probleeme. Et kohus ei m\u00e4\u00e4ra v\u00e4givallatseja elukohaks ohvri kodu. Et tingimisi karistuse puhul oleks k\u00e4itumisreeglid sellised, mis aitavad raskemaid juhtumeid ennetada. See on h\u00e4sti palju suhtumise k\u00fcsimus ja suhtumist saab muuta ning oleme ise politseis sellest elav n\u00e4ide.<\/p>\n
Kallim, aga samuti h\u00e4davajalik t\u00f6\u00f6riistakast l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla v\u00e4hendamiseks on l\u00e4bim\u00f5eldud ravi ja toetusprogrammid. Politsei kogemuse j\u00e4rgi on esmane ja k\u00f5ige kriitilisem vajadus anda selgelt vaimsete h\u00e4iretega inimene kiirelt arstide hoole alla ja seda isegi siis, kui ta on tarvitanud alkoholi. Praegu saadetakse koos abivajajaga ps\u00fchhiaatriahaiglasse saabunud patrullpolitseinik liiga tihti ukselt tagasi. See t\u00e4hendab, et viime inimese nelja seina vahele kainenema, kuid sisulist abi ta ei saa.<\/p>\n
N\u00e4eme oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s \u00fcha rohkem, et selline vaimse tervise EMO lihtsalt peab tekkima. Korduvad v\u00e4ljakutsed vaimse tervise h\u00e4iretega inimeste juurde on oma olemuselt hoiatused. Hoiatused, et v\u00e4givald v\u00f5ib eskaleeruda. Ja peab olema v\u00f5imalik neile reageerida enne, kui see maksab kellegi elu.<\/p>\n
V\u00e4givalla l\u00f5petamiseks on vaja sisulisi m\u00f5jutusprogramme ja tuge mitte ainult ohvrile, vaid ka v\u00e4givallatsejale. Sageli vajavad need inimesed ka s\u00f5ltuvusravi ja \u00fchiskonnas hakkama saamise oskusi. Mul ei ole kahtlust, et politsei tahab olla v\u00e4ljakutsetel inimese jaoks rohkem abiks. N\u00e4iteks kohe tulla koos ohvriabi inimesega, kes saab j\u00e4\u00e4da kannatanu k\u00f5rvale. V\u00f5i et kohe on v\u00f5imalik viia inimene kokku ps\u00fchhiaatriga, panna paika esimesed sammud ja kokkulepped. V\u00f5i t\u00f5esti see, et suudame ohvrile anda v\u00e4hemalt kolm rahup\u00e4eva. Igatahes midagi rohkemat kui flaier.<\/p>\n
L\u00e4hisuhtev\u00e4givald ei ole kuidagi “pehme” v\u00f5i ni\u0161iteema. Neljap\u00e4eva \u00f5htul l\u00f5i 58-aastane mees L\u00e4\u00e4nemaal noaga oma naist. Eestis on praegu 325 inimest, kes on t\u00e4navu aasta jooksul toime pannud v\u00e4hemalt kolm l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumit. Kokku reageerib politsei ca 7600 l\u00e4hisuhtev\u00e4givallajuhtumile aastas ehk rohkem kui 20 korda p\u00e4evas on vaja ohvriabi teenust, sotsiaalset tuge, viharavi, s\u00f5ltuvusravi, ps\u00fchholoogilist tuge l\u00e4hedastele.<\/p>\n
Iga juhtumi taga on p\u00e4ris inimesed, kelle k\u00f5ige turvalisem paik ehk kodu on v\u00e4givalla t\u00f5ttu muutunud p\u00f5rguks. Me ei l\u00f6\u00f6 neist \u00fchelegi k\u00e4ega, kuid v\u00e4givalla murdmiseks on vaja tugevamat tugis\u00fcsteemi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Politsei hinnangul on k\u00f5ige esmane h\u00e4davajalik muudatus pikendada seda aega, mil v\u00e4givallatseja ei saa pere juurde naasta. Praegu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":37056,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,4667,34,36,31,32,21,9011,28,29,19,353,2920,25,23,24,22,20,7439,30],"class_list":{"0":"post-37055","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-egert-belitsev","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-lahisuhtevagivald","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-politsei","24":"tag-politsei-ja-piirivalveamet","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-vagivald","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115507868640954887","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37055","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37055"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37055\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/37056"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37055"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37055"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37055"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}