{"id":37062,"date":"2025-11-07T10:17:06","date_gmt":"2025-11-07T10:17:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/37062\/"},"modified":"2025-11-07T10:17:06","modified_gmt":"2025-11-07T10:17:06","slug":"vana-rooma-teedevork-osutus-arvatust-kaks-korda-ulatuslikumaks-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/37062\/","title":{"rendered":"Vana-Rooma teedev\u00f5rk osutus arvatust kaks korda ulatuslikumaks | Ajalugu"},"content":{"rendered":"<p>Vana-Rooma teedev\u00f5rk oli seni arvatust oluliselt laiem, <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41597-025-06140-z\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">osutab<\/a> rahvusvaheline teadlasr\u00fchm. Iga lugeja v\u00f5ib selles ise veenduda, vaadates nende koostatud uut Rooma keisririigi digitaalset <a href=\"https:\/\/itiner-e.org\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">teedekaarti<\/a>. T\u00e4psemalt leidub sealt teid varasematega atlastega v\u00f5rreldes 100 000 kilomeetri jagu rohkem.<\/p>\n<p>Juba levinud k\u00f5nek\u00e4\u00e4nd \u00fctleb, et k\u00f5ik teed viivad Rooma. Vana-Rooma keisririigis olid suuremad linnad t\u00f5epoolest pealinnaga liivast, killustikust ja kivist n-\u00f6 kiirteedega \u00fchendatud. Samas koosnes toonane teedev\u00f5rk ka paljudest v\u00e4iksematest k\u00f5rvalteedest. Uue uuringu kaasautori ja Aarhusi \u00dclikooli arheoloogi Tom Brughmansi s\u00f5nul pole neid seni p\u00f5hjalikult uuritud, vahendab <a href=\"https:\/\/www.livescience.com\/archaeology\/romans\/roman-road-network-was-twice-as-large-as-previously-thought-new-mapping-project-finds\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Live Science<\/a>.<\/p>\n<p>K\u00f5ik levis n\u00fc\u00fcd kiiremini<\/p>\n<p>Tom Brughmans ja kolleegid l\u00f5id n\u00fc\u00fcd uue digitaalse Vana-Rooma teedeatlase. Nende <a href=\"https:\/\/itiner-e.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Itiner-e nime kandev rakendus<\/a> h\u00f5lmab omaaegseid teid nii Euroopas, L\u00e4his-Idas kui ka P\u00f5hja-Aafrikas. Kaarti luues soovisid autorid m\u00f5ista paremini Rooma keisririigi \u00fchendusteid selle geograafilise ulatuse hiilgeajal 150. aasta paiku m.a.j.<\/p>\n<p>Itiner-e platvorm on k\u00f5igile vabalt kasutatav. See h\u00f5lmab ligi 300\u00a0000 kilomeetri jagu teid, mida on varasemate kaartidega v\u00f5rreldes kaks korda rohkem. Uuringu autorite s\u00f5nul koondab see Vana-Rooma teede kohta kokku suure lahutusv\u00f5imega ruumiandmeid nii ajaloolistest ja arheoloogilistest allikatest, topograafilistelt kaartidelt kui ka \u00f5huseire andmestikest.<\/p>\n<p>Brughmans manitses siiski ettevaatusele, sest kindlalt on teada vaid m\u00f5ni protsent sellest ulatusest. Kuigi \u00fclej\u00e4\u00e4nud ligi 90 protsenti p\u00f5hineb tugevatel t\u00f5enditel, on see osa siiski oletuslik.<\/p>\n<p>Lai teedev\u00f5rk k\u00f5neleb t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul Rooma keisririigi omaaegsest v\u00f5imsusest. Brughmansi s\u00f5nul muutis see omal ajal kogu \u00fchiskonna toimimisloogikat. Teedev\u00f5rk v\u00f5imaldas esimest korda kiiresti\u00a0 \u00fcle kogu maa levida nii uuel usul, majanduskasvul kui ka katkul.<\/p>\n<p>Brughmansi s\u00f5nul levis teede kaudu hoogsamalt n\u00e4iteks Antoniuse katk. Epideemia puhkes Rooma keisriigis 165. aastal m.a.j, tappes oletatavasti kuni neljandiku elanikkonnast. Omaaegseid teid kaardistades saab Brughmansi s\u00f5nul sestap teha piltlikult \u00f6eldes 2000 aasta vanuse juhtumiuuringu epideemiate m\u00f5just \u00fchiskonnale.<\/p>\n<p>Uuringuga mitte seotud Binghamtoni \u00dclikooli Vahemeremaade arheoloogi Jeffrey Beckeri s\u00f5nul on Itiner-e kasulik digit\u00f6\u00f6riist, mis aitab ekspertidel paremini roomlaste omaaegset maailma m\u00f5ista. Samuti n\u00e4eb Becker kaardi valmimise taga p\u00f5hjalikku t\u00f6\u00f6d saadaolevate andmetega.<\/p>\n<p>Sellest hoolimata on ka uus kaart Beckeri s\u00f5nul l\u00fcnklik. Osalt ei pruukinud k\u00f5igi paikade kohta leiduda piisavalt andmeid. Teisalt v\u00f5isid isegi oma ala eksperdid j\u00e4\u00e4da kohati arheoloogilisi leide uudistades kunagiste teede tuvastamisel h\u00e4tta.<\/p>\n<p>Brughmansi s\u00f5nul on uuel kaardil esindatud ligi 200\u00a0000 kilomeetri jagu k\u00f5rvalteid, kuid oletatavasti oli neid tegelikkuses veelgi rohkem. Seet\u00f5ttu n\u00e4eb ta kaardis \u00fcleskutset, et teisedki uurijad aitaksid alles j\u00e4\u00e4nud teadmusl\u00fcnki t\u00e4ita.<\/p>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6 ilmus ajakirjas <a href=\"-https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41597-025-06140-z\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Scientific Data<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vana-Rooma teedev\u00f5rk oli seni arvatust oluliselt laiem, osutab rahvusvaheline teadlasr\u00fchm. Iga lugeja v\u00f5ib selles ise veenduda, vaadates nende&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":37063,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[18893,18895,297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,18899,28,29,95,19,25,18896,18892,18894,18898,23,24,22,20,9916,18897,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-37062","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-antiik","9":"tag-antiikaeg","10":"tag-arheoloogia","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-itiner-e","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maailm","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-roomlased","28":"tag-teed","29":"tag-teedevork","30":"tag-teekaart","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-vana-rooma","36":"tag-vanarooma","37":"tag-viimased-uudised","38":"tag-world","39":"tag-world-news","40":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115507904141959932","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37062","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37062"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37062\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/37063"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37062"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37062"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37062"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}