“Lapsest saadik on neid m\u00f5lemaid huvitanud maailma asjad. V\u00e4lispoliitika on olnud nende huvi v\u00e4ga varasest ajast. Helga on v\u00f5ib-olla natuke rohkem sissepoole vaatav ja Gustav ehk Kusti omab v\u00e4ljaspoole pulbitsevamat karakterit,” iseloomustas arhitektuuriajaloolane Mart Kalm oma lapsi.<\/p>\n
“Isa ei \u00f5petanud mulle mitte kunagi mitte midagi, aga just see, kuidas ta inimestega k\u00e4itus, kuidas ta oli, see on mulle ilmselt k\u00fclge hakanud,” meenutas Mart oma isa.<\/p>\n
Helga s\u00f5nul oli tema vanaisa k\u00f5ige ausam ja kenam inimene, kes alati tahtis k\u00f5iki aidata.<\/p>\n
V\u00e4ikese poisina sai suure emotsiooni Peterburis k\u00f5rguvatest majadest<\/p>\n
Mart t\u00f5i \u00fche ereda lapsep\u00f5lvem\u00e4lestusena v\u00e4lja, et enne tema 1. klassi minekut tegid nad perega Karjala matka. “Leningradi sisse s\u00f5ites \u00e4rkas minus arhitektuuriajaloolane, ma sain \u0161oki, kui k\u00f5rged on majad. Istusime oma pere autos, rohelise Pobeda tagaistmel ja imestasin, et j\u00e4rjest tulevad k\u00f5rged majad, mis on palju suuremad kui Tallinnas. Ma olin t\u00e4itsa kade. Leningradi majad olid mu jaoks tohutu emotsioon,” t\u00f5des Mart.<\/p>\n
Lapsena meeldis Mardile, kui vanad puumajad maha t\u00f5mmati ja asemele ehitati mitmekorruselised elamud v\u00f5i kui teed tehti laiemaks ja ehitati neljarealiseks. “Ma m\u00e4rkasin seda k\u00f5ike lapsena ja see viis mind ka erialavalikuni,” t\u00f5des Mart. “Aga siin on ka kuus aastat vanema \u00f5e teedrajav roll ees. M\u00e4letan, kui \u00f5de teatas, et l\u00e4heb Tartu \u00dclikooli ajalugu \u00f5ppima, aga vanemad olid pahased, n\u00e4ed, laps l\u00e4heb punaseks.”<\/p>\n
Vanaema oli t\u00f6\u00f6kas taluperenaine ja vanaisa filosoofist isem\u00f5tleja<\/p>\n
Mardi isa oli j\u00f5ukast eestiaegsest perekonnast, aga tema ema oli asuniku t\u00fctar. “Ema isa oli t\u00e4iskarsklane, mis oli k\u00fclas, kus ta elas ehk natuke imelik. Ja filosoofiliste kalduvustega isem\u00f5tleja, kes luges piiblit ja t\u00f5lgendas ning arutas minuga lapsena piibliasju. Ema ema oli eestiaegne taluperenaine, tohutult t\u00f6\u00f6kas ja praktiline,” s\u00f5nas Mart.<\/p>\n
“Kuna ma olin paks laps, pandi mind ujumistrenni. Ma ei viitsinud seal alati k\u00e4ia ja l\u00e4ksin pigem s\u00f5ber Reinu juurde m\u00e4ngima. Enne kojuminekut tuli ujumisp\u00fcksid Reinu juures kraanikausis m\u00e4rjaks teha. \u00dckskord ununes see \u00e4ra ja siis tuli aru anda, kuidas see juhtus,” muheles Mart. “Tavaliselt lihtsalt noomiti, aga ma olen ikka vitsa ka saanud, aga see ei ole minu jaoks traumaatiline kogemus.”<\/p>\n
Vihastas \u00fclikooli l\u00f5puaktusel k\u00f5net pidades rektori v\u00e4lja<\/p>\n
1984. aastal l\u00f5petas Mart \u00fclikoolis ajalooteaduskonna ja tal paluti l\u00f5puaktusel k\u00f5ne pidada. Kuna ta mainis oma k\u00f5nes Semperit ja Charles de Gaulle`i vihastas ta rektori v\u00e4lja ja teda oli vaja karistada. V\u00e4rskelt l\u00f5petajalt v\u00f5eti \u00e4ra aspirantuuri soovitus ning suunati Lasnam\u00e4e kooli ajaloo\u00f5petajaks.<\/p>\n
“Tagantj\u00e4rele ei ole mul aga karistuse valu, vaid pigem m\u00e4rtri oreooli magusus ja suur t\u00e4nutunne Villem Raami ja Jaan Tamme suhtes, kes p\u00fc\u00fcdsid mind salamisi sealt koolist \u00e4ra saada, et mind on vaja arhitektuuriajaloo uurimisse tuua. Poole aasta p\u00e4rast see \u00f5nnestuski,” meenutas Mart.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul ei olnud ta noorena absoluutselt provokaator ega t\u00fclitekitaja. “Loomulikult tuli teha niimoodi, et k\u00f5ik tagaj\u00e4rjed peavad olema koristatud ja k\u00f5ike ei pea r\u00e4\u00e4kima. Ka oma laste puhul ma teadsin, et nad teevad palju rohkem, kui nad sulle \u00fctlevad, ja see on loomulik.”<\/p>\n
Mart t\u00f5i v\u00e4lja, et ta on p\u00f5him\u00f5tteliselt igasuguse monumentide lammutamise vastu. “Mind ei sega \u00fckski punamonument ja viisnurka n\u00e4hes ma punaseks ei p\u00f6\u00f6rdu. Me oleme vaba rahvas vabal maal ja lasta ennast mingist punamonumendist verest v\u00e4lja l\u00fc\u00fca, mitte sellele oma ajalooteadmistega distantsilt vaadata, muigega, irooniliselt, et ajaloos on olnud neid asju,” selgitas Mart.<\/p>\n
“Meil ei olnud \u00f5pikallakuga keskkooli klass, Helga ja Kusti ajal \u00f5piti kindlasti palju rohkem. Meil oli igasugustele l\u00f5busatele tegevustele, kaasa arvatud joomine, orienteeritud klass,” meenutas Mart. “\u00dclikooli minnes tegid mulle nalja ontlikud \u00fcli\u00f5pilased, kes ei olnud kogenud suure seltskondliku kogemusega keskkooli aega.”<\/p>\n
On terve elu oma nime vihanud<\/p>\n
Helga s\u00f5nul on ta kogu elu oma nime vihanud ja olnud arvamusel, et vanemad on talle meelega k\u00f5ige koledama nime valinud. “See nimi tuli vist sellest, et emal oli mingi saksakeelne raamat blondist v\u00e4iksest Helgast mererannas. Vennal on Rootsi kuninga nimi ja mul on saksa vanuri nimi. Viimasel paaril aastal olen oma nimega leppinud. Saksa pornofilmi n\u00e4itlejate nalju olen ma elus omajagu saanud, aga need pole kunagi olnud kiuslikud, ikka l\u00e4bi huumori,” muheles Helga.<\/p>\n
Mart lisas, et nemad m\u00f5tlesid pojale nime pannes pigem Gustav Suitsu v\u00f5i ka Gustav Ernesaksa peale. “Anu ema \u00fcks lapsep\u00f5lve t\u00e4htsamaid s\u00f5brannasid oli Helga ja minu emal-isal oli ka \u00fcks tuttav Helga, kellest v\u00e4ga lugu peeti. Teadsime nii mitut s\u00fcmpaatset Helgat ja sellest see nimi tuli, m\u00f5lemale see nimi nii meeldis,” selgitas Mart. “Meil oli kindel teadmine, et tahame eestiaegset nime.”<\/p>\n
“Ema tegeles lapsep\u00f5lves meiega natuke rohkem, isa hakkas meie vastu hiljem huvi tundma. Isaga ajasin selliseid asju, et tahaksin sinna huviringi minna, kas see on rahaliselt tehtav. Emaga olmelisemaid ja praktilisemaid asju, et mul on uusi tosse vaja,” meenutas Helga. “Vahepeal tuli karm kasvatus, isa s\u00f5nul ei tohtinud me suvel enne \u00f5ue minna, kui kaks raamatut l\u00e4bi on loetud.”<\/p>\n
Mardi s\u00f5nul pole nad Anuga pidanud kunagi lapsi kasvatama, sest lapsed on olnud energilised, asjadest sisuliselt huvitunud ja iseseisvad.<\/p>\n
Kaasas\u00fcndinud krooniline haigus on paljudele asjadele uue pilguga vaatama pannud<\/p>\n
1. klassis pidi Helga hakkama tegelema enda diabeediga. “Kui sul on kaasas\u00fcndinud krooniline haigus, siis vaatad paljudele asjadele teisti. Mind v\u00e4ga h\u00e4iris, kui mu ema sellest mingites telesaadetes r\u00e4\u00e4kis. Ma l\u00e4hen kooli ja mind narritakse, sest seda saadet on inimesed telekast n\u00e4inud. Lapsed narrivad t\u00e4iesti absurdsetel p\u00f5hjustel. Minu jaoks oli see siis ja on ka praegu v\u00e4ga privaatne teema,” nentis Helga.<\/p>\n
“Miks me toona sellest avalikult r\u00e4\u00e4kisime, me tahtsime last kaitsta, et \u00fchiskonnas oleks rohkem teavet. Ta v\u00f5ib ju t\u00e4naval kokku kukkuda, kooma v\u00f5ib tulla, et inimesed teaksid, milles asi,” s\u00f5nas Mart.<\/p>\n
Helga t\u00f5des, et ta oleks v\u00e4ga tahtnud EKA-sse arhitektuuri \u00f5ppima minna, sest talle meeldis joonistada ja linnaruum. “Olin v\u00e4ga kahevahel, aga ma sain EKA-s tasulisele kohale ja see otsustas mu elukutsevaliku. Ma ei l\u00e4inud Tartusse \u00f5ppima k\u00f5ige \u00f5igemat asja, v\u00f5ib-olla oleksin v\u00f5inud kohe v\u00e4lismaale minna, aga vanematelt tuli tugevalt see, et bakalaureus tuleb Eestis saada,” meenutas Helga, kes Tartu \u00dclikoolis \u00f5ppis riigiteadust.<\/p>\n
“Minu vanemad on v\u00e4ga h\u00e4sti s\u00fcstinud minusse positiivset uudishimu asjade vastu, mind pole piiratud ega kuskile kasti pandud, mul on olnud toetav kodu, kus kasvada,” on Helga t\u00e4nulik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Lapsest saadik on neid m\u00f5lemaid huvitanud maailma asjad. V\u00e4lispoliitika on olnud nende huvi v\u00e4ga varasest ajast. Helga on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":37168,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,18984,2063,28,29,12273,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-37167","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-helga-kalm","19":"tag-kabi-ei-kuku","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-mart-kalm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115508470292917048","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37167","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37167"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37167\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/37168"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37167"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37167"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37167"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}