Kliinikumis kasutati uudset ravitaktikat, mis laiendab neerusiirdamist vajavate patsientide raviv\u00f5imalusi<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli Kliinikumi pressiteade<\/p>\n
\n 7. november 2025
\n \/
\n Septembrikuus viidi Tartu \u00dclikooli Kliinikumis ja Eestis esmakordselt l\u00e4bi neerusiirdamine, mil neerudoonori ja neeru saaja veregrupid omavahel ei sobinud. Kui seni on olnud veregruppide sobimatus neerusiirdamisel vastun\u00e4idustuseks, siis n\u00fc\u00fcd avardab uudne ravitaktika neerusiirdamist vajavate patsientide raviv\u00f5imalusi.\n <\/p>\n
Neerusiirdamine on parimaks ravimeetodiks l\u00f5ppstaadiumis neeruhaigusega inimestele. Sealjuures on\u00a0Tartu \u00dclikooli Kliinikumi nefroloogia osakonna juhi dr K\u00fclli K\u00f5lvaldi\u00a0s\u00f5nul elusdoonori poolt loovutatud neeru siirdamisel paremad tulemused nii patsiendi kui ka\u00a0 siiratud neeru elluj\u00e4\u00e4mise osas, v\u00f5rreldes surnud doonori neeru siirdamisega. \u201eV\u00f5imalikest elusdoonoritest ligikaudu 30% ei saa aga loovutada elundit oma siirdamist ootavale l\u00e4hedasele immunoloogilise sobimatuse t\u00f5ttu. See t\u00e4hendab, et uut elundit vajaval inimesel esinevad kas antikehad doonori valgeliblede pinnavalkude kompleksi ehk HLA vastu v\u00f5i elundi loovutajal ja saajal on erinevad veregrupid ehk niinimetatud AB0 sobimatus. Selliste barj\u00e4\u00e4ride \u00fcletamiseks on v\u00f5imalik kasutada kahte erinevat strateegiat. Esimene neist on elundit vajava inimese immuuns\u00fcsteemi desensibiliseerimine, mille eesm\u00e4rk on eemaldada patsiendi antikehad siirdamiseelselt ja v\u00e4ltida antikehade taasteket ka p\u00e4rast siirdamist. Teine v\u00f5imalus on elundivahetus kahe v\u00f5i enama doonori ehk elundi loovutaja ja retsipiendi ehk elundi saaja paari vahel,\u201c r\u00e4\u00e4kis dr K\u00f5lvald.<\/p>\n
Veregruppide sobimatust AB0 s\u00fcsteemis on peetud pikka aega neerusiirdamise absoluutseks vastun\u00e4idustuseks, mis omakorda on kitsendanud elundisiirdamist ootavate patsientide v\u00f5imalusi.\u00a0 Veregrupis\u00fcsteemis eristatakse nelja veregruppi \u2013 A, B, AB ja 0. Veregruppide mittesobivus ehk AB0\u00a0incompatibility\u00a0t\u00e4hendab olukorda, kus\u00a0patsiendi veres esinevad antikehad doonori punaliblede A- v\u00f5i B-antigeeni vastu. \u201eVeregruppide sobimatus p\u00f5hjustab patsientidel varajast \u00e4rat\u00f5ukereaktsiooni ja siiratud elundi kaotust. Olulised arengud, et ka sellises situatsioonis saaks elundeid siirata, on toimunud maailmas just viimastel aastak\u00fcmnetel ning seda t\u00e4nu oluliselt parematele teadmistele immuuns\u00fcsteemist ja uute ravimite k\u00e4ttesaadavusele,\u201c tutvustas osakonnajuht.<\/p>\n
Patsient, kellele uudne neerusiirdamine Kliinikumis 16. septembril 2025 tehti, oli 18-aastane naisterahvas, kes vajas elundisiirdamist l\u00f5ppstaadiumis neeruhaiguse t\u00f5ttu. Siirdamiseks loovutas neeru tema isa ning patsiendi taastumine operatsioonist on l\u00e4inud ootusp\u00e4raselt. \u201eDesensibiliseeriva ravi eesm\u00e4rk oli antud juhul anti-A ja anti-B antikehade hulga v\u00e4hendamine enne siirdamist ja nende taseme hoidmine allpool ohutuks peetavat l\u00e4ve p\u00e4rast siirdamist. Selle saavutamiseks j\u00e4rgisime spetsiaalset raviprotokolli,\u201c tutvustas dr K\u00f5lvald.<\/p>\n
Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et kaasaegsete ravijuhiste j\u00e4rgi on kuni 90% veregruppide sobimatusega patsientide puhul v\u00f5imalik viia l\u00e4bi immuuns\u00fcsteemi desensibiliseerimine enne elusdoonori neeru siirdamist, misj\u00e4rel toimub siirdamine. \u201eSeejuures on patsientide ja siiratud elundite elulemus samav\u00e4\u00e4rne kui sobiva veregrupiga neeru siirdamise korral,\u201c \u00fctles nefroloog dr K\u00f5lvald.<\/p>\n
Uudne meetod avardab edaspidi ka teiste neerusiirdamist vajavate patsientide raviv\u00f5imalusi.\u00a0Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli\u00a0kinnitusel on siirdamisv\u00f5imaluste avardumine Eesti patsientide jaoks kauaoodatud uudis. \u201eUue meetodi k\u00e4ivitamisele eelnes pea aastapikkune p\u00f5hjalik ettevalmistus, mis sai v\u00f5imalikuks suure meeskonna \u00fchist\u00f6\u00f6s \u2013 t\u00e4nan kolleege Kliinikumi sisekliinikust ja kirurgiakliinikust, \u00fchendlaborist, verekeskusest, operatsiooniteenistusest ning anestesioloogia ja intensiivravi kliinikust. Hindamatut abi saime Helsingi siirdamiskeskusest, eelk\u00f5ige dr Ilkka Helanter\u00e4lt, kes jagas lahkelt oma teadmisi ja kogemusi,\u201c lausus Pall. Eriline t\u00e4nu kuulub tema s\u00f5nul ennek\u00f5ike esimesele elusdoonorile ning neeruretsipiendile, kes olid valmis uut raviteekonda koos Kliinikumiga alustama.<\/p>\n
Uudse ravitaktikaga l\u00e4bi viidud neerusiirdamise kirurgideks olid dr Jaanus Kahu ja dr Maris Niibek Tartu \u00dclikooli Kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonnast. Neerusiirdamisi tehakse Tartu \u00dclikooli Kliinikumis kui Eesti ainsas siirdamiskeskuses aastast 1968, lisandunud uus ravitaktika avardab edaspidi\u00a0 neerusiirdamist vajavate patsientide raviv\u00f5imalusi.<\/p>\n
Viimati muudetud 07.11.2025<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kliinikumis kasutati uudset ravitaktikat, mis laiendab neerusiirdamist vajavate patsientide raviv\u00f5imalusi Tartu \u00dclikooli Kliinikumi pressiteade 7. november 2025 \/…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1867,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-37182","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115508556888540814","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37182","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37182"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37182\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1867"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37182"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37182"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37182"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}