Balcia kindlustusosakonna juht Jonatan J\u00f5ksi s\u00f5nul tuleb kahjuk\u00e4sitlejatel pidevalt tegeleda juhtumitega, kus inimesed on kas tahtlikult v\u00f5i tahtmatult sooritamas kindlustuspettust. Lisaks aja- ja rahapuudusele valitseb m\u00f5tteviis, et kindlustusele andmete esitamisel pisivead ei loe, kuid ekspertide s\u00f5nul on need siiski t\u00e4htsad.<\/p>\n
\u00d5iguslikult on kindlustuspettus teadlik valeandmete esitamine v\u00f5i oluliste asjaolude varjamine eesm\u00e4rgiga saada kindlustush\u00fcvitist. Hiline teavitamine v\u00f5i puudulik t\u00f5endamine ei ole automaatselt pettus, k\u00fcll aga v\u00f5ib see tuua kaasa h\u00fcvitise v\u00e4hendamise v\u00f5i keeldumise vastavalt tingimustele. Pettuseks muutub olukord siis, kui eesm\u00e4rk on teadlikult v\u00f5i isegi teadmatusest luua, v\u00f5imendada v\u00f5i muuta kahju fakte, et saada p\u00f5hjendamatult suur h\u00fcvitis ning seda mistahes kindlustuse liigis.<\/p>\n
\u201eKindel reegel on see, et kindlustusjuhtum peab olema juhtunud kindlustusperioodi jooksul,\u201c \u00fctles J\u00f5ks. \u201eSamuti tuleb kindlustusjuhtumist teatada koheselt. N\u00e4iteks kui hilineda teatamisega \u00fcle kuu aja, siis paneb see kindlustusseltsis h\u00e4irekellad helisema.\u201c<\/p>\n
Aina sagedasemaks on muutunud kindlustusjuhtumid, kus inimene ei v\u00f5ta kahju tekkimisel kindlustusseltsiga koheselt \u00fchendust. N\u00e4iteks l\u00fckatakse autoklaasile tekkinud kivit\u00e4kke parandamist edasi ning oodatakse, et klaasiga juhtuks veel midagi. Sarnased juhtumid on parklates autokerele tekkinud kriimud ja ustega l\u00f6\u00f6dud pisim\u00f5lgid.<\/p>\n
\u201eKlaasikahjude puhul on kaskokindlustuse olemasolul omavastutus sageli null, kuid n\u00e4iteks parklakriimude ja m\u00f5lkide korral tuleb tasuda omavastutus ning seet\u00f5ttu l\u00fckatakse kahjust teatamist m\u00f5nikord mitu kuud edasi kas aja- v\u00f5i rahapuudusest. Kui kindlustusselts asub \u00fchel hetkel asja kontrollima, siis pole enam s\u00e4ilinud kaamerapildid v\u00f5i muud t\u00f5endid ning kahjuteade v\u00f5ib kvalifitseeruda kindlustuspettuseks,\u201c r\u00e4\u00e4kis J\u00f5ks. \u201eInimeste k\u00e4itumine on sellistel juhtudel reflektiivne ning nad m\u00f5tlevad, et teeme kahe erineva \u00f5nnetuse autom\u00f5lgid korraga korda. Tegelikult nii ei tohi k\u00e4ituda.\u201c<\/p>\n
Fantoomp\u00f5drad maanteedel<\/p>\n
Tahtlikult p\u00fc\u00fcavad inimesed k\u00f5ige rohkem kindlustusseltse petta erineva katkise tehnikaga. N\u00e4iteks juhtub \u00fcsna sageli, et kindlustuspoliis s\u00f5lmitakse p\u00e4rast telefoni v\u00f5i s\u00fclearvuti katki minemist ning \u00fcritatakse tagantj\u00e4rele kindlustusseltsilt kahjusummat k\u00e4tte saada. Samuti proovitakse kindlustusseltsidele tihti h\u00e4mada liiklus\u00f5nnetustega seonduvat.<\/p>\n
\u201eAuto\u00f5nnetuste \u00fcsna tavaline seletus on selline, et j\u00e4nes v\u00f5i kass jooksis teele ning seet\u00f5ttu tuli auto kraavi keerata. Palju oleme kokku puutunud ka niinimetatud fantoomp\u00f5tradega, kellega kokkup\u00f5rge on auto s\u00f5iduk\u00f5lbmatuks muutnud, ent uurimisel ei leia me \u00fchegi autodetaili k\u00fcljest \u00fchtki loomakarva,\u201c lausus J\u00f5ks. <\/p>\n
Ta t\u00f5deb, et selliste liiklus\u00f5nnetuste taga on tihti p\u00f5hjuseks s\u00f5idu ajal nutitelefonis olemine ja t\u00e4helepanematus ning hiljem \u00fcritatakse kahju kindlustusseltsi kaela ajada.<\/p>\n
\u00dcheks kurioossemaks hiljutiseks juhtumiks peab J\u00f5ks v\u00e4idetavat t\u00f5ukeratta\u00f5nnetust, mille tagaj\u00e4rjel oli \u00fcks Tallinna noormees esihambast ilma j\u00e4\u00e4nud, kuid arsti kinnitusel polnud suus \u00fchtki tuvastatavat pehmete kudede vigastust, mis viitaks traumale. Kuidas noormees hambast ilma oli j\u00e4\u00e4nud, pole kindel, ent kindlustusselts kahtlustas pettust ning s\u00f5lmitud \u00f5nnetusjuhtumikindlustus sel korral klienti ei aidanud.<\/p>\n
Kahjusummad tuleb tagasi maksta<\/p>\n
Halvimal juhul v\u00f5ib kindlustuspettuse korral kriminaalasja kaela saada. Paremal juhul aga on pettuse v\u00e4lja tuleku korral hiljem endale keeruline m\u00f5istliku hinnaga kindlustust s\u00f5lmida. \u201eKindlustusseltsides on t\u00f6\u00f6l uurijad, kel on k\u00f5rge motivatsioon iga juhtumi tegelikud asjaolud v\u00e4lja uurida, seega ei saa pettuse teele minekut k\u00fcll kellelegi soovitada,\u201c \u00fctles J\u00f5ks. <\/p>\n
Samuti toob ta n\u00e4ite, kus autov\u00f5tmete kadumisest teatanud mees sai esialgu kindlustusseltsi kuludega endale uue autov\u00f5tme, kuid uurimine n\u00e4itas kahtlaseid asjaolusid \u2013 avalikud kaamerapildid ning muud meetodid asetasid mehe v\u00e4idetava kaotuse ajaks hoopis teistesse kohtadesse.<\/p>\n
\u201eValeandmete esitamine on pettus ning see klient pidi kadunud autov\u00f5tme valmistamiseks h\u00fcvitatud summa kindlustusele tagasi maksma,\u201c m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (1) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Balcia kindlustusosakonna juht Jonatan J\u00f5ksi s\u00f5nul tuleb kahjuk\u00e4sitlejatel pidevalt tegeleda juhtumitega, kus inimesed on kas tahtlikult v\u00f5i tahtmatult…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":37412,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,694,19093,349],"class_list":{"0":"post-37411","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kindlustus","16":"tag-kindlustuspettus","17":"tag-liiklusonnetus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115509764004732243","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37411","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37411"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37411\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/37412"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37411"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37411"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37411"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}