{"id":37568,"date":"2025-11-08T03:10:15","date_gmt":"2025-11-08T03:10:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/37568\/"},"modified":"2025-11-08T03:10:15","modified_gmt":"2025-11-08T03:10:15","slug":"lavaluule-peab-lajatama-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/37568\/","title":{"rendered":"Lavaluule peab lajatama – Sirp"},"content":{"rendered":"

Kirjanik ja Eesti luulepr\u00f5mmu valitsev meister Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepp naasis hiljuti Saksamaalt Euroopa meistriv\u00f5istluselt.<\/p>\n

Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepp, kes j\u00e4i tiheda konkurentsiga Euroopa poetry slam\u2019i ehk luulepr\u00f5mmu finaalist v\u00e4lja erakordselt napilt, r\u00e4\u00e4gib Saksamaa kogemusest, sellest, kuidas luua head pr\u00f5mmuteksti, aga ka peatselt ilmuvast luulekogust ja \u00fchismeedia m\u00f5just loomingule.<\/p>\n

\u00c4sja Saksamaal l\u00f5ppenud luulepr\u00f5mm oli seni k\u00f5ige suurejoonelisem seesugune v\u00f5istlus siinkandis. Olid laval sadade inimeste ees. Kuidas sul l\u00e4ks?<\/p>\n

\u00dcldiselt l\u00e4ks vist ikka h\u00e4sti, kuigi \u00fclinapp kaotus tegi alguses kurvaks k\u00fcll. Mu eesm\u00e4rk oli tulla k\u00fcmne sekka, kes saavad L\u00f5una-Aafrikasse maailmameistriv\u00f5istlustele, aga ma j\u00e4in 0,1\u00a0punktiga finaalist v\u00e4lja. V\u00f5it v\u00f5iduks, pr\u00f5mmu p\u00f5hih\u00fcve on ikkagi see, et n\u00e4ed suurt hulka eri kultuuritaustaga inimesi, kes k\u00f5ik tegelevad sama asjaga, mis sina. Nad k\u00f5ik kirjutavad lavaluulet ja esitavad seda. Nad k\u00f5ik muretsevad enne esinemist samamoodi nagu sina. Saab jagada nii esinemisr\u00f5\u00f5mu kui\u00a0ka -valu. Ja muidugi on v\u00e4ga olulised tutvused, mis seal s\u00f5lmitakse, ja esinemiskutsed, mida sealt v\u00f5ib saada. Mind kutsuti n\u00e4iteks L\u00e4tti, Sloveeniasse ja Poola.<\/p>\n

Sa oled korra, aastal 2022, juba Euroopa pr\u00f5mmuv\u00f5istlusel osalenud. Mis oli sel korral teisiti?<\/p>\n

Olin \u00fcllatunud, et ma polnud \u00fcldse nii n\u00e4rvis kui esimesel korral. K\u00f5ige enam tekitab stressi luuletuse peast lugemine: pead kahe A4 pikkuse teksti kolme minutiga peast s\u00f5na-s\u00f5nalt \u00f5igesti ette lugema. Saalis on 500 inimest, s\u00f5brad, tuttavad, pere ja kolleegid vaatavad veebi\u00ad\u00fclekannet, pro\u017eektor paistab n\u00e4kku, \u00fcks hetk, \u00fcks v\u00f5imalus\u00a0\u2026 See paneb muretsema k\u00fcll, et \u00e4kki l\u00e4heb meelest \u00e4ra ja mis siis saab. T\u00e4navu pidin ette valmistama kaks teksti, eelmine kord suisa viis.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Eesti meister Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepp hindab lavaluule puhul v\u00f5imalust saada loomingule kohe tagasisidet ning naudib laval olles adrenaliini.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Piia Ruber<\/p>\n

Sa tegid endale abivahendid kaasa.<\/p>\n

Tegin tibatillukesed spikrid, aga unustasin need lavale kaasa v\u00f5tta. J\u00e4in oma esitusega v\u00e4ga rahule. See on harukordne juhus, et teen esituse \u00e4ra ja olen ise sellega nii rahul, et ei oskakski midagi muuta.<\/p>\n

Mida sa ise arvad \u2013 kuhu see 0,1 punkti siis l\u00e4ks?<\/p>\n

K\u00f5ik kuulajad said h\u00e4\u00e4letada\u00a0\u2013 ainult need viissada, kes olid kohal, mitte need, kes internetist vaatasid. Rahvas sai k\u00f5igile anda punkte \u00fchest k\u00fcmneni ja Poola esindaja sai minust lihtsalt 0,1 punkti rohkem. Peale Eesti esindaja j\u00e4id finaalist komakohtadega v\u00e4lja ka n\u00e4iteks Kreeka ja \u0160otimaa oma, rebimine oligi \u00e4\u00e4rmiselt tihe. V\u00f5in ju tulemuse \u00fcle kurvastada, aga esituse p\u00e4rast mingit kahetsust hinge ei j\u00e4\u00e4nud\u00a0\u2013 h\u00e4\u00e4letajate maitse soosis seekord lihtsalt teisi. Aga seal saavad k\u00f5ik k\u00f5igiga v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi. Isegi kui j\u00e4\u00e4d finaalist v\u00e4lja, tullakse \u00f5nnitlema. See oli minu meelest v\u00e4ga imelik, et nii korraldajad kui\u00a0ka osalejad soovisid mulle p\u00e4rast esinemist pidevalt \u00f5nne. M\u00f5tlesin veel, et kas nad ei tea, et ma ei saanud finaali, v\u00f5i \u00e4kki m\u00f5nitavad. Ma ikkagi teadvustan, et see on v\u00f5istlus. Ja noh, kui vaadata n\u00e4iteks prantslasi v\u00f5i itaallasi, siis nende esituslaad on meie omast t\u00e4iesti teistsugune. Nad on v\u00e4ga ekspressiivsed. Meie pr\u00f5mmukultuur on nende omaga v\u00f5rreldes ikka v\u00e4ga noor. R\u00e4\u00e4kisin \u00fche hispaanlasega, kes \u00fctles, et neil toimuvad need mitmek\u00fcmnes linnas. Saksamaal korraldatakse paark\u00fcmmend pr\u00f5mmu\u00f5htut kuus. Meil on veel pikk maa minna, aga liigume v\u00e4ga kiiresti!<\/p>\n

Mainisid, et k\u00f5ige rohkem muretsesid peast lugemise p\u00e4rast. Kuidas sa seda siis harjutad? Kas loed mitu kuud igal hommikul peegli ees iseendale?<\/p>\n

Tegelikult j\u00e4id m\u00f5lemad luuletused mulle \u00fcllatavalt kiiresti p\u00e4he. Need on ikkagi mu enda tekstid. M\u00f5ne harjutamiskorraga j\u00e4\u00e4b luuletus p\u00e4he ja siis tuleb ainult kinnistada. Mina teen seda nii, et kui tekst on juba natukenegi peas, siis ei kasuta ma enam \u00fcldse paberit ja proovin igal vabal hetkel seda peast korrata. Enne oma poolfinaali k\u00f5ndisin ka Berliini t\u00e4navatel ja lugesin oma teksti k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega. Seal keegi ei tunne mind, ei ole imelik ka.<\/p>\n

Lavaluule juures on oluline ka esitus. Kuidas k\u00e4ib r\u00f5hkude, intonatsiooni ja pauside paikapanemine?<\/p>\n

Kui olime juba Berliinis koos Sirel Heinlooga, kes on Eesti ja Tartu pr\u00f5mmude korraldaja, siis temale ma lugesin k\u00fcll ette ja ta andis mulle n\u00f5u. Muidugi, kui ma talle esimest korda enda arvates v\u00e4ga emotsionaalselt ja hea intonatsiooniga ette lugesin, siis Sirel \u00fctles, et jah, v\u00e4ga hea, see monotoonne stiil toimib t\u00e4itsa h\u00e4sti. See tekst on \u00fcsna naljakas ka ja eeldab publiku reaktsiooni. Me m\u00f5tlesime palju selle \u00fcle, et kui ma teen nalja, siis kas kihutan tekstiga edasi v\u00f5i teen pausi ja lasen neil naerda. Esinemise ajal leidsin \u00f5nneks kuldse kesktee: peatusin, aga mitte liiga kauaks.<\/p>\n

Kas oli selliseid hetki ka, kus Eesti finaalis naerdi, aga Berliinis mitte?<\/p>\n

Publik tegelikult naeris \u00f5ige koha peal. Need naljad, mis ma plaanisin, tulid v\u00e4lja. Kui ma l\u00f5petasin viimase rea, siis \u00fcks mees publikust karjus k\u00f5vasti \u201eVau!\u201c. See oli tore! See tunne, mis mul esinedes oli, kompenseeris ka kaotusvalu ja hiljem tuldi v\u00e4ga palju \u00fctlema, et esinemine meeldis. Aga esimene \u00f5htu oli v\u00e4ga raske, ma olin v\u00e4ga l\u00f6\u00f6dud. Ja minu arust on seda okei \u00f6elda, et ma olin l\u00f6\u00f6dud, mitte et j\u00e4in maailmameistriv\u00f5istlustelt napilt v\u00e4lja, aga mind \u00fcldse ei huvita ja mul on k\u00f5ik h\u00e4sti. Sa l\u00e4hed ju ikkagi v\u00f5istlema, mitte lihtsalt toredate inimestega aega veetma. Tahad uhkust tuua nii oma riigile, Eesti pr\u00f5mmukogukonnale kui\u00a0ka l\u00e4hedastele, kes p\u00f6ialt hoiavad.<\/p>\n

Mis teeb pr\u00f5mmuteksti heaks?<\/p>\n

Seal on mitu aspekti. Kui v\u00f5tta suurte riikide etteasted, siis enamasti on tekstid h\u00e4sti emotsionaalsed ja teemadeks klassi\u00advahe, s\u00f5jad v\u00f5i muu selline. Luuletus on h\u00e4sti v\u00f5imas, dramaatiline ja paneb kuulaja m\u00f5tlema. V\u00f5ib v\u00f5ita aga ka v\u00e4ga naljaka tekstiga, nagu Joonas Veelmaa, kes v\u00f5itis Euroopa v\u00f5istluse 2023.\u00a0aastal, v\u00f5i t\u00e4navune laureaat Valerio Moser \u0160veitsist. Moseri esituse ajal publik m\u00f6irgas naerust. Saksa publikule v\u00e4ga meeldib naerda: otsitakse selleks v\u00f5imalust ja naerdakse ka mitte eriti naljakate kohtade peale.<\/p>\n

Pr\u00f5mmuteksti l\u00f5pp ja algus peavad olema v\u00e4ga head: algus peab haarama kohe kaasa ja l\u00f5petama peab pauguga. Kuna tekst on umbes kolm minutit pikk, siis peab vahele panema ka kohti, mis hoiavad kuulajat k\u00fcljes. Aeg-ajalt peavad olema m\u00f5ned efektsemad kohad, kus saab naerda v\u00f5i mis lajatavad. Pr\u00f5mmutekst peab hoidma kogu aeg t\u00e4helepanu ja olema arusaadav. Kirjaliku teksti puhul pole pidev fookuse hoidmine nii t\u00e4htis, sest selle saab mitu korda \u00fcle lugeda.<\/p>\n

Kui karm on konkurents Eesti pr\u00f5mmudel?<\/p>\n

Meil on palju h\u00e4id pr\u00f5mmijaid, aga konkurents ei ole kindlasti nii karm kui m\u00f5nes teises Euroopa riigis. N\u00e4iteks Hispaania finaali tullakse kokku 20 piirkonnast ja kogu see karussell kestab rohkem kui aasta. Meil toimuvad praegu eelvoorud ju ainult kahes linnas. Eesti tugevad lavaluuletajad ei tee v\u00f5itmist \u00fcldse lihtsaks, aga kui vaadata laiemat pilti Euroopas, siis on Eestis meistriks saada kindlasti lihtsam.<\/p>\n

Mida laval olemine sulle annab? Levinud kuvand on pigem, et luuletaja on introvert ega taha sadade inimeste ees laval seista.<\/p>\n

Seda \u00fctlesid mitmete riikide esindajad: neil on v\u00e4ga palju h\u00e4id luuletajaid, kes aga ei taha esineda. Arvan, et Eestis on sama lugu. Mina j\u00e4lle tahan v\u00e4ga seda kiiret tagasisidet saada. Laval olemise adrenaliin on ka v\u00e4ga m\u00f5nus.<\/p>\n

Kas oled pidanud ennast lavale sundima v\u00f5i oled alati tahtnud seal olla?<\/p>\n

Hakkasin oma luulet laval esitama juba g\u00fcmnaasiumis. Siis sundisin end esinema, sest teadsin, et see kogemus on mulle kasulik ja ma pean selle \u00e4ra tegema. V\u00f5ib-olla ma kasutasin seda alguses ka rohkem oma loomingule t\u00e4helepanu saamiseks\u00a0\u2013 autor peab ju olema pildis. Kui l\u00e4hed lavale, siis inimesed n\u00e4evad sind, saavad su nime teada, tutvuvad su loominguga ja nii see k\u00e4ib. Eesti pr\u00f5mmudel on v\u00e4ga hea esineda. Sirel Heinloo, Toomas Leppik, Lee Jenner ja Kelli Kiipus loovad esinemiseks h\u00e4sti turvalise \u00f5hkkonna, mis paneb publiku kaasa elama. See on hea koht, kus harjutada.<\/p>\n

Miks sa \u00fcldse kunagi pr\u00f5mmudel k\u00e4ima hakkasid? V\u00f5iks ju ka vaikselt luule\u00f5htutel oma tekste esitada.<\/p>\n

Oma esimesele pr\u00f5mmule l\u00e4ksin 2018.\u00a0aastal. Olin juba k\u00e4inud paar korda kirjandus\u00f5htutel ja siis keegi kutsus mind. Tundus huvitav: saab punkte ja v\u00f5istluselement tekitas hasarti. Kui oled juba m\u00f5ne eelvooru v\u00f5i finaali v\u00f5itnud, motiveerib saadud dopamiin edasi tegutsema. See tekitab s\u00f5ltuvust.<\/p>\n

Tekst, mida ka finaalilaval lugesid, r\u00e4\u00e4gib konkurentsist ja sellest, et me ei ole kunagi piisavalt head. Kui palju sa oma tavalises elus seda tunned?<\/p>\n

See luuletus on ikkagi suures osas liialdus. Aga kui tegemist on teemaga, mis mulle korda l\u00e4heb, siis muidugi ma tahan v\u00f5ita ja olen kurb, kui mul l\u00e4heb halvasti.<\/p>\n

Avaldad peagi uue luulekogu. Kas sellega saab ka kuidagi v\u00f5ita? Kuidas sa selles kontekstis konkurentsi m\u00f5testad ja tunnetad?<\/p>\n

Muidugi oleks tore v\u00f5ita m\u00f5ni auhind, aga tegelikult on raamatute puhul \u00f5nnestumine juba see, kui neid arvustatakse. Minu eelmine raamat, novelli\u00adkogu \u201eJ\u00e4\u00e4vad ainult silmad\u201c<\/a>, sai \u00fcllatavalt palju arvustusi ja need olid v\u00e4ga positiivsed. Juba see, kui raamat saab piisavalt t\u00e4helepanu v\u00f5i lugejad \u00fctlevad, et need tekstid aitasid ja inspireerisid neid v\u00f5i panid luulet teise pilguga vaatama, on \u00f5nnestumine.<\/p>\n

M\u00e4rgid intervjuus V\u00e4rskele R\u00f5hule (nr\u00a086), et oled mingid teemad \u00e4ra kurnanud. Mis see on, millest sa enam kirjutada ei taha?<\/p>\n

Arvan, et niisuguseid teemasid tegelikult ei ole. Olen kirjutanud k\u00fcll v\u00e4ga palju naine olemisest, eriti oma kolmandas raamatus \u201eStrippari pisarad\u201c, aga ma siiski ei v\u00e4listaks seda teemat ka edaspidi. Praegu huvitavad mind k\u00fcll pigem t\u00f6\u00f6ga seotud teemad: \u00fclet\u00f6\u00f6tamine, kapitalistlik surve, pidev kiirustamine ja rahaorjus. Ma ilmselt tunnen seda mingil tasandil ka oma elus praegu, et k\u00f5ike on kuidagi v\u00e4ga palju. Kirjutamine aitab pingeid leevendada.<\/p>\n

Kuidas sul endal \u00fclet\u00f6\u00f6tamisega on? K\u00e4id ikkagi p\u00e4eval nii-\u00f6elda palgat\u00f6\u00f6l ja \u00f5htul kirjutad.<\/p>\n

Tegelikult ei ole ma ju ainus, kes niimoodi teeb. V\u00e4ga paljud kirjanikud ja \u00fcldse loomeinimesed peavad nii elama. See kahe elu tasakaalustamine ei ole kerge. Ja m\u00f5nel on veel lapsed ka.<\/p>\n

Vabal ajal saad kirjanik olla.<\/p>\n

Jah. Ma kirjutan n\u00e4dalavahetustel, puhkuse ajal, vahel, kui t\u00f6\u00f6l on vaiksem hetk. Olen kuulnud, et paljud autorid teevad nii, nagu mina: kirjutavad alguses p\u00e4he tulnud m\u00f5tteuiu \u00fcles ja siis vormistavad selle kunagi hiljem luuletuseks. Aga novellide puhul on muidugi raskem. Selleks on ikkagi vaja pikemat puhkuseperioodi v\u00f5i siis mingit v\u00f5istlust. See motiveerib v\u00e4ga. Kui on v\u00f5istlus ja on tahtmine seal v\u00e4ga-v\u00e4ga osaleda, siis v\u00f5tan end kokku ja kirjutan kas\u00a0v\u00f5i p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d \u00f6\u00f6siti. Arvustustega on mul samamoodi. Kui ikkagi v\u00e4ga tore kirjandustoimetaja k\u00fcsib arvustust ja mind tegelikult huvitab see raamat, siis isegi kui on kiire ja stressirohke aeg, v\u00f5tan selle hea meelega ette.<\/p>\n

Kas praegu on ka stressirohke aeg? Sul on uus luulekogu kohe ilmumas.<\/p>\n

Mul on v\u00e4ga hea kirjastus, Hunt, ja ma ise tunnen, et ma ei peagi midagi enam eriti tegema. K\u00e4sikiri on ju ammu valmis. Vaatan sisutoimetuse \u00fcle, annan aeg-ajalt tagasisidet, aga ei ole \u00fcldse sellist pinget, et kogu hakkab kohe ilmuma. Aga v\u00f5ib-olla ma olen veel pr\u00f5mmumullis ka.<\/p>\n

Avaldad aeg-ajalt luulet ka Instagrami kontol. Miks see sulle oluline on?<\/p>\n

Arendav tagasiside on ikkagi p\u00f5hiline. Ja ka see, et ma niikuinii kirjutan neid tekste, need on olemas. Miks mitte neid levitada? Alati on ju kirjanikul lootus, et kui ta on midagi endast kirjutanud, siis suhestub veel keegi sellega ja saab sellest tuge v\u00f5i inspiratsiooni. K\u00f5ige paremaid tekste ma enamasti Instagrami ei pane, vaid hoian Loomingu v\u00f5i Vikerkaare jaoks. Aga vahel on ka nii, et mul ilmub \u00fchismeedias m\u00f5ni tekst ja kultuuriajakirja toimetaja v\u00f5tab selle peale \u00fchendust.<\/p>\n

Kui oluline on luuletajale \u00fchismeedia m\u00f5ju? Sa ilmselt ei m\u00f5tle, et ma pean n\u00e4dalas v\u00e4hemalt \u00fche teksti postitama.<\/p>\n

Tegelikult m\u00f5tlen k\u00fcll, kuigi nii tihti ei postita. Olen m\u00f5ne s\u00f5braga arutanud ka, et kas selline edev eneseturundus on \u00f5ige. Aga ma ei teeks seda, kui see ei annaks tulemusi. Just t\u00e4nu pidevale postitamisele olen ma saanud h\u00e4sti palju pakkumisi, mis algavad nii, et \u201ema lugesin su seda teksti\u201c v\u00f5i et \u201ema n\u00e4en, et sa oled kirjutanud sellel teemal\u201c, niisiis see tegelikult toob otseseid tulemusi ja t\u00f6\u00f6pakkumisi.<\/p>\n

Mis on sinu puhul luule funktsioon?<\/p>\n

Luule on teraapiline. Mulle on h\u00e4sti oluline samastuda. Ja see on v\u00f5ib-olla mind kirjanduse juures hoidnud ka nii kaua\u00a0\u2013 loed midagi ja tabad \u00e4ra, et see on sinu elust. Seda tunnet ma tahan ise ka teistele pakkuda. Tihti on selleks sobivam negatiivsem sisu, sest ikkagi on nii, et kui on raske, siis tahetakse lugeda, et kellelgi teisel v\u00f5ib ka olla raske.<\/p>\n

Kas oled kunagi m\u00f5ne h\u00e4sti helge luuletuse ka kirjutanud?<\/p>\n

Kui isegi olen, siis need kindlasti ei ole mu parimad tekstid. Mu m\u00f5te liigub ikkagi pigem sellise t\u00f5sise ja transgressiivse sisu poole. Kasutan k\u00fcll huumorit, aga enamasti musta.<\/p>\n

Sinu kirjutatu tekitab minus lugejana alati f\u00fc\u00fcsilise reaktsiooni. Ja minu meelest on v\u00e4ga kihvt, kui kirjandus seda suudab. Olen kuulnud, et m\u00f5ne ajavad su tekstid isegi \u00f6\u00f6kima. Kas tahad meelega sellise reaktsiooni tekitada?<\/p>\n

Ma ise olen lihtsalt h\u00e4sti karastunud nende teemadega. Ma olen vaadanud v\u00e4ga palju selliseid filme ja lugenud kirjandust, mida ilmselt paljud inimesed ei tahaks \u00fcldse lugeda v\u00f5i vaadata. Ja kui ma ise kirjutan enam-v\u00e4hem samadel teemadel, siis see l\u00e4vi, kus mul endal hakkab paha v\u00f5i kus tajun, et asi l\u00e4heb \u00fcle piiri, on v\u00e4ga-v\u00e4ga k\u00f5rge.<\/p>\n

Olen tegelikult olnud \u00fcllatunud, kui minu novellikogu kohta \u00f6eldakse, et hakkas paha v\u00f5i imelik. Ma saan aru, et see v\u00f5ib-olla ei sobi k\u00f5igile, aga minu meelest on mu \u201eJ\u00e4\u00e4vad ainult silmad\u201c \u00fcsna soft.<\/p>\n

Mainisid, et k\u00e4sitled j\u00e4rgmises luulekogus hoopis t\u00f6\u00f6 teemat.<\/p>\n

See raamat ei ole muidugi ainult t\u00f6\u00f6st, aga kindlasti kajastab kapitalistliku \u00fchiskonna survet, mis on pannud mu neid tekste kirjutama. Vajadus ennast t\u00f5estada, kogu aeg parem olla, t\u00f6\u00f6d rabada\u00a0\u2026 Ilmselt pole ma \u00fcksi nende asjadega kimpus.<\/p>\n

Aga sulle ju meeldib konkurents ja v\u00f5istlemine?<\/p>\n

Jah. Kuigi ma j\u00e4tan n\u00fc\u00fcd ilmselt paar aastat pr\u00f5mmu vahele. See ei ole hea, kui \u00fchest riigist k\u00e4ivad kogu aeg samad inimesed. Siis on tunne, nagu seal teisi luuletajaid ei olekski. Mitte et ma kindlasti j\u00e4lle v\u00f5idan, aga v\u00f5imalus ju on.<\/p>\n

Kirjutasid m\u00f5ni aeg tagasi V\u00e4rske R\u00f5hu p\u00e4evikutes (nr\u00a082), et su soovide nimekirjas on raamatu esitlemine Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. N\u00fc\u00fcd saad selle soovi maha t\u00f5mmata. Mis su nimekirjas j\u00e4rgmised asjad on?<\/p>\n

Soovin, et mu j\u00e4rgmine luulekogu tuleks t\u00e4pselt niisugune v\u00e4lja, nagu ma ette kujutan, ja et ma j\u00e4\u00e4ksin ise sellega rahule. See on peamine. Mul on ka m\u00f5ned uued novellid s\u00f5elal, m\u00f5ned on pooleli ja n\u00fc\u00fcd mul on aega nendega loodetavasti j\u00e4lle tegeleda. Kui luulekogu on ilmunud, hakkan ilmselt j\u00e4rgmist novellikogu koostama. Eelmine v\u00f5ttis mul umbes k\u00fcmme aastat, nii et sellega v\u00f5ib veidi aega minna.<\/p>\n

Loe lisa: Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepa luuletus \u201eViimane\u201c<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kirjanik ja Eesti luulepr\u00f5mmu valitsev meister Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepp naasis hiljuti Saksamaalt Euroopa meistriv\u00f5istluselt. Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepp, kes j\u00e4i tiheda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":37569,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,7764,18840,159,158],"class_list":{"0":"post-37568","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-estonia","12":"tag-estonian","13":"tag-luulepromm","14":"tag-mari-liis-muursepp","15":"tag-sport","16":"tag-sports"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115511887397156983","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37568","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37568"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37568\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/37569"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37568"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37568"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37568"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}