{"id":37639,"date":"2025-11-08T07:26:10","date_gmt":"2025-11-08T07:26:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/37639\/"},"modified":"2025-11-08T07:26:10","modified_gmt":"2025-11-08T07:26:10","slug":"psuhholoog-tonu-lehtsaar-lahisuhe-sunnib-jaatamisest-mitte-noudmistest-psuhholoogi-pilk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/37639\/","title":{"rendered":"Ps\u00fchholoog T\u00f5nu Lehtsaar: l\u00e4hisuhe s\u00fcnnib jaatamisest, mitte n\u00f5udmistest | Ps\u00fchholoogi pilk"},"content":{"rendered":"

“Valutan s\u00fcdant \u00fcllatuse \u00fcle, mis seisneb asjade seisu erinevuses minu isiklikus elus ning riigi ja maailma tasandil. Isiklikus elus on k\u00f5ik h\u00e4sti, julgen isegi \u00f6elda, ma pole kunagi nii h\u00e4sti elanud kui praegu. Mul on abikaasa, lapsed, seitse lapselast, s\u00f5brad, kogudus, olen kirglik kalamees, erialaselt j\u00e4tkuvalt aktiivne ja mul on olemas k\u00f5ik, mida \u00fcks keskealine mees v\u00f5ib soovida,” t\u00f5des T\u00f5nu Lehtsaar, kes pidas Tartu \u00dclikoolis pikki aastaid religioonips\u00fchholoogia professori ametit.<\/p>\n

Vaadates aga, mis toimub \u00fcmberringi, on ta j\u00f5udnud masendava tulemuseni, et kui senised protsessid \u00fchiskonnas j\u00e4tkuvad, pole meil demograafilises m\u00f5ttes rahvusriigina tulevikku. “See t\u00f5statab k\u00fcsimuse, milline on Eesti vabariik, mille me anname oma lapselastele. Mina isiklikult elan kahes eri maailmas, oma v\u00e4ikeses ja m\u00f5nusas ning selles lootusetus ja suures.”<\/p>\n

T\u00f5nu Lehtsaar Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Lehtsaare s\u00f5nul on siin n\u00fc\u00fcd olulised kaks eri tasandit, kuidas \u00fcksikisik tuleb toime iseendaga ning kas ja kuidas on tal v\u00f5imalus muuta \u00fcmbritsevat tegelikkust ning panustada sellesse, et \u00fchiskond oleks parem ja stabiilsem.<\/p>\n

Paljudel inimestel on t\u00e4na jalad maa k\u00fcljest lahti<\/p>\n

Pikemalt m\u00f5tlemata t\u00f5deb Lehtsaar, et \u00fcksikindiviidil aitavad toime tulla t\u00f5husad ja tugevad suhted eri suhtetasanditel. “Peresuhted, suhted kolleegidega, meie sotsiaalne roll kuni eksistentsiaalse jumalasuhteni v\u00e4lja. Neist omakorda k\u00f5ige olulisemad on l\u00e4hisuhted. Kui meil on v\u00e4hemalt \u00fcks l\u00e4hedane inimene, kellele saame ennast avada ja keda me usaldame, on lihtsam elu t\u00f5mbetuultes vastu pidada. Teine v\u00e4ga oluline suhe on tugev maailmavaateline suhe, mis v\u00f5ib olla k\u00f5iksusega, uskliku inimese puhul on see suhe jumalaga. See v\u00f5ib puudutada ka suhet m\u00f5ne igavikulise v\u00f5i eksistentsiaalse v\u00e4\u00e4rtusega, mis annab meie elule m\u00f5tte ja kindlustunde.”<\/p>\n

“Need, kelle jaoks eksistentsiaalne suhe on paigas, olgu selleks siis usk jumalasse, veendumus \u00f5igluse v\u00f5idus v\u00f5i p\u00fchendumine heale, tulevad ajutiste kriisidega paremini toime. Kui seda ei ole, siis muust, n\u00e4iteks sotsiaalsest rollist, mida me oma elu n\u00e4item\u00e4ngulaval t\u00e4idame, ei piisa, sest meie jalad on maa k\u00fcljest lahti,” selgitab Lehtsaar.<\/p>\n

Vahel on aga raske aru saada, kas inimene, kes hoiab omaette, kannatab \u00fcksilduse all v\u00f5i on valinud iseenda seltskonna vabatahtlikult. “\u00dcksindus on see, kui k\u00e4id \u00fcksinda kalal, \u00fcksildus t\u00e4hendab, et ma tunnen ennast \u00fcksildasena, sest mul pole l\u00e4hedasi inimesi. \u00dcksildus on t\u00f5sine ps\u00fchholoogiline probleem, mis k\u00e4ib kaasas just linnastunud v\u00f5i urbaniseerunud \u00fchiskonnaga,” toob Lehtsaar v\u00e4lja.<\/p>\n

T\u00f5nu Lehtsaar Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Uuemates teadusuuringutes on sisse toodud ka erakluse m\u00f5iste. “\u00dcks v\u00f5imalus eristada \u00fcksildast inimest ja erakut on vaba tahte v\u00f5i sunnituse m\u00e4\u00e4r. \u00dcksildane inimene kannatab, sest ta tahaks suhelda, aga kedagi pole. Erak hoiab omaette omal vabal tahtel, talle meeldib olla \u00fcksinda ja omaette, ta tunneb ennast h\u00e4sti. Erak ja \u00fcksildane t\u00e4hendavad kaht t\u00e4iesti erinevat elukvaliteeti. V\u00e4liselt v\u00f5ivad nad olla v\u00e4ga sarnased, inimene ei k\u00e4i teiste seas. Kui on v\u00f5imalik kolleegidega \u00fchisele v\u00e4ljas\u00f5idule minna, l\u00e4heb ta pigem koju ja on omaette. Kui \u00fcksildase puhul v\u00f5ib see olla t\u00f5sise sisemise probleemi avaldumine, siis erak on r\u00f5\u00f5msal meelel omaette,” selgitab Lehtsaar.<\/p>\n

Inimese elus loovad t\u00e4hendust suhterituaalid<\/p>\n

Samav\u00f5rd oluline, kui l\u00e4hedase inimese olemasolu meie k\u00f5rval, on t\u00e4htis ka suhte teine ots. Religioonips\u00fchholoogi s\u00f5nul usaldab usklik inimene oma mured ja k\u00fcsimused palves jumala k\u00e4tte. “Palve on minu jaoks asjade selgeks m\u00f5tlemine ning sisemise selguse ja rahu saavutamine. Minu elus on olemas kaks \u00e4\u00e4rmiselt olulist suhte otsa: l\u00e4hedane inimene k\u00f5rval ja jumal taevas.”<\/p>\n

Hiljuti 41. pulma-aastap\u00e4eva t\u00e4histanud Lehtsaare s\u00f5nul on abikaasa tema v\u00e4ga hea s\u00f5ber. “Meie k\u00f5ige t\u00e4htsam rituaal on pikad hommikus\u00f6\u00f6gid,” \u00fctleb n\u00fc\u00fcdseks kaheksandat kuud pension\u00e4ri elu elav Lehtsaar. “Hommikus\u00f6\u00f6gi ajal arutame k\u00f5ik asjad l\u00e4bi, mis oli ja mis tuleb, vahel lausa t\u00fchiste detailideni,” muheleb professor.<\/p>\n

Sageli kurdetakse, et pikas kooselus elavatel paaridel kaovad mingil hetkel \u00fchised jututeemad, eriti siis, kui lapsed on perest v\u00e4lja lennanud ja \u00fcksteise seltskond v\u00f5ib hakata tunduma igav. Lehtsaare jaoks on selline m\u00f5tteviis arusaamatu.<\/p>\n

“Elu on ju v\u00e4ga d\u00fcnaamiline. Iga p\u00e4ev toimub mikrotasandil uusi s\u00fcndmusi. Meid \u00fcmbritsevas inforuumis ja meie endi kogemusruumis muutub kogu aeg tohutult palju ja materjali, millest omavahel r\u00e4\u00e4kida, on rohkelt,” t\u00f5des Lehtsaar, kelle s\u00f5nul on keeruline isegi ette kujutada, et jututeemad kalli kaasaga \u00fcht\u00e4kki otsa l\u00f5pevad.<\/p>\n

Keerulise vestluse eel peab jutuajamise alustaja esmalt iseendas selgusele j\u00f5udma<\/p>\n

Oma t\u00f6ise elu jooksul on Lehtsaar koolitanud paljusid inimesi ja t\u00f6\u00f6kollektiive konfliktide ennetamise ja juhtimise teemal. “\u00dcks olulisemaid teadmisi on, et kui alustad kellegagi keerulist vestlust, kus sa ei ole teise inimese v\u00f5i tema saavutustega rahul, siis selle vestluse eel pead sa ise olema v\u00e4ga teadlik, mida sa tahad vestluse l\u00f5puks saavutada. Lihtsalt nurisemine, l\u00e4bis\u00f5imamine v\u00f5i h\u00e4daldamine ei vii kuskile. Vestluse alustaja peab olema iseendas selgusele j\u00f5udnud, see on \u00fcldse eeltingimus dialoogiks teise inimesega.”<\/p>\n

T\u00f5nu Lehtsaar Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“Paljud dialoogid eba\u00f5nnestuvad sellep\u00e4rast, et asjaosaline ei tea ise ka, mida ta saavutada tahab. Inimesed l\u00e4hevad lihtsalt emotsionaalseks. Jutt ja olukirjeldus muutub h\u00fcplevaks, sageli ka vastuoluliseks, r\u00e4\u00e4gitakse sellest ja tollest, aga mida vestluse alustaja tegelikult taotleb, on raske aru saada. Vahel on nii, et sul on orkestris k\u00f5ik pillir\u00fchmad olemas, aga selleks, et Wagner ilusti k\u00f5laks, on vaja kellegi v\u00e4list abi, dirigenti. Ei piisa sellest, kui sul on suurep\u00e4rane viiul ja hea fagotim\u00e4ngija, peab olema ikkagi keegi, kes selle kokku k\u00f5lama paneb,” toob Lehtsaar v\u00e4lja konflikti juhtimise p\u00f5hit\u00f5ed.<\/p>\n

Ussitamist ja tagar\u00e4\u00e4kimist soodustab informatsiooniline v\u00f5im<\/p>\n

Teine levinud probleem, mis m\u00fcrgitab inimestevahelisi suheteid, on ussitamine. “Ussitamine on metafoor, mida kasutatakse ps\u00fchholoogia keeles varjatud konflikti kohta. \u00dcks v\u00f5imalikke konfliktide jaotusi on avalik ja varjatud konflikt. Avalikus konfliktis on p\u00f5hik\u00fcsimus k\u00f5igile teada. Me teame, kelle vahel on vastasseis, see avaldub avalikes debattides ja seadusandlikes aruteludes, kus inimesed teineteisele vastanduvad. Varjatud konflikti p\u00f5hik\u00fcsimus on ebam\u00e4\u00e4rane, s\u00f5nastamata ja inimesed tajuvad seda v\u00e4ga erinevalt. Tegemist on emotsionaalse pingega, selle v\u00e4ljaelamise ja pideva taastootmisega ning tekib tavaliselt olukorras, kus pole piisavalt informatsiooni, levima hakkavad kuulujutud ja toimub tagar\u00e4\u00e4kimine. See v\u00f5ib tekkida ka olukorras, kus inimene tegutseb, varjates oma motiive teiste, aga vahel isegi iseenda eest. Siia kuuluvad n\u00e4iteks edevus, kadedus, auahnus,” loetleb Lehtsaar.<\/p>\n

“M\u00f5nel juhul on tagar\u00e4\u00e4kimise \u00fcks motivaator staatus. Inimene teab ja levitab midagi, mida teised ei tea. See on ps\u00fchholoogia keeles informatsiooniline v\u00f5im. Tal on suhted ja sidemed, kust tema info p\u00e4rineb.”<\/p>\n

Ussitamist aitavad v\u00e4ltida suhtlemine ja informatsioon. Kui on avatud suhtlus ja k\u00f5igil v\u00f5imalikult palju infot, inimesed teavad, kuidas asjad k\u00e4ivad, siis ussitamine taandub. T\u00f5e ilmsikstulek suretab ussitamise. “Kui asjad on avalikud, on suhteliselt raske viljeleda varjatud konflikti. Ebam\u00e4\u00e4rasus, salatsemine ja kinnikatmine on hea pinnas ussitamise tekkimiseks. \u00d6eldakse ju, et teadmatuse \u00fcks vilju on kuulujutt,” s\u00f5nab Lehtsaar.<\/p>\n

Professor toob v\u00e4lja, et konfliktide ennetamise ja lahendamise \u00fcks p\u00f5hireegel on \u2013 r\u00e4\u00e4gi inimesega. “Mitter\u00e4\u00e4kimise taha j\u00e4\u00e4vad enamasti asjad kinni, aga suhtlemine ei ole alati lihtne.”<\/p>\n

T\u00f5nu Lehtsaar Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kui on emotsionaalsed haavumised, solvumised v\u00f5i pinged, nagu viha, \u00e4rritus ja \u00e4revus, on v\u00e4ga raske minna teise osapoole juurde. “Kontakti loomine ja r\u00e4\u00e4kima hakkamine v\u00f5ib inimese jaoks olla v\u00e4ga suur enese\u00fcletus. Kui seal on veel k\u00e4egal\u00f6\u00f6mist ja lootusetust v\u00f5i on teisele osapoolele juba diagnoos pandud, et temaga ei ole nagunii v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida, pole konflikte v\u00e4ltida v\u00f5imalik.”<\/p>\n

Soov oma elukaaslane v\u00f5i abikaasa \u00fcmber kasvatada on p\u00f5rgutee<\/p>\n

Lehtsaare s\u00f5nul on tal pikalt abielustaa\u017ei, aga ikkagi ta veel p\u00e4ris t\u00e4pselt ei tea, mis on armastus. K\u00fcll aga \u00fctleb ta veendunult, et armastuse juures on kolm v\u00e4ga olulist aspekti: austus, jaatamine ja m\u00e4rkamine.<\/p>\n

K\u00f5ige alus on lugupidav suhtumine teisesse. Jaatamine t\u00e4hendab lasta teisel olla see, kes ta on, ja seda omalt poolt toetada. “Meie oleme abikaasaga oma temperamendilt ja isiksuset\u00fc\u00fcbilt absoluutselt erinevad. Mina tegutsen kiiresti ja v\u00e4sin kiiresti. Naine tegutseb aeglaselt ja minu arvates ei v\u00e4si kunagi. Tema on v\u00e4ga suur korraarmastaja, asjad peavad olema paigas, minu jaoks on parim viis h\u00e4sti sisset\u00f6\u00f6tatud segadus. Kui on m\u00f5nus pahnahunnik \u00fcmber, siis tunnen ennast h\u00e4sti ja leian k\u00f5ik asjad kiiresti \u00fcles. Kui \u00e4ra koristan, ei tea ma enamasti, kuhu need panin. Mulle meeldivad suured pintslit\u00f5mbed, ma ei taha tegeleda detailidega, need k\u00e4ivad mulle lausa n\u00e4rvidele, aga abikaasa on t\u00e4ielik detailiinimene,” \u00fctleb Lehtsaar, kelle s\u00f5nul vastandid t\u00f5esti t\u00f5mbuvad.<\/p>\n

Suhetes on aga m\u00e4ngus \u00fcks v\u00e4ga suur oht, mille teadvustamata j\u00e4tmisel saavad inimesed palju haiget ja suhted lagunevad.<\/p>\n

T\u00f5nu Lehtsaar Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“T\u00e4iskasvanud inimese m\u00f5tteviis, et ma kasvatan teise inimese \u00fcmber v\u00f5i et elu ei l\u00e4he enne paremaks, kui mu kaaslane ei muutu, on p\u00f5rgutee. Ps\u00fchholoogid on arvamusel, et isiksuse p\u00f5himustrid ja p\u00f5hikude kujuneb v\u00e4lja kolmandaks eluaastaks, k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nu on pealisehitus. Me oleme juba need, kes me oleme. Seda tuleb v\u00e4\u00e4rtustada, jaatada ja toetada, mitte alav\u00e4\u00e4ristada, suunata, p\u00fc\u00fcda kujundada,” on Lehtsaar resoluutne.<\/p>\n

Probleemid meie elus on kas meie endi p\u00f5hjustatud v\u00f5i esivanemate p\u00e4randatud<\/p>\n

On olemas m\u00f5iste suhte erodeerijad ehk teguviisid, mis kahjustavad suhet. Loetelu on pikem, aga professor toob v\u00e4lja olulisemad. “Esimene on n\u00e4\u00e4gutamine, pidev etteheitmine ja \u00f5mblemine, et see ei k\u00f5lba ja too ei k\u00f5lba. Teine, mida v\u00e4ga raske taluda, on ideaalide alav\u00e4\u00e4ristamine. Keegi tahab saada raadioajakirjanikuks, keegi kunstnikuks. Kolmas on inimese enesehinnangu allasurumine.”<\/p>\n

Kahjuks on sellist k\u00e4itumist l\u00e4hisuhetes v\u00e4ga palju. “P\u00fchakiri \u00fctleb, et l\u00f5ikame seda, mida k\u00fclvame. \u00dcksk\u00f5ik, millised motiivid mul ka poleks, kui ma n\u00e4\u00e4gutan, alav\u00e4\u00e4ristan ja teise p\u00fc\u00fcdlusi pilkan, mis siis juhtub?” k\u00fcsib Lehtsaar ja vastab: “See k\u00f5ik tuleb mulle tagasi. See l\u00f5hub suhte, sest see ei saa olla tasakaalus suhe. Need k\u00e4kid, mille all inimesed kannatavad, on p\u00f5hiliselt ikkagi kas meie endi tehtud, v\u00f5i siis, ja olen v\u00e4ga palju n\u00e4inud ka seda, kuidas lastel ja lastelastel tuleb kinni maksta oma vanemate patud.”<\/p>\n

Lehtsaar toob n\u00e4iteks v\u00e4ikese t\u00fcdruku, kelle isa l\u00e4ks pere juurest \u00e4ra, ja kes kandis aastaid iseendas h\u00fcljatuse tunnet. “V\u00e4ike laps pole ju milleski s\u00fc\u00fcdi, aga tema maksab selle kinni. Olen n\u00e4inud eluj\u00f5us 30-aastast meest, kes ei suuda otsustada elementaarsemaidki asju oma elus. K\u00fcsimusele, miks sa ei suuda, hakkab mees r\u00e4\u00e4kima, et ta pole kunagi midagi otsustanud, isa l\u00e4ks \u00e4ra, kui ta oli v\u00e4ike poiss, ema ja vanaema kasvatasid teda, asjad lihtsalt voolasid ja kulgesid. Mulle tundus, et ta ei tahtnudki otsustada, aga inimene oli v\u00e4ga h\u00e4das. Tuleb v\u00e4lja, et tema maksab neid arveid, mida ta ise pole tellinud,” toob Lehtsaar v\u00e4lja, kuidas vanemate patud laste k\u00e4tte nuheldakse.<\/p>\n

T\u00f5nu Lehtsaar Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

\u00dcks Lehtsaare h\u00f5imlane, kes on vanglakaplan, r\u00e4\u00e4kis talle, et kinnipeetavate elulugusid kuulates saab aru, et inimene ei saagi olla mujal kui vanglas. Aga ta ei ole s\u00fcndinud kurjategijaks. “Mingi asi elus ahendab su valikuv\u00f5imalusi. See inimene, kes karistust kannab, on tegelikult ka ohver. Samas kuritegu on kuritegu,” t\u00f5deb Lehtsaar, kes on kaheksa aastat t\u00f6\u00f6tanud Tartu \u00dclikoolis n\u00f5ustaja-kaplanina.<\/p>\n

N\u00f5ustajad on eluterves \u00fchiskonnas v\u00e4\u00e4rn\u00e4htus<\/p>\n

“Igasugu n\u00f5ustajad on \u00fchiskonnas tegelikult v\u00e4\u00e4rn\u00e4htus. Ideaalis ei peaks meid \u00fcldse tarvis olema. Inimeste l\u00e4hisuhted ja peresuhted peaksid olema sellised, et raskeid probleeme ei teki v\u00f5i kui tekivad, lahendatakse need oma kodus v\u00f5i kogukonnas \u00e4ra, nii et inimesed saavad eluga hakkama. Praegu ps\u00fchholoogide ja n\u00f5ustajate arv aina suureneb. Kuna probleemid on rasked, n\u00f5uavad need erialast l\u00e4henemist. Kuhu see k\u00f5ik v\u00e4lja viib? Kas varsti on igal inimesel vaja oma hingehoidjat ja kes hoiab hingehoidja hinge? Kui normaalsed eluterved suhted m\u00f5ranevad, tekitavad need \u00fchiskonnas mingeid vajadusi juurde, mida tuleb siis hakata lahendama.”<\/p>\n

T\u00f5nu Lehtsaar Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Igatseme ideaale, mis on suuremad ja puhtamad kui me ise<\/p>\n

Praegust \u00fchiskonda iseloomustab Lehtsaare s\u00f5nul ka s\u00fcgavalt l\u00e4bitunnetatud ideaalide puudumine. “Me oleme k\u00fcll v\u00e4ike rahvas, aga meil on t\u00fctreid ja poegi, kes v\u00e4\u00e4riksid autoriteedi nime. On andekaid ja tublisid muusikas, spordis, kultuuris, teaduses ja mujal, aga oleme j\u00f5udnud sinna, et me ei tunnusta oma autoriteete. Vahel m\u00f5tlen, et v\u00f5ib olla meil eestlastena ongi ainult Arvo P\u00e4rt veel alles j\u00e4\u00e4nud. Aga mida teeb P\u00e4rt? Elab oma maailmas ja loob. P\u00e4rdi fenomen n\u00e4itab, kui v\u00e4ga me vajame autoriteete. Kedagi v\u00f5i midagi, mis on suurem ja puhtam kui me ise,” arutleb Lehtmets.<\/p>\n

Professori s\u00f5nul on sellised inimesed \u00fchiskonnas olemas, aga v\u00f5ib-olla poliitkorrektsuse p\u00e4rast v\u00f5i ajasurve t\u00f5ttu on paljud neist vait. “Meil ei j\u00e4tku sisemist suurust v\u00e4ljendada neile oma lugupidamist,” lisab ta.<\/p>\n

L\u00e4bip\u00f5lemine ohustab ka korras suhetega inimesi, kuid neil on kukkumine pehmeks vooderdatud<\/p>\n

Ka siis, kui on m\u00f5testatud tegevus ja korras suhted, v\u00f5ib l\u00e4bip\u00f5lemine inimest ohustada, aga see ei murra, sest ta on kriisidele vastupidavam. “L\u00e4bip\u00f5lemise \u00fcks levinud definitsioone on, et see on t\u00e4ieliku kurnatuse seisund. See t\u00e4hendab, et inimene ei jaksa intellektuaalselt, ei jaksa emotsionaalselt, ei jaksa sotsiaalselt ehk suhete m\u00f5ttes ja ei jaksa ka erialaselt ehk oma t\u00f6\u00f6sse panustada. Selleks, et t\u00e4ieliku kurnatuse seisundini j\u00f5uda, peavad k\u00f5ik eeltoodud n\u00e4itajad olema v\u00e4ga halvad. Kui suhted on korras, siis t\u00f6\u00f6alane ebaedu ei vii inimest kohe veel totaalse kurnatuse seisundisse,” selgitab Lehtmets.<\/p>\n

“On mingid asjad, mida inimkond on teinud kogu oma pika ajaloo jooksul. Abielu, laste kasvatamine, kellekski saamine, iseseisva elu alustamine, aga me ei ole seda ikka veel p\u00e4ris selgeks saanud. V\u00f5ib-olla on t\u00f5esti nii, et iga p\u00f5lvkond peab ise neid asju taas ja taas avastama nagu v\u00e4ike laps k\u00f5ndima \u00f5ppima, vaatamata sellele, et inimkond enne teda on \u00fcldiselt k\u00e4inud p\u00fcstijalu.”<\/p>\n

Portaali Eeter intervjuusari “Ps\u00fchholoogi pilk” vaatleb meie \u00fchiskonda ja inimesi vaimse tervise teemade kaudu eesm\u00e4rgiga anda m\u00f5tteainet ja t\u00f6\u00f6riistu iseendaga paremini hakkama saamiseks ja enesekindluse suurendamiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Valutan s\u00fcdant \u00fcllatuse \u00fcle, mis seisneb asjade seisu erinevuses minu isiklikus elus ning riigi ja maailma tasandil. Isiklikus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":37640,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,19187,19186,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-37639","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-psuhholoogi-pilk","23":"tag-tonu-lehtsaar","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115512894114046386","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37639","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37639"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37639\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/37640"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37639"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37639"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37639"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}