Soomes \u00fcletas 70-aastaste ja vanemate<\/a> inimeste arv t\u00e4navu augustis miljoni piiri. Joonas Toivola Soome statistikaametist selgitas, et n\u00fc\u00fcd on vanuser\u00fchma j\u00f5udnud teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgne beebibuumi p\u00f5lvkond.<\/p>\nEestis on 70-aastaseid ja vanemaid inimesi kokku 203 000, ehk kui Soomes moodustab see vanuser\u00fchm viiendiku, siis Eestis 15 protsenti.\u00a0<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli rahvastikuteaduse professori Allan Puuri s\u00f5nul peegeldavad need arvud ilmekalt rahvastiku vananemist ning ka Eesti ja Soome demograafilisi erinevusi.<\/p>\n
Puur t\u00f5i v\u00e4lja, et Eestis on keskmine eluiga olnud veidi l\u00fchem. “T\u00e4nap\u00e4eval on see vahe v\u00e4iksem, aga kui me vaatame 90ndaid v\u00f5i nullindaid aastaid, siis oli see vahe \u00fcsnagi suur ja t\u00e4nu sellele on Soomes suhteliselt rohkem eakaid inimesi ehk inimesi, kes j\u00f5uavad k\u00f5rgemasse vanusesse,” kirjeldas ta.<\/p>\n
“V\u00f5ib-olla teine asi, mida tuleks t\u00e4psemalt vaadata, on see, kui palju on siin kaasa r\u00e4\u00e4kinud s\u00fcndimuse erisused, sest me teame, et Soomes on alates umbes 2010. aastast olnud k\u00fcllaltki j\u00e4rsk ja s\u00fcgav s\u00fcndimuse v\u00e4henemine,” \u00fctles Puur.<\/p>\n
Statistikaameti andmetel k\u00e4is mullu t\u00f6\u00f6l iga k\u00fcmnes 70-89-aastane inimene, kokku 18 300 inimest. Sealjuures meestest t\u00f6\u00f6tas mullu 14, naistest kaheksa protsenti vanuser\u00fchmast ning \u00fcle poole t\u00f6\u00f6l k\u00e4ivatest vanemaealistest t\u00f6\u00f6tas osalise koormusega.<\/p>\n
Andmestik peegeldab ka seda, et k\u00f5rgharidusega inimesed j\u00e4tkavad t\u00f6\u00f6tamist sagedamini kui madala v\u00f5i keskmise haridustasemega inimesed. Tallinna \u00dclikooli \u00fchiskonnateaduste instituudi vanemteadur Liili Abuladze \u00fctles, et t\u00f6\u00f6l k\u00e4imise p\u00f5hjuseid on erinevaid.<\/p>\n
“Eestis on ikkagi k\u00f5ige levinum p\u00f5hjus majanduslik vajadus ja seda toetab ka Eesti vanemaealiste k\u00f5rge vaesusriski statistika v\u00f5rreldes teiste Euroopa riikidega. Aga v\u00f5ib \u00f6elda, et peaaegu sama palju on ka neid, kes peavad t\u00f6\u00f6l k\u00e4imist vajalikuks v\u00f5i kellele lihtsalt meeldib t\u00f6\u00f6d teha. Inimesed tunnevad, et nad saavad \u00fchiskonda panustada ja on vajalikud. Lisaks on see osade jaoks v\u00f5imalus olla osa \u00fchiskonnast ja tunda, et nad on kaasatud,” r\u00e4\u00e4kis Abuladze.<\/p>\n
Maksu- ja tolliameti andmetel on vanemaealiste t\u00f6\u00f6lepinguga t\u00f6\u00f6tajate peamised tegevusvaldkonnad n\u00e4iteks haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning haldus- ja abitegevused.<\/p>\n
Erinevate prognooside kohaselt kasvab vanemaealiste osakaal nii Eestis kui mujal l\u00e4hik\u00fcmnenditel veerandini ja see toob esile mitmeid lahendusi vajavaid \u00fchiskondlikke k\u00fcsimusi. Abuladze s\u00f5nul peaksid erinevad organisatsioonid, ettev\u00f5tted ja t\u00f6\u00f6andjad arvestama, kuidas toetada vananevat t\u00f6\u00f6turgu ja oma t\u00f6\u00f6tajaid.<\/p>\n
“See t\u00e4hendab \u00fchelt poolt v\u00f5ib-olla v\u00e4rbamispraktika paindlikumaks muutumist, aga ka olemasolevate t\u00f6\u00f6tajate teadmiste ja oskuste parandamist. Teiselt poolt on \u00fcldine sotsiaalne osalus v\u00f5i kaasatus meil v\u00f5ib-olla veel madal. See on k\u00fcll viimastel aastatel vanemaealiste seas kasvanud, aga j\u00e4llegi, seda saab v\u00f5ib-olla ka toetada,” lausus Abuladze.<\/p>\n
Allan Puuri s\u00f5nul suurendab rahvastiku vananemine riigi kulutusi pensionidele ja tervishoiule ning annab valimistel eakatele suurema poliitilise kaalu. Selle tagaj\u00e4rjel nihkub \u00fchiskonna pikaajaline fookus tema s\u00f5nul paratamatult noortele suunatud teemadelt, nagu haridus ja perepoliitika, vanemaealiste vajadustele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00f5rreldes kolmek\u00fcmne aasta taguse ajaga on 70-aastaste ja vanemate inimeste osakaal kahekordistunud nii Eestis kui Soomes. Kasvanud on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3767,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,2644,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,3354,25,3353,23,24,22,20,3352,30],"class_list":{"0":"post-3766","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-eakad","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-palgatoo","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-tooelu","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-vanemaealised-tooturul","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3766","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3766"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3766\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3767"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3766"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3766"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3766"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}