![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3080457h083dt24.jpg\"\/)
Kersti Kaljulaid Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nOlete n\u00fc\u00fcd olnud t\u00e4pselt aasta Eesti Ol\u00fcmpiakomitee president. Aasta ei ole k\u00fcll teab mis pikk aeg, aga te olete selles v\u00e4\u00e4rikas Eesti Ol\u00fcmpiakomitee presidentide reas pigem ikkagi v\u00e4ga erandlik ja seega t\u00f5en\u00e4oliselt ka uuenduslik kuju. Mis selle aastaga Eesti Ol\u00fcmpiakomitees on juhtunud?<\/p>\n
No programmi oleme t\u00e4itnud. N\u00e4iteks lihtsalt ja v\u00f5ib-olla ka mitte spordihuvilisele arusaadavalt, lubasime teha \u00fchisrahastusplatvormi, et inimesed saaksid ise ka tunda ennast sportlastele l\u00e4hemal ja neid toetada. See l\u00e4ks suvel k\u00e4ima, poole aastaga on kogunenud \u00fcle 60 000 euro, praegu teises laines tuleb ka \u00fcsna kiiresti.<\/p>\n
See on siis platvorm, kus meie vastutame selle eest, et need on t\u00f5esti tippspordiga seotud projektid. Projektid teevad oma sotsiaalmeediakampaaniaid ise ja inimestel on v\u00f5imalus osaleda v\u00f5ib-olla kellegi j\u00e4rgmises ol\u00fcmpiamedalis. K\u00f5ik sellised riigid nagu Saksamaa v\u00f5i Austraalia seda ka teevad. Me oleme vaadanud, et Saksamaal korjatakse aasta peale 0,1 eurot kodaniku kohta, Austraalias kaks. Noh, me praegu oleme Saksamaast ees, kuigi me teeme seda alles esimest aastat, nii et see on p\u00e4ris h\u00e4sti k\u00e4ima l\u00e4inud.<\/p>\n
Me lubasime kaasata parasportlased Team Estoniasse. N\u00fc\u00fcd tugiteenuste toel nad t\u00f5esti tulevad, nemad ka saavad Team Estonia osaks, mis on normaalne, sellep\u00e4rast, et miks peaks neid kohtlema kuidagi teisiti. Kultuuriministeerium eraldas Team Estoniale kaks miljonit lisaraha, see on n\u00fc\u00fcd 7,7 asemel 9,7 miljonit, mis muide on sama suur kui on Team Finland. Aga siin tuleb teha \u00fcks v\u00e4ike t\u00e4iendus \u2013 nendel on alaliitudel 40 ja meie omadel neli miljonit. Ehk et meil on endiselt probleem, mida teha noortega, kes veel ei ole nii-\u00f6elda Team Estonia sportlased.<\/p>\n
Mis me veel oleme teinud? Me oleme v\u00e4ikese stardiprojekti koos Synlabiga k\u00e4ivitanud teadusp\u00f5hiseks spordiarenduseks, sest et nagu me teame, siis norralastel on Olympiatoppen, meie laskesuusatajad n\u00e4iteks on sellega liitunud. Aga meil ei ole. Ja see on muna ja kana k\u00fcsimus: kui ei ole andmeid, siis \u00e4kki treeneritel ei ole oskust neid kasutada ja vastupidi. \u00dcritame sellega liikuma minna.<\/p>\n
Ja siis me oleme p\u00e4ris palju tegelikult t\u00f6\u00f6d teinud ka sellega, et EOK oleks n\u00e4htav. Arutelu riigikogus, k\u00f5ikides fraktsioonides oleme k\u00e4inud.<\/p>\n
Tegime ka \u00fche toreda anal\u00fc\u00fcsi: sportkooli projekt, mida EOK on viis aastat teinud \u2013 see oli \u00fcks Urmas S\u00f5\u00f5rumaa lemmikprojekt \u2013 see on viis aastat toiminud piloodina ja me tegime talle siis n\u00fc\u00fcd anal\u00fc\u00fcsi antropoloogiakeskusega. See on siis esimese-teise klassi lapsed, klubide treenerid k\u00e4ivad neid treenima. On selgunud, et sellel on t\u00f5esti m\u00f5ju, lapsed l\u00e4hevad rohkem trenni. Ja see on oluline, sest me teame, et meil on v\u00e4ga suur probleem tegelikult laste \u00fclekaal.<\/p>\n
Me oleme v\u00e4lja arvutanud, et selle projekti laiendamine maksaks umbes 12\u201313 miljonit eurot, nii et k\u00f5ik Eesti esimeste-teiste klasside lapsed saaksid sellest osa. Aga muidugi meil on omakasup\u00fc\u00fcdlik n\u00f5ks ka seal, sest et see ju t\u00e4hendaks, et meie klubid saavad treenida neid lapsi, nad saavad sportlasi, aga nad saavad ka selle t\u00f6\u00f6 eest tasu.<\/p>\n
See on huvitav, et kui Eestis hakata spordist r\u00e4\u00e4kima, siis hakatakse kohe rahast r\u00e4\u00e4kima, kui hakatakse kultuurist r\u00e4\u00e4kima, hakatakse kohe r\u00e4\u00e4kima millegi ehitamisest. <\/p>\n
Ma r\u00e4\u00e4kisin sulle teadusp\u00f5hisest spordist, p\u00f5him\u00f5ttelisest muudatusest, parasportlaste kaasamisest, aga vastab muidugi t\u00f5ele, et v\u00e4ga suur hulk inimesi ja ka spordiajakirjanikke… seda t\u00f6\u00f6d, mida me seal teeme, n\u00e4iteks tahame muuta treeneri koolituss\u00fcsteemi… See pakub v\u00e4ga palju v\u00e4hem huvi kui see, et “Ah, mis te siin r\u00e4\u00e4gite? Raha.” \u00d5nneks on kultuuriministeerium \u2013 treeneritele \u00fcks miljon juurde, kaks miljonit Team Estoniale juurde \u2013 olnud meie suhtes v\u00e4ga vastutulelik. Ma olen ministrile v\u00e4ga-v\u00e4ga t\u00e4nulik.<\/p>\n
Kersti Kaljulaid Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Need summad ei ole teab mis hiiglaslikud ja ma kohe l\u00f5petan raha jutu \u00e4ra, aga seesama \u00fchisrahastuse projekt… siin m\u00f5nigi vaatleja on v\u00e4ga kriitiline olnud selles suhtes, v\u00f5ib-olla t\u00f5esti on tegemist \u00fcsnagi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse summaga, aga 60 000 muidugi ei ole see raha, mis…<\/p>\n
See on \u00fche tippsportlase poole aasta eelarve. Aga sellel projektil on tegelikult kaks eesm\u00e4rki. Me tahame, et Eesti spordil oleks laiem kandepind ja \u00fchisrahastuse kaudu sa saad ka inimestele need sportlased l\u00e4hemale tuua ja tekitada sellist osalust.<\/p>\n
Eriti hea on see ol\u00fcmpiasportlastega, sa saad Team LA-d neli aastat j\u00e4lgida, kuhu nad l\u00e4hevad ja mis nad teevad. Veelkord, meil k\u00fcll ei olnud seda ootust, et me teeme platvormi lahti ja sinna plahvatab poole aastaga miljon. Ma just \u00fctlesin: Saksamaa korjab 0,1 eurot inimese kohta ehk kui me aastaga korjame seal 100 000-130 000, siis me oleme Saksamaa tasemel ja nemad ei tee seda esimest aastat. Me alles l\u00e4ksime liikvele.<\/p>\n
Seda ma just tahtsin \u00f6elda, te v\u00f5tsite mul s\u00f5nad suust \u00e4ra. Ameerika \u00dchendriikides, kus poliitikas kunagine selline rohujuuretasandi raha kaasamine poliitilistesse kampaaniatesse kuskil 15 aastat tagasi alguse sai, seal ju tegelikult eksperdid on \u00f6elnud, et \u00fcks asi on see raha, mis kogutakse ja see on ka kindlasti oluline. Aga teine asi on see, et kui inimene, piltlikult \u00f6eldes, saab kirja poliitikult, et h\u00e4\u00e4leta minu poolt, siis tal ei teki seda suhet. Aga kui inimene saab kirja, et tee minu kampaaniale \u00fcks euro, kolm eurot, neli dollarit annetus ja ta v\u00f5tabki oma maksekaardi, teeb selle annetuse \u00e4ra, siis see suhe on hoopis teistsugune.<\/p>\n
Absoluutselt. Ja tegelikult need sportlased v\u00f5tavad sellel platvormil ise selle kohustuse teha head sotsiaalmeediat. Meie seda nende eest ei tee. Meie ainult tagame, et see raha j\u00f5uab ilma igasuguse kao ja vahendustasuta sportlaseni.<\/p>\n
Me oleme liitunud hea annetustavaga ja me \u00fctleme, et jah, need projektid on tippspordi potentsiaaliga. Aga selle t\u00f6\u00f6 teevad \u00e4ra nemad ise. Ja olgem ausad, kui sina v\u00f5i mina \u00fcritaks kellelegi sotsiaalmeediat teha, mis sest ikka head v\u00e4lja tuleks, eks ole? Me ei ole ka see generatsioon v\u00f5ib-olla.<\/p>\n
60 000 on selline rahaline number, aga kui palju peaks neid inimesi olema, kes m\u00f5nele sportlasele v\u00f5i spordile teie \u00fchisrahastusmudeli kaudu raha annavad? Kui palju peaks neid inimesi olema, et Eesti Ol\u00fcmpiakomitee president saaks \u00f6elda, et see asi on meil h\u00e4sti \u00f5nnestunud?<\/p>\n
Esimeses laines ma ei oska praegu \u00f6elda, aga kuna me uuendasime seda platvormi ja teise lainega, siin on n\u00fc\u00fcd n\u00e4dalaga tulnud 12 000, seal taga on 150 toetajat.<\/p>\n
Seda on ikkagi v\u00e4he, pigem. <\/p>\n
See on pigem v\u00e4ike number.<\/p>\n
Aga kui me r\u00e4\u00e4gime laiast toestusest, siis need peaksid ikka k\u00fcmned tuhanded inimesed olema?<\/p>\n
Taaskord \u2013 me kindlasti loodame sellega j\u00f5uda kaugemale. Esimesel aastal, esimestel kuudel tahta, et k\u00f5ik inimesed oleksid temast juba kuulnud, on palju tahetud.<\/p>\n
Loomulikult me teeme ka oma aasta l\u00f5pu \u00fcritustega \u2013 meie tipp\u00fcritus on Spordiaasta T\u00e4hed \u2013 teavitust\u00f6\u00f6d ja leiame selle viisi, kuidas ka nende kampaaniatega n\u00e4idata Eesti inimestele, sellel hetkel, kui meid vaatab v\u00f5ib-olla televiisorist 100 000\u2013150 000 inimest, sinnani j\u00f5uda…<\/p>\n
Ol\u00fcmpiam\u00e4ngud tulevad. Me saame ol\u00fcmpiam\u00e4ngude kontekstis seda teha. EOK on varemgi teinud enne ol\u00fcmpiam\u00e4nge n\u00e4iteks koos oma sponsori JCDecaux’ga plakatikampaaniat, kus on sportlased ja alad. Vabalt v\u00f5ib seal olla ka \u00fcks QR-kood, mis su “Minu sportlase” lehele viib. Ongi natuke raisatud, kui seda ei ole. Seisad bussipeatuses, s\u00f5rmitsed telefoni, teed \u00fcheeurose annetuse ja j\u00e4lgid kolm-neli aastat, kuhu keegi l\u00e4heb.<\/p>\n
Me ei tea seda potentsiaali, aga ma olen \u00f6elnud, et lagi v\u00f5iks olla see, mis on austraallastel. See oleks siis \u00fcle 200 000 aastas ja p\u00f5rand on 100 000.<\/p>\n
Inimest siis?<\/p>\n
Ei, ma r\u00e4\u00e4kisin rahast, aga annetajaid… Ma ei ole niimoodi m\u00f5elnud, ma pean vaatama ja m\u00f5tlema.<\/p>\n
Ma arvan, et see on v\u00f5ib-olla isegi olulisem eesm\u00e4rk.<\/p>\n
See v\u00f5ib nii olla, jah.<\/p>\n
Sest kui seal isegi inimesed annetavad t\u00f5esti \u00fche euro kaupa…<\/p>\n
No siis ongi vaja sul selleks sada tuhat eurot saada sada tuhat annetajat. Aga ma ei ole niipidi seda \u00fcldse m\u00f5elnud veel, et mis see seal meil see eesm\u00e4rk on. Hea m\u00e4rkus, et panen selle KPI ka. Ma pean vaatama, mis teistel need numbrid on.<\/p>\n
V\u00e4ga hea, kui nii saab abiks olla. Aga kui inimene peaks seal bussipeatuses seisma, plakatit vaatama ja siis t\u00f5esti \u00fche v\u00f5i 10 eurot annetama, tal peaks olema mingisugune emotsionaalne suhe. <\/p>\n
Seda me loodame.<\/p>\n
Seda on keeruline tekitada, aga selle tekitamiseks \u2013 ma v\u00e4ga vabandan ette juba \u2013 on k\u00f5ige parem v\u00f5imalus see, et kui Eesti sportlastel l\u00e4heb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt h\u00e4sti. Need on need hetked, mis toovad Eesti rahva kokku. Ka siin Rahvusringh\u00e4\u00e4lingus me r\u00e4\u00e4gime, et p\u00f5him\u00f5tteliselt on meil j\u00e4\u00e4nud umbes kolm sellist formaati, mis Eesti inimesed suudavad kokku tuua. Need on laulupidu, suured spordis\u00fcndmused ja siis “Aktuaalse kaamera” uudistesaade. Selleks, et inimesed kokku tuua, peaks ju mingi emotsioon sees olema ja selleks peaks olema tulemus.<\/p>\n
Kui ma n\u00fc\u00fcd enne seda intervjuud toimetuses k\u00fcsin laialt, et kes teile tundub, et on Eesti spordi tulevik v\u00f5i kuidas sellega l\u00e4heb, siis inimesed \u00fctlesid, et ma ei tea, kas siin p\u00e4rast Ott T\u00e4nakut ja Kelly Sildarut \u00fcldse on kedagi tulemas, et kelle poolt me oleme kahe aasta p\u00e4rast.<\/p>\n
V\u00e4ike vihje, n\u00e4iteks lumelaudurid. Meil oli Bakurianist kuus medalit tegelikult kokku, mis on noorte ol\u00fcmpiap\u00e4evad talvel.<\/p>\n
Meie probleem Eestis ongi see, et meil on k\u00fcll riiklikult p\u00e4ris h\u00e4sti rahastatud see, et kui sa saad juba oma esimese medali, siis teise jaoks leitakse ikka raha, sest siis oled sa Team Estonia A, B, C, eks ole, k\u00f5ik need asjad.<\/p>\n
Aga kui sa oled liiga suur, et oma vanemate rahakoti peal sportida, v\u00f5i sul see hakkab liiga kalliks minema… 12-14, kuni esimese medalini, see on p\u00f5him\u00f5tteliselt vanemate \u00f5lul, sest meil on v\u00e4ga v\u00e4he alaliite, kes on v\u00f5imelised ise midagi panustama tegelikult. Ja meil on selline olukord, et sul ei saa mitte sellest \u00fchest miljonist see hulk rahvast teha tippsporti… lapsed, eks ju, kes tingimata tahavad, vaid nendest omakorda mingisugune proportsioon, oletame, et n\u00e4iteks 10 protsenti, kelle vanemad suudavad selle kinni maksta.<\/p>\n
Ja see ei ole \u00fcldse odav. Kui sa vaatad noort triatleeti, siis stardimaksud suve peale on kindlasti \u00fcle tuhande euro. \u00dcks triatlon on 400, kui sa tahad teha \u00fche rahvusvahelise, \u00fche kodus, t\u00e4is- v\u00f5i poolpika, siis ongi juba peaaegu tuhat, eks ole. V\u00e4iksemad v\u00f5istlused juurde, see on ainu\u00fcksi stardimaksud.<\/p>\n
Isegi meeskonnaspordialad on \u00fcsna kallid vanematele, ma kujutan ette.<\/p>\n
Nemad on t\u00f5en\u00e4oliselt selles \u00f5nnelikus olukorras, et meeskonnaspordil, kus on pikk hooaeg, on v\u00f5imalik neid sponsoreid h\u00e4sti kaasata. Meie tahamegi teha oma “Minu sportlasega” ka seda, et me oleme moodustanud meie ol\u00fcmpiasportlastest nii-\u00f6elda koondise ja pakume siis l\u00e4bi “Minu sportlase” inimestele v\u00f5imalust teha kaasa see nelja-aastane teekond. Siis loodetavasti muutub ka see teekond ja sellel ette tulevad \u00f5nnestumised ja j\u00f5udmine sinna ol\u00fcmpiale, inimestele huvitavaks, et nad v\u00f5iksid seda j\u00e4lgida.<\/p>\n
Me \u00fcritame niimoodi lihtsalt laiendada seda inimeste huvi individuaalsportlaste vastu ja teiselt poolt otsime sellele tiimile ka ettev\u00f5tetest toetajaid, sest ettev\u00f5tetel on raske toetada \u00fchte individuaalala sportlast. Riskid on suured. Ta v\u00f5ib loobuda spordi tegemisest vigastuse t\u00f5ttu. V\u00f5ib s\u00f5ita liiga kiiresti v\u00f5i purjusp\u00e4i, mis iganes v\u00f5ib juhtuda. Aga kui sa toetad Team LA-d, siis on sul need riskid ka kaetud. Ja tegelikult on ol\u00fcmpiam\u00e4ngud… midagi ei ole teha, see on creme de la creme, see on see k\u00f5ige suurem hetk.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3080445hd76dt24.jpg\"\/)
Kersti Kaljulaid Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel Eesti ajalugu vaadates peaaegu alati on olnud m\u00f5ni eestlane, kes saab medali. Kas me n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmistel ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel saame m\u00f5ne medali?<\/p>\n
See on statistika. T\u00f5en\u00e4osus, et keegi saab medali, ei ole kindlasti \u00fcle 10 protsendi, sest et konkurss on tihe. J\u00e4relikult sa pead j\u00f5udma 10 inimesega, kelle suhtes sul on ausalt v\u00f5imalik \u00f6elda, et heal p\u00e4eval ta on v\u00f5imeline medali v\u00f5itma, selleks, et saada kindlasti \u00fcks medal.<\/p>\n
Kas me l\u00e4heme Milanosse 10 sellise sportlasega? Ei l\u00e4he. Statistiliselt oleks \u00f5ige \u00f6elda, et me ei saa medalit. Ja sama n\u00f5me on hakata hindama seda, nagu siin suvel oli, et kas EOK ja Team Estonia on oma tegevuses \u00f5nnestunud v\u00f5i eba\u00f5nnestunud \u2013 oleks Nelli Differt \u00fche torke veel teinud, oleks olnud \u00f5nnestunud. Et noh, nalja teete, nii ei saa seda vaadata.<\/p>\n
Meie peame ikkagi l\u00e4htuma sellest, et v\u00f5imalikult suur hulk sportlasi oleksid medalikonkurentsis ol\u00fcmpial. Ja nagu meile on \u00f6elnud ajakirjanikud, siis sellest isegi juba piisab, et rahva huvi oleks v\u00e4ga suur, kui on mingigi lootus.<\/p>\n
Kindlasti nii on. Ma n\u00e4en lugejate, vaatajate ja kuulajate statistikat reaalajaliselt ja kui eestlasel \u00f5nnestub j\u00f5uda sinna rahvusvahelisse tippu… Tegelikult see ala isegi v\u00e4ga ei ole oluline, et eestlased on v\u00e4ga leplikud sellega. <\/p>\n
Ei, v\u00f5ib olla ka sumo (naerab).<\/p>\n
V\u00f5ib-olla veel mingi obskuursem ala, siis need numbrid l\u00e4hevad k\u00f5ik sinna tippu. Aga selleks peab keegi seal tipus siiski usutavalt olema. Mitte nii, et ma siin teen k\u00f5vasti, siis p\u00e4rast on 28. kaheksas koht, ma v\u00e4ga vabandan.<\/p>\n
Jaa, kahtlemata. On ilmselt alasid, kus esik\u00fcmne koht… n\u00e4iteks kui keegi meie iluuisutajatest on Milanos 10 hulgas \u2013 super. Ma just vaatasin Aleksandr Selevko esinemist praegu Skate Canadal. Fantastiline! Ta on oma teise hinde ehk v\u00e4ljendusrikkusega t\u00f5usnud n\u00fc\u00fcd ikkagi selgesse tippu maailmas, aga noh, h\u00fcpete poole peal j\u00e4\u00e4b ta Malinini-sugustele alla, mitu korda. Natuke kurb ongi uisutamises see, et h\u00fcppemasinatel on parem kui nendel, kes p\u00e4riselt ilusti uisutavad.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3080442h8f93t24.jpg\"\/)
Kersti Kaljulaid Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
K\u00fcsin selle saavutuse ja medaliteema kokkuv\u00f5tteks, et kas meil on t\u00f5esti \u2013 ma ei ole v\u00e4ga spordil\u00e4hedane inimene \u2013 olemas selline nagu Eesti spordis\u00fcsteem, nagu sellest r\u00e4\u00e4gitakse, mis peaks masinav\u00e4rgina t\u00f6\u00f6tama ja tootma medalites arvestatavat tulemust?<\/p>\n
Meil ei ole. Selles m\u00f5ttes, et meil on olemas klubide s\u00fcsteem, mis v\u00f5tab lapsi lasteaedadest, koolidest. Me ise p\u00fc\u00fcame Sportkooli kaudu seda tegevust julgustada. Ja siis on meil treenerite toetused, mida maksab riik, ja siis on kohalikud omavalitsused, kes maksavad pearahasid, et lapsed saaksid k\u00e4ia trennis.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd, kui laps j\u00f5uab v\u00f5istlemise ikka \u2013 ja noh, paljudel spordialadel l\u00fckatakse seda t\u00e4nap\u00e4eval ka edasi, just iluuisutajad l\u00fckkasid edasi, laskesuusas t\u00f5useb see vanus, kus saab osaleda Eesti meistriv\u00f5istlustel, siin aeglaselt. Asja m\u00f5te ongi see, et n\u00fc\u00fcd, kui laps hakkab tegema nii-\u00f6elda saavutusspordi suunas esimesi samme, siis sellel hetkel j\u00e4\u00e4b ta tegelikult \u00fcksi ja tema pere j\u00e4\u00e4b \u00fcksi.<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga, see on halb, et meil seda s\u00fcsteemi ei ole.<\/p>\n
See on v\u00e4ga halb, et meil ei ole seda s\u00fcsteemi. Me oleme teinud \u00e4ra selle p\u00fcramiidi p\u00f5hja ja meil on p\u00fcramiidi tipp, nagu ma \u00fctlesin, Team Estonia on h\u00e4sti rahastatud. Aga kuidas sa selle esimese medali saad…<\/p>\n
V\u00f5ib-olla on v\u00e4ga hea, et meil see p\u00f5hi on olemas, et inimesed k\u00e4ivad sporti tegemas, m\u00e4ngivad jalgpalli, suusatavad, s\u00f5idavad jalgrattaga, jooksevad. Kusjuures Eestis, ma arvan, pole kunagi nii palju sporti tehtud.<\/p>\n
See ongi hea. Ma ei oska seda isegi \u00f6elda, sest et meie \u00fctleme, kui me vaatame oma numbreid, et siis \u00fclekaaluliste inimeste hulk on meil ikkagi suur.<\/p>\n
Kuidas me m\u00f5\u00f5dame seda? T\u00e4iesti huvitav teema, et kui vaatan noori inimesi, kes on praegu seal kuskil keskkoolis v\u00f5i \u00fclikooli esimestes aastates. Ma pole kunagi oma elu jooksul n\u00e4inud, et noorte meeste viimane p\u00f5lvkond oleks nii heas vormis.<\/p>\n
Aga ainult v\u00e4hem kui kolmandik nendest on tegelikult v\u00f5imelised tegema \u00e4ra NATO testi. Ehk see, et kui sa ise liigud, siis sulle tundub jah, et k\u00f5ik koht on liikujaid t\u00e4is.<\/p>\n
Ja tead, ma \u00fctlen veel \u00fche lause Team Estonia kohta, siis r\u00e4\u00e4gime sellest ka. Ma tahtsin seda \u00f6elda, et me \u00fcritame n\u00fc\u00fcd, kui Team Estoniasse tuli lisaraha, sellest lisarahast v\u00f5imalikult palju suunata alaliitudele nii-\u00f6elda ilma nimeta raha, et nad saaksid just seda noorte asja paremini toetada. See on see, kus me oleme selgelt pudelikaela tuvastanud.<\/p>\n
Aga tagasi selle liikumise, liikumisharrastuste juurde. Tead, meil ongi natuke nagu see, et meil on isegi MSL-idel (maakonna spordiliitudel) kohustus korraldada meistriv\u00f5istlusi maakonnas ja toimuvad \u00fcleriigilised J\u00f5udi m\u00e4ngud ja siis on veel Firmaspordiliit, mis on juurde tulnud ja v\u00e4ga tublisti teeb neli korda aastas firmaspordim\u00e4nge ja k\u00f5ike muud. Aga see k\u00f5ik teenindab sedasama osa rahvastikust, kes nagunii liigub.<\/p>\n
Ma ei ole p\u00e4ris kindel selles, sest tegelikult ikkagi enamus nendest inimestest, kes mingit moodi sporti teevad, ei k\u00e4i v\u00f5istlemas.<\/p>\n
Seda ka muidugi veel lisaks. Ja selles osas on meil ka nagu statistika h\u00e4gus ja seal ongi parem l\u00e4htuda tegelikult tervisen\u00e4itajatest, eks ju, ja noh, need n\u00e4itavad meile suurt \u00fclekaalulisust ikkagi, et mingi probleem selle k\u00f5igega on.<\/p>\n
Kas see, et meil on n\u00fc\u00fcd koolides liikumis\u00f5pe, mitte kehaline kasvatus, kas see on hea? Et enam ei panda inimesi j\u00e4rjekorda.<\/p>\n
Ma ei tea, kuidas sul oli?<\/p>\n
Mina olin alati k\u00f5ige viimane. <\/p>\n
Kui mina jooksin 100 meetrit, siis ma sain alati kahe. Aga kui ma jooksin kahte kilomeetrit, siis ma olin kalendriga enne kohal, kui viie norm t\u00e4is sai, aga hinne oli ikka kolm, kuigi ma olin v\u00e4ga hea staier ja v\u00e4ga n\u00f5rk sprinter. Kas see oli \u00f5iglane? Mina arvan, et ei ole.<\/p>\n
Tagantj\u00e4rgi vaadates, ma arvan, et k\u00fcsimus oli pigem selles n\u00f5ukogude s\u00fcsteemis kui selles, et nagu inimesi m\u00f5\u00f5deti.<\/p>\n
Aga vaata, siin tuleb vahet teha kahel asjal. \u00dcks asi on noorte sporti m\u00f5\u00f5ta ja teine asi on hinnanguline olla selles asjas. P\u00f5hjamaadel on v\u00e4ga tugevad noorte kaitseprogrammid k\u00f5ikidel. Soomlased on v\u00f5ib-olla k\u00f5ige n\u00f5rgemad, aga nad on h\u00e4sti selgelt selgeks teinud, mida me tahame noortespordis.<\/p>\n
Jah, lapsed tahavad v\u00f5istelda, aga tingimata tahavad v\u00f5itu vanemad, mitte alati isegi lapsed.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla me oleme lastele lihtsalt \u00f6elnud, et see v\u00f5itmine ei ole k\u00f5ige vajalikum asi. Ma ei ole kindel, et see on \u00f5ige.<\/p>\n
See v\u00f5ib nii olla, et see ei ole \u00f5ige, aga sellisel juhul… vaata, kui meie t\u00e4na n\u00e4eme selliseid n\u00e4htusi, et sul on mingi k\u00fclav\u00f5istlus, lapsed jooksevad, emmed jooksevad kaasa. Mina tean \u00fchte kaasust, kus \u00fcks pisike t\u00fcdruk tuli nuttes \u00fcle l\u00f5pujoone, \u00fctles, et minu k\u00f5rval jooksis \u00fcks teine t\u00fcdruk ja tema ema karjus talle kogu jooksu v\u00e4ltel: “Mine tast m\u00f6\u00f6da! Mine tast m\u00f6\u00f6da! Sa oled tast kindlasti parem!”<\/p>\n
Kuskil on piir ja ma arvan, et selle \u00fcle tulebki arutleda. Lastel on naturaalne tahe v\u00f5istelda ja olla parim. Aga kui tekib see olukord, et jalkamat\u0161is see p\u00e4ev l\u00e4ks halvemini ja p\u00e4rast koju s\u00f5ites saad autos suht roppude s\u00f5nadega s\u00f5imata, et see niimoodi l\u00e4ks, siis on ka halb.<\/p>\n
Me tegime p\u00e4ris vahva kampaania minu arust kevadel, mis pani ka ajakirjanikke m\u00f5tlema, kus v\u00e4iksed poisid s\u00f5imasid isa selle eest, kui kehvasti see grillib. Ma arvan, et me peame selliste kampaaniatega ka j\u00e4tkama. Vaata, kui isegi Eesti Kaitsev\u00e4gi t\u00e4na selleks, et need r\u00fchmad kokku kasvatada, kasutab ps\u00fchholoogide abi ja nende meetod on see, et s\u00f5pra ei j\u00e4eta lahinguv\u00e4ljal \u00fcksi ja h\u00e4tta, ja sedakaudu saavutatakse hea tulemus, siis miks me arvame, et spordis see, kui sa l\u00f5hud inimest ja halvustad teda, et see on see…<\/p>\n
Ma ei m\u00f5elnud ka halvustamist ja l\u00f5hkumist, vaid ikkagi kui keegi jookseb teisest 10 protsenti kiiremini v\u00f5iks see kuskil tabelis kirjas olla.<\/p>\n
Selle vastu mul ei olekski midagi, ma olen n\u00f5us, et siin minnakse tihti ka teise \u00e4\u00e4rde. Aga k\u00fcsimus on n\u00fc\u00fcd see, et mis siis saab, kui see seal kirjas on? Kas keegi \u00fctleb: “Nii aeglane olid!” v\u00f5i keegi \u00fctleb…<\/p>\n
V\u00f5ib ka juhtuda, et kunagi 20 aasta p\u00e4rast tulevad inimesed kooli tagasi ja vaatavad, n\u00e4ed, et see 100 meetri jooksurekord on ikka selle sama t\u00fctarlapse nimel.<\/p>\n
Aga ma tean ka selliseid natuke armsaid, naljakaid ja kurbi juhtumeid, kus laps tuleb, \u00fctleb, et “Ma olin kaheksas, ma v\u00f5itsin kaheksanda koha” ja vanem parandab teda: “Ei, sa j\u00e4id kaheksandaks.”<\/p>\n
Kaotamise kogemus on v\u00e4ga oluline elus.<\/p>\n
Absoluutselt on, ma olen sellega ka n\u00f5us. Ma arvan, siin ei ole v\u00f5ib-olla ideaalset lahendust olemas.<\/p>\n
Ma k\u00fcsiks vahepeal sellise k\u00fcsimuse, et kas te need Alaveri sarja kaks osa ja selle filmi olete \u00e4ra vaadanud?<\/p>\n
Jaa, olen. K\u00f5ik kaks osa pluss \u00fcks film.<\/p>\n
Ega me seal midagi kardinaalset uut ilmselt teada ei saanud, aga ega see tore vaatamine ka ju olnud. <\/p>\n
Mina siiski sain, ma pean \u00fctlema. Mina ei teadnud, et Karel Tammj\u00e4rve osa selles v\u00f5rgustikus oli suhteliselt oluline ja suur. Ja kui me m\u00f5tleme, mida ta \u00e4ra r\u00e4\u00e4kis, siis kindlasti ei olnud p\u00e4ris see. Minu arust oli ka \u00fcsna k\u00f5nekas see Raul Olle v\u00e4ide, et kuna ikka ei ole keegi teine midagi muud leidnud, siis ma j\u00e4\u00e4n oma seisukohtade juurde. Et noh, see oli just suhteliselt hea \u00fclestunnistus, \u00fctleksin mina.<\/p>\n
K\u00f5lab naljakalt, aga tegelikult on t\u00f5sine asi. Enne me r\u00e4\u00e4kisime siin rahast, n\u00fc\u00fcd me r\u00e4\u00e4gime dopingust. Inimeste usaldus spordi vastu, see on sama oluline asi kui raha. Kui me v\u00f5ib-olla ei saa talialadelt \u00fchtegi medalit j\u00e4rgmised 10 v\u00f5i 20 aastat, nagu ka m\u00f5nel teisel rahval on olnud, ma arvan, et Mati Alaveril on siin oma roll. Aga kuidas me sellest \u00fcle saame?<\/p>\n
Sellega ongi niimoodi jah, et kui sul on olnud pikka aega \u00fcks treenimiskultuur, siis on ju ilmne, et treeneritel, see koolkond tervikuna, ei m\u00f5istagi treenida sportlast nii, et tal ei ole taastamisele abiks n\u00e4iteks mittelegaalseid vahendeid. Ja see pikaks ajaks m\u00f5jutab seda, kuidas me oskame oma sportlasi ette valmistada, sest et ilmselgelt… m\u00f5tle lihtsalt loogiliselt. Metoodikad peavad olema erinevad, dopinguga ja dopinguta. Ja kui sul on koolkond, kes on harjunud sellega, et on dopinguga tegemist, siis see koolkond ei hakka kunagi treenima dopinguta inimesi sinna tasemele.<\/p>\n
Ehk see annab pikaajalise negatiivse m\u00f5ju tegelikult. Nii et ma arvan, et sul on \u00f5igus, sellel k\u00f5igel on m\u00f5ju t\u00e4na ka veel Eesti staierite treenimisel.<\/p>\n
Seal on \u00fchiskonnale laiem m\u00f5ju. N\u00e4iteks nendest samadest filmidest n\u00e4eme, et see oli kultuuriline fenomen tegelikult ja see ulatub spordist oluliselt v\u00e4ljapoole.<\/p>\n
N\u00f5us. Minu arust meil on Eestis endiselt suhteliselt au sees see, et iga hinna eest reegleid keerates, nurki l\u00f5igates me ikkagi nagu teeme asjad \u00e4ra.<\/p>\n
V\u00f5i siis see, et lepime omavahel kokku, et seda asja pole olnud ja keegi ei r\u00e4\u00e4gi.<\/p>\n
Ka see on v\u00e4ga halb. K\u00f5ike seda on. Olgu see kaasus v\u00f5i mis meil aeg-ajalt v\u00e4lja tulevad juhtumid, et m\u00f5ni treener on kedagi halvasti kohelnud, siis on: “Aga k\u00f5ik ju teadsid.” Aga miks siis v\u00e4ga keegi ei r\u00e4\u00e4kinud? Nii et see vaiba alla p\u00fchkimise kultuur on t\u00f5epoolest problemaatiline. Aga tead, see on ka rahvusvahelisel tasandil nii.<\/p>\n
Ma olen nagu p\u00fc\u00fcdnud kolleegide k\u00e4est uurida, miks, ja siis nad \u00fctlevad, et sport peab olema \u00fchtne. Ja nad ei saa aru, et spordijuhtimises me ei saa omale seda lubada, et me ei r\u00e4\u00e4gi, ei vaidle, et meil ei ole demokraatlikku protsessi. Siis on spordijuhtimine noh, kellegi k\u00e4es, kes sellist protsessi seal vaiba all kurjasti kasutab. Tegelikult puudub edasiminek.<\/p>\n
J\u00f5udsimegi selle rahvusvahelise pildi juurde ja ma m\u00e4letan, et kui ma teiega \u00fches teises formaadis intervjuud tegin enne seda, kui te Ol\u00fcmpiakomitee presidendiks saite, siis te avaldasite arvamust, et Eesti v\u00f5iks j\u00f5uda rahvusvahelise ol\u00fcmpialiikumise k\u00f5ige k\u00f5rgemale tasemele, sinna rahvusvahelise ol\u00fcmpiakomitee juhtorganitesse. Praeguseni seda juhtunud ei ole, aga me ei tea, mis edasi saab. Aga kui te k\u00e4ite ringi t\u00f5en\u00e4oliselt niimoodi \u00fctlete, et see vaiba alla p\u00fchkimise kultuur ja selline ringk\u00e4enduslik vaim ei ole hea ja selle vastu tuleb v\u00f5idelda, siis ma julgeks k\u00fcll ennustada, et Eesti Ol\u00fcmpiakomitee president, kes sellist juttu r\u00e4\u00e4gib, ei p\u00e4\u00e4se sinna ringi sisse.<\/p>\n
Esiteks, ma ei ole kunagi \u00f6elnud, et mina pean see isik olema.<\/p>\n
Ma saan aru, ma m\u00f5tlen umbisikuliselt Eesti Ol\u00fcmpiakomiteed.<\/p>\n
Aga meil on kindlasti v\u00e4ga hea kandidaat, kellega ma arvan, me v\u00f5iksime… Vaata, k\u00f5igepealt sa pead olema rahvusvaheliselt v\u00f5rgustunud nii Euroopa kui ka ROK-i tasandil. Sa pead olema nagu v\u00f5rgustunud. Me oleme praegu liitunud p\u00e4ris mitmete t\u00f6\u00f6gruppidega, ka selle Euroopa Ol\u00fcmpiakomiteede Br\u00fcsseli office’iga. ROK-is on AI t\u00f6\u00f6grupp, kus me l\u00f6\u00f6me kaasa, et laiendada oma puutepinda nende organisatsioonidega.<\/p>\n
Ja siis tekib meil v\u00f5imalus sellise sportlasega nagu Gerd Kanter, kes on kuulunud ROK-i sportlaskomisjoni… Ma n\u00e4en, kui ma liigun seal need erinevad kogunemised \u2013 Gerd on tuntud, austatud, armastatud. Ja Gerd on v\u00e4ga malbe. Ja loomulikult, sellised outlier’id nagu mina, kes \u00fctlevad, et midagi peaks teisiti tegema, ei saa olla kunagi need, kes saavad sinna juurde.<\/p>\n
Seda on v\u00e4ga kurb kuulda.<\/p>\n
Ei, see on normaalne. Vaata, see on natuke nagu see, et meil iseseisvuse taastamise perioodi poliitikud siiamaani vaidlevad, et kes t\u00f5i Moskvast iseseisvuse, kas kommunistid v\u00f5i Hirvepark hoopiski tegi selle \u00e4ra. Aga m\u00f5lemat on vaja. Sul on vaja neid, kes on Hirvepargis, sest siis need, kes l\u00e4ksid Moskvasse, \u00fctlesid: “Meil on jama, meil on vaja rohkem liikumisruumi”. M\u00f5lemad loksutavad seda s\u00fcsteemi ja t\u00e4pselt samamoodi on ka spordis.<\/p>\n
On vaja neid, kes minu moodi \u00fctlevad, et kuulge, see on pisut imelik, et kui Euroopa ol\u00fcmpiakomiteede v\u00f5i ka siis ROK-i raames toimetava selle rahvusvahelise assotsiatsiooni, kus on siis k\u00f5ik riigid koos, p\u00f5him\u00f5tteliselt spordi \u00dcRO… Kui meil on kogunemine, siis isegi \u00dcRO-s peavad presidendid k\u00f5nesid. Euroopas, kui tuleb tippkohtumine n\u00e4iteks Euroopa Liidu liidritel, peaministrid tulevad kokku, siis nad k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad.<\/p>\n
Aga meil on niimoodi, et kujuta ette, et Kristen Michal s\u00f5idab Br\u00fcsselisse, aga r\u00e4\u00e4gib ainult Ant\u00f3nio Costa, k\u00f5ik tema abid ja n\u00f5unikud, ja \u00fchtegi k\u00fcsimust saalist ei v\u00f5eta. Kui keegi t\u00f5stab k\u00e4e ja tahab midagi k\u00fcsida ja see on ebamugav, siis \u00f6eldakse, et tulge homme p\u00e4rast koosolekute l\u00f5ppu, siis me arutame seda teiega. Selline on see kultuur.<\/p>\n
See on p\u00e4ris jube ju. <\/p>\n
See on p\u00e4ris karm jah. See ei ole \u00fcldsegi mitte tore ja minu arvates ei ole ka m\u00f5tet olla Eesti Ol\u00fcmpiakomitee president, kes istub k\u00f5igil nendel foorumitel ja seda vaikides kannatada. \u00d5nneks on olemas Euroopa Komisjoni korraldatavad seminarid, Play the Game, mis on \u00fcks Taanis asutatud liikumine, mis tahaks demokraatlikumat spordijuhtimist. Ma olen n\u00f5us, et sport oma olemuselt ei ole demokraatlik. Sa ei h\u00e4\u00e4leta, kes v\u00f5itis, onju.<\/p>\n
Aga spordijuhtimine peab olema v\u00e4ga demokraatlik. Need on lihtsalt t\u00e4iesti erinevad asjad ja sa ei saa \u00fchte kasutada ettek\u00e4\u00e4ndena.<\/p>\n
Spordis on sellel tasandil koos ju mitte lihtsalt spordiorganisatsioonid, vaid erinevad poliitilised kultuurid erinevatest riikidest, kus v\u00f5ib-olla demokraatia, aga ei pruugi olla, kus v\u00f5ib-olla \u00f5igusriik, aga ei pruugi olla. Kui me v\u00f5tame puhtalt \u00dcRO liikmete nimekirja ette, siis seal ei ole…<\/p>\n
Olgem ausad, ka \u00dcRO-s on see sama olukord, aga isegi \u00dcRO-s antakse peaassambleel s\u00f5na presidentidele ja nad saavad \u00f6elda, mis on neile oluline ja mis on neil hingel. Palju on sellel m\u00f5ju, aga v\u00e4hemalt teatakse, mis on m\u00f5ttevoolud. Meil ei ole EOK-s v\u00f5i ANOC-is, kus k\u00f5ik on koos, meil ei ole sellist asja. Kui ka on m\u00f5ni paneeldiskussioon, siis \u00fcritatakse \u00fcsna h\u00e4sti kontrollida.<\/p>\n
\u00dcsna ilmekas oli, kui Euroopa Komisjon korraldab, siis seal tohib vaielda. Seal oli Euroopa Ol\u00fcmpiakomiteede president laval ja sportlased hakkasid \u2013 kuna seal oli ka teisi inimesi laval, kes olid selgelt paindlikuma m\u00f5tlemisega \u2013 k\u00fcsima, et kuulge, meile tundub, et meie oleme spordis ebaolulised. Meiega ei arvestata, aga meie pealt ju teenitakse. Siis neile \u00f6eldi kohe, nii nagu see ikka k\u00e4ib, et me oleme teinud sellise keha, kirjutage neile, siis nemad arutavad. \u00dches\u00f5naga, teil on rada olemas, olge vait.<\/p>\n
Siis oli n\u00e4ha, et see n\u00e4iteks ei meeldinud volinikule. Volinik \u00fctles, et kuulge, kui inimesed \u00fctlevad, et neid ei ole kuuldud, siis ei ole \u00f5ige vastus \u00f6elda, et minge \u00e4ra.<\/p>\n
Ma usun, et siin Euroopa sees on v\u00f5imalik seda arutelu suhteliselt h\u00e4sti pidada, aga t\u00f5sta see veel k\u00f5rgemale tasemele on kindlasti keeruline. Kui sa vaatad, kuidas kasv\u00f5i ROK-i liikmeid valitakse. Neil on majasisene komisjon, mis koosneb neist endist, mis teeb eelvaliku; siis on veel kitsam komisjon, mis teeb j\u00e4relvaliku, ja siis nad k\u00f5ik ise valivad ka. See on suhteliselt selline suletud s\u00fcsteem, aga ma ikka loodan, et Gerdi saab sinna sokutada kunagi.<\/p>\n
Kersti Kaljulaid Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Tulemus on sellest s\u00fcsteemist l\u00e4htuv. <\/p>\n
Absoluutselt.<\/p>\n
Aga millal siis Venemaa oma lipu all k\u00f5ikv\u00f5imalikele suurtele v\u00f5istlustele tagasi saab?<\/p>\n
See on \u00fcks l\u00f5putu v\u00f5itlus, mille me ma arvan \u00fchel p\u00e4eval ikkagi kaotame. T\u00e4na on olnud tubli liitlane selles kindlasti Prantsusmaa ja Prantsusmaa valitsus, Pariisi linna juhtimine. Kindlasti ka Giorgia Meloni. Seni kuni ol\u00fcmpiam\u00e4ngud p\u00fcsivad Euroopas, me n\u00e4eme, et v\u00e4hemasti oma lippude all nad kindlasti tagasi ei tule. Niipea kui see siit v\u00e4ljas on, ma kardan, et see v\u00f5ib juhtuda.<\/p>\n
Tegelikult me oleme ka n\u00f5rgas v\u00e4itluspositsioonis. Sest et kui [ROK president – toim.] Kirsty Coventry k\u00fcsib, et mille poolest kahe Sudaani s\u00f5da on v\u00e4hem oluline v\u00f5i Iisraeli-Palestiina konflikt, siis olgem ausad, me olemegi h\u00fcpokriitilised. Meil ei ole ju arusaama, et kui kuskil on selline agressioon v\u00f5i s\u00f5divad riigid, siis nad on kohe m\u00e4ngust v\u00e4ljas.<\/p>\n
Ehk tegelikult me ei ole \u00fcldse tugevas positsioonis selle v\u00e4itluse pidamisega ja seet\u00f5ttu me olemegi tugevamad siin Euroopas, kus see on siinne s\u00f5da. Niipea, kui me siit nina v\u00e4lja pistame, kipub see olema kaotatud lahing.<\/p>\n
Kui me juba siin spordist oleme p\u00e4ris kaugele l\u00e4inud, siis ma k\u00fcsiksingi, et kuidas see maailma praegune seis \u00fcldiselt tundub? Kindlasti on tekkinud teistsugune, v\u00f5ib-olla pikema distantsi vaade, v\u00f5rreldes selle ajaga, kui te Eesti Vabariigi president olite, aga v\u00e4ga palju on ka muutunud selle ajaga v\u00f5rreldes. Mis see maailmaseis hetkel on?<\/p>\n
Paljud endised kolleegidki on veel ametis. Siin oli B9, s\u00f5itsin rattaga Toompeale, tegin pildi, saatsin sisse, hirmus kihin l\u00e4ks lahti. Nii et p\u00e4ris palju inimesi on ikka veel ametis t\u00e4na, keda h\u00e4sti tead ja tunned.<\/p>\n
Aga minu arust, mis on muutunud, ongi see, et Ameerika \u00dchendriigid on pannud Euroopa positsiooni, kus ta on olnud sunnitud tunnistama, et ta on maailmas olnud n\u00f5rgas positsioonis. Ta ei ole tegelikult oma majanduslikku v\u00f5imekust p\u00f6\u00f6ranud geopoliitiliseks v\u00f5imuks, mis tal peaks tegelikult olema, arvestades tema majanduse suurust. Ja kuna Ameerika \u00dchendriigid on Euroopa ninapidi sellesse olukorda toppinud, siis me oleme siiski n\u00e4inud, et v\u00f5rdlemisi pikkade sammudega on seda asja hakatud parandama.<\/p>\n
Minu jaoks \u00fcks h\u00e4sti ilmekas muutus oli see, et n\u00e4iteks eelmisel s\u00fcgisel vaatasin Prantsuse televisiooni \u2013 ma vaatan seda \u00fcldse p\u00e4ris palju, et oma keeleoskust mitte \u00e4ra kaotada \u2013 Macron pidas k\u00f5ne, kus p\u00f5him\u00f5tteliselt peaaegu \u00f6eldi, et me hakkame Prantsuse armeed suurendama, me paneme kaitsekuludesse juurde. Kusjuures neil on fiskaalne v\u00f5imekus seda teha tegelikult \u00fcsna kehva. Aga sellest tehti rahvuslik arutelu, inimesed stuudiotes r\u00e4\u00e4kisid pikalt, t\u00e4navanurkadel k\u00fcsiti inimeste k\u00e4est. See on v\u00e4ga-v\u00e4ga-v\u00e4ga suur muutus.<\/p>\n
Ja kui me m\u00f5tleme selle peale, et prantslaste arvamus Euroopa Liidu laienemisest, mis enne Ukraina t\u00e4iem\u00f5\u00f5dulist agressiooni oli negatiivne \u2013 sest nad m\u00f5tlesid: ahah, Euroopa Liidu laienemine, Balkan \u2013 siis p\u00e4rast muutus positiivseks, sest nad hakkasid m\u00f5tlema vaesed ukrainlased, vaene Moldova. Sellised muutused on tegelikult toimunud.<\/p>\n
Saksamaal on minu arust see asi k\u00fcsitavam ja natuke ongi naljakas, et prantslased, kes raha ei saa panna, on pannud rohkem head tahet, ja sakslased, kellel on palju raha, panevad raha, aga on v\u00f5rdlemisi ettevaatlikud oma \u00fchiskonnas selle dialoogi pidamisega. Mis on huvitav.<\/p>\n
See on see Ukraina s\u00f5ja teema, aga seesama Euroopa majanduslik v\u00f5imekus, mida te siin nimetasite \u2013 ei ole ju erilist majanduslikku v\u00f5imekust, kui me v\u00f5rdleme Ameerika \u00dchendriikidega v\u00f5i Hiinaga n\u00e4iteks. Kui me paneme ajateljele sisemajanduse koguprodukti Ameerika \u00dchendriikides \u00fche inimese kohta ja Euroopa Liidus v\u00f5rreldavalt, siis vahe hakkab k\u00e4risema sealt 2000. aastate algusest. <\/p>\n
Absoluutselt.<\/p>\n
Ja mida aasta edasi, seda suuremaks see vahe l\u00e4heb ja kuskilt ei paista v\u00e4ga muutust ka, sellep\u00e4rast et Euroopa Liit ei tee eriti midagi selleks, et seda parandada.<\/p>\n
Seal ma arvan, et asi l\u00e4kski valesti selle koha pealt, et \u00fchtseid kapitaliturge, mis oleks pidanud ju loomulikult moodustuma, kui sul on \u00fchtne rahas\u00fcsteem ja k\u00f5ik, neid ei tekkinud. Euroopa kapitaliturg on jube kaugel sellest, et olla nii s\u00fcgav nagu on Ameerika \u00dchendriikide kapitaliturg.<\/p>\n
Peale selle on Euroopas \u00fcritatud teha ka seda innovatsiooni niimoodi, et teed mingi start-upi ja siis \u00fcsna kiiresti katsud selle m\u00f5nele traditsioonilisele ettev\u00f5ttele m\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Ameerika \u00dchendriikide ettev\u00f5ttele. <\/p>\n
Aga jah, seda toimub ka Euroopas. Ja Euroopas \u00fcritavad siis suured ettev\u00f5tted, k\u00f5ik Siemensid ja Volvod ja ABB-d, enda sees nii-\u00f6elda start-upida, mis ei taha ka lihtsalt h\u00e4sti v\u00e4lja tulla. Nii et siin ei ole \u00fchte p\u00f5hjust, et vaat seda tegi Euroopa \u00f5igesti v\u00f5i valesti ja Ameerika tegi seda \u00f5igesti v\u00f5i valesti.<\/p>\n
Aga summa summarum jah, ka mul endal on m\u00f5ned koost\u00f6\u00f6projektid, mis on teisel pool ookeani, ja ma selgelt n\u00e4en, et lihtsalt see puhas vol\u00fc\u00fcm, mille nad saavad panna teadus-arendustegevusse kasv\u00f5i. Ma just r\u00e4\u00e4kisin Tartu \u00dclikoolis ka, et kullakesed, mis teadmussiirdest \u00fclikoolist ettev\u00f5tlusse me r\u00e4\u00e4gime? T\u00e4na tehakse \u00fcha l\u00e4hemal alusteadusele asju erasektoris. Et mispidi see teadmussiire \u00fcldse k\u00e4ima peaks?<\/p>\n
Ma n\u00e4en, et lihtsalt t\u00e4na on Euroopal Ameerika \u00dchendriikidega v\u00f5rreldes niiv\u00f5rd palju v\u00e4hem rahamassi. Peale selle, kui me n\u00e4iteks v\u00f5rdleme Ariadnet ja SpaceX-i projekti, siis SpaceX on selline koht, kus NASA maksis, Musk tegi, kogu omand j\u00e4i ka Muskile. Ma ei tea, kas see ka \u00f5iglane on, v\u00f5ib-olla oleks NASA pidanud… Sest t\u00e4na ostab NASA samalt turult, kus SpaceX-il on 60 protsenti turuosa.<\/p>\n
Aga asjad arenevad?<\/p>\n
Aga asjad arenevad ja SpaceX on kaks-kolm korda odavam kasutada kui Ariadne. Ja Hiina, millel on sarnane programm, kus see on t\u00e4iesti riigikontrolli all, on veel hullem kui Ariadne.<\/p>\n
Nii et ma loomulikult olen fundamentaalselt seda meelt, et vaba majandus on hea, aga kuidas kombineerida vaba majandus sellega, et sul oleks ka see sotsiaalne turvatunne? Sest keegi ei saa ju ka eitada, et kui sa vaatad Ameerika \u00dchendriikide laste suremuse n\u00e4itajaid v\u00f5i mingeid muid n\u00e4itajaid seal, kirjaoskuse n\u00e4itajaid, inimesed, kellel on funktsionaalne kirjaoskus ja nii edasi. See ei ole ka v\u00e4ga hea. Seal on v\u00e4ga palju inimesi, kes j\u00e4\u00e4vad iseenda hooleks ilma selle viimase turvatundepakkujata, mis on Euroopas riik.<\/p>\n
Majanduslikul d\u00fcnaamikal on hind.<\/p>\n
Just, nende kahe asja tasakaal on see, mis v\u00f5iks olla paras ja \u00f5ige. Aga selge on see, et \u00fchel pool on \u00fchega liiga palju ja teisel pool on teisega liiga palju. Mina n\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriikides ei saa sellest aru, kuidas on nii, et sa ostad omale kuskile Central Parki k\u00f5rvale korteri 240 miljoniga ja siis ei v\u00f5ta j\u00e4rgmist kolme miljonit, ei tassi seda vabatahtlikult linnavalitsusse ja \u00fctle, et koristage need rotid \u00e4ra. Mina teeks seda, eurooplane teeks seda, aga vaata, ameeriklane ei tee.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3080448h336ft24.jpg\"\/)
Kersti Kaljulaid Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Ma vaatasin, et on veel \u00fcks inimene, kellel v\u00f5ib-olla natukene teises ts\u00fcklis, aga ka t\u00e4itub esimene aasta uues ametis \u2013 see on Ameerika \u00dchendriikide president Donald Trump. Tema valiti novembri alguses 2024 ametisse. T\u00f5si k\u00fcll, ta sai oma reformi ellu viima hakata m\u00f5ned kuud hiljem, aga ta on ka umbes aasta olnud selles tegevuses. Kui te n\u00fc\u00fcd vaatate, mida Donald Trump selle oma esimese aastaga on teinud, kuidas see paistab?<\/p>\n
Mu Ameerika s\u00f5brad \u00fctlesid juba ennem, kui me seal arutasime, et kuidas asi k\u00e4ima hakkab… Mina \u00fctlesin, et kui Trump kaks oleks nagu Trump \u00fcks, siis ma \u00fcle Bideni ja eriti Ukraina k\u00fcsimuses pigem v\u00f5taks Trump kahe kui Biden kahe. Ja siis nad \u00fctlesid, et teatud loogika selles jutus on, aga probleem on see, et Trump kaks ei tule nagu Trump \u00fcks. Et Trump kahes on m\u00e4rksa v\u00e4hem j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rele nii-\u00f6elda t\u00e4iskasvanuid tuppa.<\/p>\n
Selles m\u00f5ttes ma arvan, et see heitlikkus ongi olnud veelgi suurem. Eelmine kord olid ikkagi seal kindralid Mattis, McMaster, teised, kes \u00fcritasid seda tasakaalustada. T\u00e4na… Ma olen n\u00f5us sellega, et Trump on justkui ka selle oma ettearvamatu loksutamisega p\u00e4ris palju saavutanud, et 20 vabastatud pantvangi ei ole ebaoluline asi.<\/p>\n
Aga kaua see olukord n\u00fc\u00fcd p\u00fcsib, mis edasi saab, kas ta t\u00fcdib enne, kui tekib mingi stabiilne lahendus ja edasiminek \u2013 me ei tea. Ega see ei ole olnud kellelegi mugav. Loomulikult ei ole ka Venemaal olnud mugav see v\u00e4ntsutamine, mis siin on selle Ukraina k\u00fcsimuses toimunud. Aga on selge, et oleks ilmselt olnud lihtsam kui j\u00e4rjepidevalt ja kiiresti teha neid samme, mida on tehtud kord \u00fchele poole, kord teisele poole. M\u00f6\u00f6name, et t\u00e4na selgelt on ukrainameelsed sammud ees.<\/p>\n
Aga kui me m\u00f5tleme ka n\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriikides inimeste tunde peale, kas nende s\u00f5navabadus on alles \u2013 v\u00e4ga paljud \u00fctlevad, et ei ole.<\/p>\n
Ameeriklased \u00fctlevad, et Euroopas ei ole.<\/p>\n
Seda nad \u00fctlevad ka.<\/p>\n
Mulle tundub, et pigem on neil \u00f5igus.<\/p>\n
Tead, ei ole. T\u00e4na on ikkagi Ameerikas ka niimoodi, et inimesed \u00fctlevad, et ma pean v\u00e4ga palju m\u00f5tlema, ka ajakirjanikud, enne kui nad \u00fctlevad. Euroopas on suhteliselt okei presidente s\u00f5imata, Ameerika \u00dchendriikides ei ole. Me j\u00e4\u00e4me siin ilmselt eriarvamusele.<\/p>\n
Ameerika \u00dchendriikides muidugi politsei ei tule ka inimese ukse taha, kui ta mingeid postitusi teeb.<\/p>\n
Ma olen sellega n\u00f5us, et institutsionaalselt on eurooplastel… ja ma olen n\u00f5us, et sellega on ka liiale mindud. Aga n\u00fc\u00fcd ongi siin, et siin on institutsionaalselt liiale mindud, aga Ameerika \u00dchendriikides ei ole sul isegi teada, millisel juhul midagi juhtub ja millisel juhul midagi ei juhtu. Ja millisel juhul helistab keegi su t\u00f6\u00f6andjale, \u00fctleb, et sind tuleb lahti lasta.<\/p>\n
Mina tean inimest, kes sattus \u2013 ta on l\u00e4inud erasektorisse \u00e4ra, ta oli Bideni administratsioonis \u2013 kes sattus nimekirja, et tal ei tohi olla mingit ligip\u00e4\u00e4su mingitele asjadele, ja siis hakati ettev\u00f5ttele ka \u00fctlema, et \u00e4ra v\u00f5ta seda inimest t\u00f6\u00f6le. K\u00f5rge tase, n\u00e4htavus suur. Kas see on okei? See ei ole okei.<\/p>\n
Ameerika s\u00fcsteem on teistsugune. Ilmselt juhtus seda ka teiste administratsioonide vahetumise ajal, aga see selleks. Kui me vaatame Ameerika \u00dchendriikide suurt pilti, siis vaieldamatu on see, et Donald Trumpi tulek on sellesse suurde pilti s\u00fcstinud suure hulga kiirendust. <\/p>\n
Ma ei tea, kas see on kiirendus.<\/p>\n
Kas heas v\u00f5i halvas m\u00f5ttes, seda me ilmselt n\u00e4eme m\u00f5ne aasta p\u00e4rast, aga asjad liiguvad.<\/p>\n
Kiirenduse puhul peaks olema, nagu armastab \u00f6elda Urmas Reinsalu, vektor.<\/p>\n
Vektor on v\u00e4ga selge: America first, Ameerika esimesena.<\/p>\n
Siiski, kas need sammud, mida on astutud, on viinud Ameerika l\u00e4hemale selleks, et ta oleks first? Ma ei ole kindel. Kui sa kaotad \u00e4ra teiste riikide usalduse, kui sa kaotad \u00e4ra oma l\u00e4himate partnerite, naabrite usalduse; kui pikka aega mitte keegi enam ei usu, kui Ameerika \u00dchendriigid \u00fctlevad, et teeme mingi kaubandusleppe ja tollim\u00e4\u00e4r on selline. Ma ei ole kindel, et see v\u00e4ga aitab America first’i. Neil on \u00f5udselt suur j\u00f5ud ja sellega kindlasti saab laamendada siin maailmas.<\/p>\n
Aga pikaajaliselt… Ma ei tea, mina vaatan seda pilti niimoodi, et ega kui sa oma s\u00f5pru ikkagi kogu aeg alt vead, reeta \u00e4hvardad ja m\u00f5nda reedadki, siis see ei saa mitte kuidagi \u00fchelegi riigile pikas perspektiivis kasuks tulla, sellep\u00e4rast et teised hakkavad ehitama j\u00e4rjest barj\u00e4\u00e4re.<\/p>\n
Kasv\u00f5i vaata praegu. Eurooplased kaaluvad t\u00e4itsa t\u00f5siselt, et kui me laiendame Euroopa riikides ettev\u00f5tlusele finantsinformatsiooni omavahelise vahetamise \u00f5igust, siis j\u00e4tame k\u00f5ik ameeriklased sellest v\u00e4lja. J\u00e4tame k\u00f5ik rahvusvahelised suured ettev\u00f5tted sellest v\u00e4lja. Kolm aastat tagasi ei oleks kellelegi nii loll m\u00f5te p\u00e4hegi tulnud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3080424h051et24.jpg\"\/)
Kersti Kaljulaid Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kurb lugu on muidugi see, et ma arvan, et ameeriklastele ei l\u00e4he see \u00fcldse korda.<\/p>\n
V\u00e4ga l\u00e4heb, et sa teaksid.<\/p>\n
L\u00e4htuvalt sellest, mis on meie majanduslik kaal ja mis on meie v\u00f5imalused. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes Euroopa teeb neid samu asju, mida Ameerika \u00dchendriigid ees teeb, nagu ta tegi ka eelmiste administratsioonide ajal, lihtsalt mingisuguse ajalise nihkega.<\/p>\n
See on niimoodi, et nende kohtade peal… Meil on siin minu arust vahvaid kaasusi ka. On n\u00e4iteks ettev\u00f5te Nexperia, neil on Hiina juhid, osalt Hiina omanik. Osalt Ameerika survega l\u00e4ks Hollandi valitsus ja natsionaliseeris selle ettev\u00f5tte. P\u00f5him\u00f5tteliselt see oli Ameerika surve. Kas see on okei? Kas see on vaba majanduslik n\u00e4ide?<\/p>\n
See on huvitav n\u00e4ide. Aga ma k\u00fcsingi, et mida peaks tegema juhul, kui me teame, et meie eluliselt kriitiliselt oluline ressurss, mida need kiibid on, on vaenuliku… Hiina on selgelt vaenulik, siin vist vaidlust ei ole.<\/p>\n
Nexperia ei ole Hiina omanduses. Ta on Hollandis asuv ettev\u00f5te. N\u00fc\u00fcd on ta Hollandi riigi kontrolli all.<\/p>\n
Aga vaata, ma olen n\u00f5us, et siin on neid arutelukohti, aga ma toon sulle teise v\u00e4ga suure n\u00e4ite. J\u00e4llegi, teised sanktsioonid, \u00f5lifirmad Indias. Ameerika \u00dchendriigid \u00fctlesid eurooplastele, et te peate kehtestama neile sanktsioonid. Ettev\u00f5tted, mis on Euroopas v\u00e4ga suured, nagu SAP, raamatupidamise tarkvarateenuste pakkujad. Nad olid j\u00e4rgmine p\u00e4ev olukorras, kus nende v\u00e4ga-v\u00e4ga suured kliendid ei saanud nende teenuseid kasutada, sest sanktsioon… Vaata, tariif on pool h\u00e4da. Tariif teeb kallimaks, sanktsioon l\u00f5petab teenuse pakkumise.<\/p>\n
Ameeriklaste sanktsioonid on \u00fcliv\u00f5imsad.<\/p>\n
Absoluutselt. Aga samamoodi, me ei r\u00e4\u00e4kinud selles kaasa, meiega ei konsulteeritud, aga meie suured ettev\u00f5tted said ka pihta, sest l\u00f5puks me olime n\u00f5us sedasama tegema.<\/p>\n
Ja mis on tulemus? Tulemus on see, et p\u00f5him\u00f5tteliselt, kui n\u00e4iteks suured \u00f5lifirmad vaatavad, et nad ei saa usaldada teenusepakkujaid teistest riikidest, siis nad teevad ise need teenused omale ja meie oleme sellest turust samamoodi ilma. Aga on ilma ka Ameerika ettev\u00f5tted. Seal ei ole muide vahet.<\/p>\n
Seal Ameerika ettev\u00f5tted on t\u00e4pselt samamoodi iga sellise liigutuse p\u00e4rast mures ja paluvad, et \u00e4rge jumala eest tehke sanktsioone, tehke tariife. Nendega me v\u00f5ime ise selle l\u00f5puks sisse v\u00f5tta j\u00e4rgmised kolm aastat. Aga sanktsioon on meie jaoks \u00e4rikeeld.<\/p>\n
Kas meil Euroopas paistab mingisugust sellist uut lootust, uut p\u00f5lvkonda, uut m\u00f5tlemist, liidriv\u00f5imalust maailmas?<\/p>\n
Ma arvan, et Euroopa ei ole ka majanduslikult nii v\u00e4he v\u00f5imekas, et tal oleks null p\u00e4eva j\u00e4\u00e4nud, et m\u00f5elda. Kuna ta n\u00fc\u00fcd endale v\u00e4hemalt tunnistanud, et oleme k\u00e4ngu j\u00e4\u00e4nud, siis ma arvan, et meil on aega ja ka ressursse targa k\u00e4itumise korral. Ma ei pea ise seda Draghi raportit \u00fclearu heaks asjaks, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt tegelikult on k\u00fcll v\u00f5imalus ka Euroopal vabastada ennast v\u00f5ib-olla m\u00f5nedest liigsetest regulatsioonidest.<\/p>\n
Muide, mina arvan, et kliimaeesm\u00e4rgist loobumine ei saa olla Euroopas aktsepteeritav p\u00f5hjusel, et t\u00e4na hispaanlased ja k\u00f5ik, kes seal l\u00f5unas elavad, \u00fctlevad selle peale, et ahah, meil on niigi palav, vihma ei saja, k\u00f5ik p\u00f5leb. See ei ole tehtav.<\/p>\n
Nendele seda soovitada on sama, mis meile \u00f6elda, et \u00e4rme enam seda Ukrainat toeta. T\u00e4pselt sama, mingit vahet ei ole. Ma arvan, et need eesm\u00e4rgid pigem v\u00f5ivad muutuda, teiseneda, edasi l\u00fckkuda, aga nad j\u00e4\u00e4vad. Ja ma juhin su t\u00e4helepanu sellele, et globaalsed ettev\u00f5tted nagu Google ja Microsoft on omale samamoodi seadnud kliimaeesm\u00e4rgid ja nad on teinud tulevikuinvesteeringuid, ostnud tuumajaamade projekte, ostnud rohelise energia projekte.<\/p>\n
Ehk et ei ole ainult Euroopa, ka suur corporate world tegelikult on juba teinud v\u00e4ga palju kulusid, et olla puhtam. Kas 100 protsenti puhas, see on ise k\u00fcsimus, aga selge on see, et see protsess ka ei peatu. Ta v\u00f5ib aeglustuda, v\u00f5ib teiseneda, ta v\u00f5ib olla ratsionaalsem. Ma olen n\u00f5us, et seal on irratsionaalselt palju sees, aga varem ei ole ka kunagi sellist asja tehtud. Selgelt tehakse vigu ja tuleb parandada.<\/p>\n
Kas Eesti peaks ehitama endale tuumajaama?<\/p>\n
Seda on v\u00e4ga keeruline \u00f6elda. Kui sa tahaksid, et see vastus oleks minu k\u00e4est jah, siis ma \u00fctleks: jah, aga Olkiluotosse.<\/p>\n
Seal juba \u00fcks on muidugi.<\/p>\n
Just, ja see ongi see p\u00f5hjus. Kui sa tahad teha tuumajaama pisikeses mahus… K\u00f5igepealt, tead sa, palju on Soome tuumaametis t\u00f6\u00f6tajaid?<\/p>\n
Eks neid seal sadades on ilmselt.<\/p>\n
311 oli, kui ma viimati vaatasin. Muu hulgas on nad just loonud omale ka v\u00e4ikeste taskutuumareaktorite osakonna.<\/p>\n
Ma k\u00fcsiks vastu, kui palju on Soome armees s\u00f5dureid?<\/p>\n
Ei, seda k\u00fcll, aga ma lihtsalt \u00fctlen sulle, et meil ei ole t\u00e4na seda ametit, meil ei ole tuumameditsiinist mingit arusaamist, meil on t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5ni dosimeeter, millega kuskil midagi m\u00f5\u00f5ta. Meil on k\u00f5ik see infrastruktuur puudu nii administratiivses m\u00f5ttes kui ka f\u00fc\u00fcsilises m\u00f5ttes.<\/p>\n
Ehk et kindlasti oleks \u00fcsna \u00f6konoomne ehitada Olkiluotosse meile omale \u00fcks reaktor, sest seal on k\u00f5ik see infrastruktuur olemas. Kas 600 megavatiga on m\u00f5istlik sedasama teha siin Eestis? V\u00f5ib-olla peaksime me siis m\u00f5tlema juba palju ambitsioonikamalt ja \u00fctlema, et me teeme ikka nii, et seal… Sest seda k\u00fcll v\u00f5ib kindlalt v\u00e4ita, et Euroopas t\u00e4na ei ole elektrit nii palju, et neid samu andmekeskusi, mida on tuleviku majandusel tegelikult vaja Euroopasse rajada.<\/p>\n
See ulatub sinnamaani, et p\u00f5him\u00f5tteliselt Euroopa peab valima, et kas ta lubab oma andmeid t\u00f6\u00f6delda kuskil v\u00e4ljaspool Euroopat, n\u00e4iteks L\u00e4his-Ida riikides, v\u00f5i siis ta teeb ise elektrit juurde. Ehk et jah, me v\u00f5iksime v\u00f5ib-olla m\u00f5elda sellisel juhul hoopis ambitsioonikamalt. Aga siis on see k\u00fcsimus, et mida suurem on see projekt, seda suurem on ka meie risk. L\u00f5puks pead sa olema v\u00f5imeline riiklikult toetatud projekti puhul oma eelarvega seda riski katma. Kus on piirid, ma ei tea.<\/p>\n
Me ei taha ju riske v\u00f5tta \u00fcldse viimasel ajal. Viimased 10 aastat pole Eestis poliitikas mitte keegi tahtnud riske v\u00f5tta.<\/p>\n
See on v\u00e4ga-v\u00e4ga suur probleem. Ja energeetikas selgelt… Ma r\u00e4\u00e4kisin kadunud k\u00fcmnendist seni, kuni teised hakkasid r\u00e4\u00e4kima kadunud k\u00fcmnendist, aga n\u00fc\u00fcd tuleks juba kadunud 20-st r\u00e4\u00e4kida tegelikult.<\/p>\n
H\u00e4mmastav, ma tahtsin t\u00e4pselt sedasama \u00f6elda.<\/p>\n
Jah, ja siin ongi see, et kui sa ei lepi kokku \u00fchtpidi v\u00f5i teistpidi, \u00fcksk\u00f5ik, mis on see kokkulepe, siis sa ei tee midagi. Ja siis sa pahandad [Elektrilevi juhi – toim] Mihkel H\u00e4rmiga, et jaotusv\u00f5rk ei tee midagi ja inimesed ei saa oma p\u00e4ikeseparke sinna liita. Aga kust see Mihkel H\u00e4rm teab, paljudel on vaja p\u00e4ikeseparke liita? \u00c4kki tuleb tuumajaam? \u00c4kki see vana v\u00f5rk, mis meil on, see vana v\u00f5rgustruktuur \u2013 \u00fcks suur tootmine ja jaotamine…<\/p>\n
See ei ole \u00fcldse energeetika k\u00fcsimus, meil on v\u00e4ga mitmes alas see kadunud k\u00fcmnend v\u00f5i 20 olnud.<\/p>\n
Energeetika m\u00f5jutab k\u00f5iki majandusharusid. M\u00f5ni teine viga on kiiremini parandatav v\u00f5i ei m\u00f5juta k\u00f5iki majandusharusid, aga energeetika viga on lihtsalt peaaegu k\u00f5ige traagilisem viga, mida sa saad teha. V\u00e4lja arvatud see, kui sa \u00fcritad turumajandusest \u00fcldse loobuda ja \u00fcle minna plaanimajandusele. See oleks lihtsalt veel traagilisem viga.<\/p>\n
Pole \u00f6elda, aga energeetikas on turumajandust reeglina ikkagi \u00fcsna v\u00e4he.<\/p>\n
See on energeetika suur probleem Euroopas.<\/p>\n
See on tsentraliseeritud s\u00fcsteem.<\/p>\n
Jaa, ja siin tegelikult mina ei saa aru, miks… Meil oli isegi oma Euroopa energiavolinik. Tegelikult v\u00f5iks Euroopa k\u00f5ike seda asja teha.<\/p>\n
Ma ei saa j\u00e4tta k\u00fcsimata, kuidas te hindate Kadri Simsoni tegevust Euroopa Komisjoni energeetikavolinikuna?<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gin, mida Eesti energiaministrid oleks pidanud ammu tegema. Vaata Euroopa p\u00f5llumajandustoetusi \u2013 see on turumoonutus.<\/p>\n
See on isegi v\u00e4ga leebelt \u00f6eldud.<\/p>\n
Ja, aga see turumoonutus on \u00fchesugune. Riigid ei tohi iseseisvalt toetada, see on piiratud. Ehk see moonutus kehtib kogu Euroopa Liidule ja seet\u00f5ttu on Euroopas…<\/p>\n
V\u00e4ikeste eranditega. <\/p>\n
Noh jah, n\u00f5us, ma tean ise seda kaasust, kui prantslased mingi miljardi rohkem kulutasid lihtsalt.<\/p>\n
Ja need m\u00e4\u00e4rad on erinevad ja nii edasi, aga okei.<\/p>\n
Aga p\u00f5him\u00f5tteliselt on mingisugune piiraja, et \u00fcksteist ei tohi vaeseks teha. Nii. Aga n\u00fc\u00fcd energeetikas, kui me tahame teha seda suurt rohep\u00f6\u00f6ret ja tahame teha ka Euroopas nii, et meil ikka elektrit ka oleks, siis ainus viis seda asja tegelikult teha ongi \u00fcleeuroopaliste meetoditega, kus riikide omal [initsiatiivil] ei ole v\u00f5imalik. Sest t\u00e4na arvata, et Eesti suudab n\u00e4iteks Prantsusmaaga v\u00f5idu investeerida tuumav\u00f5imekusse, see on ju imelik.<\/p>\n
Aga kui see s\u00fcsteem oleks \u00fchtne ja me tegeleksime \u00fchtse Euroopa energias\u00fcsteemiga ja meil oleks v\u00f5rdne v\u00f5imalus konkureerida Euroopa Liidu vastavatele toetustele ja abidele, siis v\u00f5ib-olla olekski Euroopa Liidu seisukohast \u00fclimalt ratsionaalne teha Eestisse 3000 megavatti tuumaenergiat.<\/p>\n
Ehk see on see suurim probleem. Mina ei saa aru, miks \u00fckski meie energiaminister ei ole l\u00e4inud ja \u00f6elnud, et kuulge, hei. Sest kui mina r\u00e4\u00e4gin M\u00fcncheni konverentsil, meil oli seal innovatsioonin\u00f5ukoda mingil hetkel, siis kogu aeg r\u00e4\u00e4kisin, et niisugune asi peaks olema. K\u00f5ik \u00fctlesid “ahah” ja “jaa”, aga sakslased ei l\u00e4he ju selle eest v\u00f5itlema.<\/p>\n
Aga see on seesama k\u00fcsimus, eks ju. Siin alguses oli juttu ol\u00fcmpialiikumisest rahvusvahelisel tasandil ja ma arvan, et \u00fckski Eesti minister, kaasa arvatud ka mitmed Eesti peaministrid \u2013 mitte k\u00f5ik, aga mitmed \u2013 pole l\u00e4inud sinna kuskile ruumi, kus on 25 v\u00f5i 27-28 riigi peaministrit koos v\u00f5i mingid muud ministrid, ega \u00f6elnud midagi sellist, mis seal ruumis on ebapopulaarne.<\/p>\n
Kaja Kallas on l\u00e4inud. Kas te kiitsite teda selle eest? Mitte alati. Ka praegu.<\/p>\n
Mina kiitsin. <\/p>\n
Sina kiitsid, aga tihtipeale saab ta pasunasse, et ikka ei m\u00f5ista diplomaat olla. Mina \u00fctlesin sealsamas Helsingis, et selline v\u00e4rk on. Ega see suhtumine ei ole \u00fchene, et k\u00fcll on hea, et keegi \u00fctleb. Ehk et jah, see ongi raske olla see inimene, kes \u00fctleb, et kuulge, ja hakata neid m\u00f5ttekaaslasi otsima. Neid m\u00f5ttekaaslasi ei saa ju puudu olla.<\/p>\n
Kust me neid inimesi leiame siis, kes on v\u00f5imelised minema sinna ruumi ja vastikus olukorras \u00fctlema asju?<\/p>\n
Aga senikaua, kuni poliitik on Eestis viimane koer, kes saab iga t\u00e4navanurga peal peksa, senikaua kindlasti m\u00f5istlik inimene ei roni poliitikasse.<\/p>\n
Nii hull ongi?<\/p>\n
Jaa. Siin on ikkagi, ma arvan, suur roll p\u00e4ris paljudel. Ma ei \u00fctle, et poliitikutel endal ei ole rolli, kindlasti on.<\/p>\n
Ma m\u00f5tlen ka selle peale, et tead, kunagi \u00fctles Paavo Lipponen mulle… Ma k\u00fcsisin, miks on Soomes poliitikas palju naisi, siis ta \u00fctles, et me maksame neile v\u00e4he.<\/p>\n
No Eestis me maksame ka juba v\u00e4he.<\/p>\n
Just, ja see ongi probleem. Palju naisi ei ole ikka, meil on veel palju kohti, kus saab veel v\u00e4hem naistele maksta. Aga asja m\u00f5te see, et tollel hetkel oligi Soome parlamendis kaks keskmist palka. Eestis oli neli, enamikus Euroopas oli rohkem.<\/p>\n
Ma lihtsalt tahan \u00f6elda, et mitte, et Soome naised ei oleks suurep\u00e4raselt hakkama saanud seal Soome poliitika tegemisega, aga meil on naistel poliitikas veel teistpidi v\u00e4ga keeruline. Vaata ka Desiree Mummi ja Sandra Lauri ja Kaja ja mina. Me k\u00f5ik oleme pidanud tegelema \u0161ovinistlike seisukohtadega selle kohta, kuidas me v\u00e4lja n\u00e4eme, kas me n\u00e4eme adekvaatsed v\u00e4lja. Mina olen n\u00e4inud pealkirja: “Kas presidendi garderoob on Euroopa eesistumiseks valmis?”. Juhin t\u00e4helepanu: Euroopa eesistumist pidi Eestis juhtima peaminister. Vastavat pealkirja ma ei n\u00e4inud.<\/p>\n
See on meie \u00fchiskonnas selline. Ehk et kui sa tahad v\u00e4he maksta, siis sul sektor feminiseerub. Ja kui sektor feminiseerub, aga ka neid naisi m\u00f5nitatakse selles sektoris rohkem, kui h\u00e4dap\u00e4rast vaja oleks, siis su tulemus v\u00f5ib-olla eriti halb, ma arvan.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3080433ha70et24.jpg\"\/)
Kersti Kaljulaid Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n