{"id":37711,"date":"2025-11-08T10:00:08","date_gmt":"2025-11-08T10:00:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/37711\/"},"modified":"2025-11-08T10:00:08","modified_gmt":"2025-11-08T10:00:08","slug":"gunnar-meinhard-ja-ulrika-paavle-riigi-treenitud-kassi-hiire-mang-liikluses-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/37711\/","title":{"rendered":"Gunnar Meinhard ja Ulrika Paavle: riigi treenitud kassi-hiire m\u00e4ng liikluses | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Kes poleks kogenud maanteel kiiruskaamera juures, et \u00e4sja m\u00f6\u00f6da s\u00f5itnud auto esmalt pidurdab ja seej\u00e4rel kahaneb kiiresti kaugusesse t\u00e4piks. J\u00e4rgmiseks arvatakse, et elude s\u00e4\u00e4stmise v\u00f5luvits on keskmise kiiruse kaamerad ning eeskujuks v\u00f5iks justkui olla Leedu.<\/p>\n

Leedu kogemus suures pildis<\/p>\n

Leedus paigaldati esimesed keskmise kiiruse kaamerad 2018, j\u00e4rgmised 2021 ja viimased 2022. AB VIA Lietuva presenteerib seda kui edulugu. Kui teel\u00f5igus, kuhu 2018. aastal paigaldati kaamerad, hukkus viiel eelneval aastal keskmiselt kaks inimest, siis sellele j\u00e4rgneval aastal null.<\/p>\n

2021. aastal keskmise kiirusega kaetud kaamerate teel\u00f5igus hukkus eelneval kaheksal aastal keskmiselt \u00fcheksa\u00a0inimest aastas, 2022. aastal aga null. Mis oleks parem kui v\u00e4hendada hukkunute arvu sada protsenti? Siiski, 2023. aastal hukkus 2021. aastal kaameratega kaetud teel\u00f5igus taas \u00fcheksa inimest.<\/p>\n

Keskmise kiiruse kaamerate kasutegur muutub veelgi k\u00fcsitavamaks, kui vaadata laiemat pilti. 2022 oli Leedu liikluses k\u00fcll positiivne rekordaasta, aga 2023. aastal hukkus v\u00f5rreldes eelmise aastaga koguni 33 protsenti rohkem inimesi ja rohkem kui eelneval aastal (148\u2013120\u2013160).<\/p>\n

Kui vaadata Leedu liikluses hukkunute arvu l\u00e4bi aastak\u00fcmnete, n\u00e4eb k\u00fcll langustrendi, aga mitte seoses keskmise kiiruse kaamerate paigaldamise ajaga.\u00a0<\/p>\n

Leedu liiklussurmad. Autor\/allikas: AB VIA Lietuva<\/p>\n

Seega \u00fctleb Leedu kogemus meile, et hoolimata keskmise kiiruse kaameratest toimub riigis ikka umbes sama palju hukkunutega liiklus\u00f5nnetusi ja keskmise kiiruse kaamerate kasutuselev\u00f5tt ei ole tervikpildis erilist muutust kaasa toonud.<\/p>\n

Kassi-hiire m\u00e4ng<\/p>\n

Meie liiklusk\u00e4itumise rutiin on omamoodi kassi-hiire m\u00e4ng seaduse, tehnika ja iseenda vahel. Juht oleks justkui hiir, kes jookseb hetkeks kassi eest varju ja on seej\u00e4rel kindel, et oht on m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n

Kui k\u00fcsida riskimaandamiskoolitustel osalejatelt, miks inimesed v\u00f5tavad liikluses riske, siis enamasti ei ole vastuseks, et pahatahtlikkusest. Peamine p\u00f5hjus on teadmiste defitsiit ja m\u00f5tteviis, et teised k\u00e4ituvad samamoodi v\u00f5i on v\u00f5imalus politsei poolt tabatud saada olematu ehk “kui politsei ei n\u00e4e, on k\u00f5ik h\u00e4sti.”<\/p>\n

Kiiruskaamera ees pidurdamine ja seej\u00e4rel uuesti kiirendamine on ainult \u00fcks n\u00e4ide, kuidas juht eeldab, et kontrollib olukorda, kuni reaalsus ta k\u00e4tte saab. Reaalsus ei allu juhtide harjumustele ega ennast \u00f5igustavale argumentatsioonile, vaid f\u00fc\u00fcsikaseadustele. See ongi kassi-hiire m\u00e4ng, kus hiir ei k\u00fcsi, kas m\u00e4ng on \u00fcldse vajalik, vaid keskendub sellele, kuidas taaskord p\u00e4\u00e4seda.<\/p>\n

Riskide ennetamine teadlikkusega<\/p>\n

Kui autojuhil tekiks m\u00f5te, et minu tegevuse tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib \u00f5nnetus juhtuda, hakkaks ta oma k\u00e4itumist muutma. Liikluses pole suurim oht kiirus ega teeolud, vaid suutmatus m\u00f5elda, et “midagi v\u00f5ib juhtuda”. Kui riik seaks fookuse liikleja riskitajule, siis ei pea kogu aeg andmeid koguma ega j\u00e4lgima.<\/p>\n

Selle loo liiklusps\u00fchholoogist autor on v\u00e4lisriikides viinud l\u00e4bi suurorganisatsioonidele ohutuskursusi, mis on osa ettev\u00f5tete sisemisest standardist, s\u00fcsteemsest ohutuskultuurist. On k\u00fcsitud, kas sellistes ettev\u00f5tetes t\u00f6\u00f6tavad “paremad” inimesed v\u00f5i on nad distsipliinifriigid. Vastus on “ei”. K\u00f5ik algab m\u00f5tteviisist.\u00a0<\/p>\n

Nendes organisatsioonides ei j\u00e4eta ohutust juhuse hooleks ega kampaaniate tasemele. Ohutus ei s\u00f5ltu sellest, kas t\u00f6\u00f6taja on hea inimene, vaid sellest, et organisatsioonis rakendatav s\u00fcsteem toetab teadlikkust ja vastutust. Selle tulemusel kujuneb k\u00e4itumine, mis suurendab ohutust. Lisaks v\u00e4henevad ka kulud tagaj\u00e4rgede k\u00f5rvaldamisele, trahvidele jm.<\/p>\n

“Eesti ei vaja rohkem kontrolle, vaid rohkem keskkondi ja tegevusi, mis toetavad teadlikkust.”<\/p>\n

Sama p\u00f5him\u00f5te kehtib ka liikluses. Kui iga\u00fcks tajuks, et ohutus ei ole vaid isiklik pingutus, vaid \u00fchine v\u00e4\u00e4rtus, muutuks ka liiklusk\u00e4itumine. Eesti ei vaja rohkem kontrolle, vaid rohkem keskkondi ja tegevusi, mis toetavad teadlikkust ja riskide maandamist. \u00dcksnes tark juhtimine tekitab sellise keskkonna ja tegevused.<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtuste tasakaal p\u00f5hiseaduse raamis<\/p>\n

Inimese elu on \u00fcks suuremaid v\u00e4\u00e4rtuseid. Selle k\u00f5rval v\u00f5ib tunduda ohutusele veidi kaasa aitavate kaameratega kaasnev privaatsuse kadu t\u00fchine kribu-krabu. K\u00fcsimus ei ole aga selles, kas \u00fcks v\u00f5i teine.\u00a0<\/p>\n

P\u00f5hiseadus annab p\u00f5hi\u00f5iguste piiramiseks selge raami. \u00dche \u00f5iguse piiramine ehk riive on lubatud, kui sellel on legitiimne eesm\u00e4rk ja piirang on proportsionaalne. Proportsionaalsuse puhul tuleb esmalt vaadata, kas piirang on sobiv, st kas sellest on \u00fcldse kasu eesm\u00e4rgi saavutamisel. Teiseks, kas on olemas eesm\u00e4rgi saavutamisele v\u00e4hemalt samav\u00f5rd kaasa aitavad, aga v\u00e4hem piiravad alternatiivid. Kolmandaks kaalutakse, kui intensiivne on riive ja kui palju see aitab kaasa eesm\u00e4rgi saavutamisele.\u00a0<\/p>\n

Kiiruskaamerata puhul on piiratavaks p\u00f5hi\u00f5iguseks privaatsus ja seda tehakse eelk\u00f5ige elude s\u00e4\u00e4stmise eesm\u00e4rgil. Kuna kiiruskaamerate juures v\u00f5i vahel v\u00e4heneb kihutamine ja avariide hulk, on piirangust mingil m\u00e4\u00e4ral kasu. J\u00e4rgmiseks tuleb kaaluda, kas on olemas v\u00e4hem piiravaid alternatiive, mis aitavad saavutada sama tulemuse.\u00a0<\/p>\n

On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et samal ajal Leedu 2008.\u00a0aasta suure nihkega paremuse poole toimus positiivne muutus ka Eestis. Maanteede kiiruskaamerad hakkasid aga t\u00f6\u00f6le alles 2011.\u00a0aastal. Sellele ei j\u00e4rgnenud statistikas suuremaid muudatusi. Paremad alternatiivid liiklusohutuse suurendamiseks on tegelikult olemas.\u00a0<\/p>\n

Eestis liikluses hukkunute arv 1990-2024. Autor\/allikas: Statistikaamet<\/p>\n

Teadusp\u00f5hine l\u00e4henemine<\/p>\n

Arenenud riikides eelneb igale liiklusalasele muudatusele p\u00f5hjalik teaduslik uuring, olgu tegemist rattateede ehitamise v\u00f5i kiiruskaamerate paigaldamisega. Muudatuse eesm\u00e4rk p\u00fcstitatakse h\u00fcpoteesina. Seej\u00e4rel viiakse valitud teel\u00f5igul l\u00e4bi katsetus, kogutakse andmeid ja s\u00f5ltumatud eksperdid teevad anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal otsuse.<\/p>\n

27. oktoobril teatas ka Tallinn<\/a>, et hakkab edaspidi loendama jalak\u00e4ijaid ja jalgrattureid, et teha t\u00f5endusp\u00f5hiseid otsuseid linnaruumi ja liikuvuse planeerimisel. Siiani oli loendatud ainult mootors\u00f5idukeid.<\/p>\n

Enne Eestis 2011. aastal kiiruskaamerate kasutuselev\u00f5ttu tehti teaduslikele standarditele vastav uuring. Kuid see, et kiiruskaamerarikkumised ei l\u00e4he automaatselt karistusregistrisse, t\u00f5i liikluskultuuri seisukohast kaasa ootamatu tagaj\u00e4rje \u2013 juhid on \u00f5ppinud kiirusekaameratrahve “teenustasuna” v\u00f5tma.<\/p>\n

Kaameratrahv kui jalgpalli viletasu<\/p>\n

Kujutame sarnast olukorda ette jalgpallis, kus tavalise vea eest tuleb m\u00e4ngijal tasuda “viletasu” summas X. Kollase kaardi eest kuulub tasumisele veidi suurem “halduskulu”. Kollaseid kaarte saab m\u00e4ngija koguda m\u00e4ngu jooksul l\u00f5putult, tuleb vaid maksta.\u00a0<\/p>\n

Sarnasel p\u00f5him\u00f5ttel on Eestis liiklusrikkumistest saanud rahaline tehing. Selle vale otsuse tulemusi ei ole praeguseni arvesse v\u00f5etud.\u00a0<\/p>\n

Kas selline kaartide tasustamine parandaks m\u00e4ngupilti? Ei usu. Ka kavandatav keskmise kiiruse m\u00f5\u00f5tmine oleks sarnane jalgpallikohtunike v\u00e4ljastatava lisatasuga. Liiklusohutust ei paranda raha eest rikkumiste fikseerimine, kui ennetavaid meetmeid ei rakendata.<\/p>\n

Keskmise kiiruse m\u00f5\u00f5tmisega kaasneks peamiselt kaks asja:<\/p>\n

    \n
  1. Riigikassa t\u00e4itub ootamatult h\u00e4sti. N\u00e4iteks teenib \u00fcks kiiruskaamera oma hinna tagasi v\u00e4hem kui poole aastaga, \u00fclej\u00e4\u00e4nu on riigile kiire tulu. Seejuures riik eeldabki, et piirkiirust eiratakse.<\/li>\n
  2. Koguneb hulgaliselt “t\u00fchja” statistikat kiiruse \u00fcletamiste kohta. Leedu kogemus n\u00e4itab seevastu, et hukkunute hulk ei s\u00f5ltu kogutud andmetest.\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n

    Andmed kui muutuste alus<\/p>\n

    “T\u00f5eline muutus algab hetkest, kui inimene hakkab m\u00f5tlema, miks ta \u00fcldse riski v\u00f5tab ja millised v\u00f5ivad olla tagaj\u00e4rjed.”<\/p>\n

    Andmete kogumine (loe: mistahes kujul rikkumise fikseerimine) kaamerate abil on liiklusohutuse parandamise statistiline t\u00f6\u00f6riist, ei muud. T\u00f5eline muutus eeldab sihip\u00e4raseid ja s\u00fcsteemseid ennetustegevusi erinevatele sihtr\u00fchmadele, nimetagem neid tegevusi veapunktis\u00fcsteemiks, liiklusrikkujate mentorprogrammiks v\u00f5i rehabilitatsiooniks. Kaamerad \u00f5petavad vaid v\u00e4ltima (j\u00e4rjekordset) vahelej\u00e4\u00e4mist. T\u00f5eline muutus algab hetkest, kui inimene hakkab m\u00f5tlema, miks ta \u00fcldse riski v\u00f5tab ja millised v\u00f5ivad olla tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n

    2024. aastal fikseerisid statsionaarsed ja mobiilsed kiiruskaamerad kokku 320\u00a0907 kiiruse\u00fcletust. Varasematel aastatel oli see arv veidi v\u00e4iksem. Samal aastal pani 28,7 protsenti k\u00f5igist Eestis registreeritud s\u00f5idukitest toime korduvaid kiiruse\u00fcletamisi (kokku 217 263 juhtumit). 9,4 protsenti kiiruskaamerate fikseeritud s\u00f5idukitest \u00fcletas lubatud kiirust kolmel kuni viiel korral. 0,8 protsenti nendest 217 263 kiiruse\u00fcletamisest sooritas sama s\u00f5iduk kuus v\u00f5i enam korda.\u00a0<\/p>\n

    Eeltoodu on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4\u00e4rtuslik info, mida ei kasutata liiklusohutuse parandamiseks. S\u00f5idukijuhi k\u00e4itumises on v\u00e4ga oluline roll (k\u00e4itumis)mustritel nagu \u00fcldse inimese k\u00e4itumisel. Mustrid kujunevad kas positiivsetel v\u00f5i negatiivsetel juhtudel. V\u00f5ib juhtuda, et negatiivne kinnitus \u2013 n\u00e4iteks v\u00e4ike trahv kiiruse \u00fcletamise eest \u2013 aitab kujundada k\u00e4itumismustrit. Kujuneb suhtumine, et maksan \u00e4ra ja k\u00f5ik on h\u00e4sti.\u00a0<\/p>\n

    K\u00e4itumismustrit muudaks aga, kui eelpool kajastatud statistikas 0,8 protsenti korduvalt kiirust \u00fcletanud saaksid juhtimis\u00f5iguse tagasi alles peale oma k\u00e4itumise rehabiliteerimist. 9,4 protsenti peaksid aga l\u00e4bima preventsiooni, et s\u00e4ilitada juhtimis\u00f5igus. Selle k\u00e4igus oleks neil v\u00f5imalik j\u00f5uda m\u00f5istmiseni, et piirkiirusest ei pea kinni pidama kaamerate juures ja p\u00e4rast, vaid tegelike riskide p\u00e4rast. Sellest algaks liikluskultuuri muutus.<\/p>\n

    Lisaks on olemas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk muid v\u00f5imalusi liikluskultuuri parandamiseks, mis on teoreetiliselt t\u00f5estatud, innovaatilised ja end v\u00e4lisriikides \u00f5igustanud. Ka Eesti saaks neid rakendada.<\/p>\n

    Tulles tagasi p\u00f5hi\u00f5iguste kontrolliskeemi juurde: kuna on olemas alternatiivid, mis parandavad liiklusohutust enam kui j\u00e4rgmised kaamerad, tuleb kasutada neid alternatiive. K\u00f5iki teid ei ole eal v\u00f5imalik ega m\u00f5istlik kaameratega katta. Kuni p\u00fcsib arusaam, et liiklusreeglitest peab kinni pidama kaamerate t\u00f5ttu, ei muutu Eesti liikluskultuuris midagi.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kes poleks kogenud maanteel kiiruskaamera juures, et \u00e4sja m\u00f6\u00f6da s\u00f5itnud auto esmalt pidurdab ja seej\u00e4rel kahaneb kiiresti kaugusesse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":37712,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,19220,21,19218,28,29,115,19219,8102,2834,19217,19,3579,25,23,24,22,19221,20,30],"class_list":{"0":"post-37711","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-gunnar-meinhard","18":"tag-headlines","19":"tag-kiiruskaamerad","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-leedu","23":"tag-liikluskaamerad","24":"tag-liikluskultuur","25":"tag-liiklusohutus","26":"tag-liiklusonnetused","27":"tag-news","28":"tag-pohiseadus","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-ulrika-paavle","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115513499616726390","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37711","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37711"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37711\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/37712"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37711"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37711"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37711"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}