V\u00f5in ilmselt s\u00fcdamerahuga \u00f6elda, et olete Eesti kontekstis \u00fcks k\u00f5ige staa\u017eikaimaid Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) toetuste taotlejaid: saite esmalt alustava teadlase grandi, seej\u00e4rel innovatsioonigrandi ning n\u00fc\u00fcd s\u00fcnergiagrandi. K\u00f5rvalt vaadates tundub see v\u00e4\u00e4ramatu arenguna. Kui vaadata aga selle edukultuse taha, mitmes katse see oli?<\/p>\n
Selle konsortsiumiga oli see tegelikult teine katse. Taotlesime seda granti ka eelmisel aastal ja j\u00f5udsime intervjuuni v\u00e4lja. Olime v\u00e4ga jubedalt pettunud, kui sellele vaatamata grandist ilma j\u00e4ime. Kriitika oli aga \u00fcsna selge: tuleb fookust parandada, on vaja veel t\u00e4iendavaid andmeid. Eesti Teadusagentuur on n\u00e4inud nii kaugele j\u00f5udjatele ette preemia, et taotlejad saaksid oma taotlust veelgi lihvida ja \u00e4kki siis j\u00e4rgmisel korral positiivse otsuseni j\u00f5uda. Seda k\u00f5ike me n\u00fc\u00fcd tegime ja j\u00f5udsimegi eduka tulemuseni.<\/p>\n
Kui m\u00f5tleme m\u00f5nele teisele ERC-i granti jahtivale Eesti teadlasele, kui ropult t\u00f6\u00f6d taotluse kirjutamine n\u00f5uab? Kas selle kallal saab nokitseda p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d kodus laua taga v\u00f5i peab kaheks n\u00e4dalaks k\u00f5ik muu k\u00f5rvale heitma?<\/p>\n
V\u00e4hemalt kaheks n\u00e4dalaks! Olen alati m\u00f5elnud alati grantidest nii, et sa kas taotled t\u00e4iega v\u00f5i ei viida sellele \u00fcldse aega. \u00dcsna m\u00f5ttetu on natuke teha ning viimane pool tundi enne t\u00e4htaega parandada kirjavigu ja liigutada jooniseid \u2013 see on lootusetu. K\u00f5ik peab olema olema valmis n\u00e4dal v\u00f5i kaks enne t\u00e4htaega, et saaks panna see t\u00f5esti viimaste t\u00e4iendustega kvaliteeti \u00f5hkama.<\/p>\n
ERC-i puhul on see minu arvates eriti t\u00e4htis. K\u00f5ik peab olema viimseni lihvitud, kaasa arvatud intervjuu. Sellist koreograafiat ma kuskil mujal n\u00e4inud pole. Intervjuu oli tervikuna 40 minutit pikk, kuid meil oli 10-minutilise ettekande juures igal \u00fchel r\u00e4\u00e4kimiseks 2,5 minutit. K\u00f5ik pidi olema sekundipealt ajastatud. Kui sa ajast \u00fcle l\u00e4hed, katkestavad nad su s\u00f5na pealt ja see saadab kohe negatiivse signaali. Mis projekti sa juhid, kui sa ei suuda isegi oma 10-minutilist ettekannet \u00f5igel ajal l\u00f5petada?<\/p>\n
Selle kahe ja poole minuti juures on t\u00f5esti k\u00f5ik on paigas: kes, kus seisab, kuhu astub. See meenutab lavastust ja see on omamoodi kultuur.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on \u00fclit\u00e4htis, kellega koos sa sinna l\u00e4hed. Meie puhul oli see \u00fclimalt selge. Olime nagu piltm\u00f5istatuse klotsid, mis \u00f5igele kohale kukkudes terviku moodustasid. Igal \u00fchel oli oma jupp, oma ekspertiis ja ei mingeid kattuvusi, aga oli s\u00fcnergia, nagu \u00fctleb ka grandi nimetus.<\/p>\n
Taotlemise m\u00f5ttes oli vastutus muidugi peaaegu ebameeldivalt suur. Kui sul granti \u00fcksi taotledes intervjuul halvasti l\u00e4heb, on see sinu enda probleem. Praegu oli nii, et \u00fcksk\u00f5ik kes oleks libastudes \u00e4ra nullinud ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolme tehtud t\u00f6\u00f6. Pulss polnud t\u00fckk aega nii laes olnud<\/p>\n
Olete varem kirjeldanud ERC-d kui \u00fchte k\u00f5ige karmimat, kuid samas ka k\u00f5ige \u00f5iglasemat toetusmehhanismi. Samal ajal n\u00f5uab see grant ise sisulises m\u00f5ttes high risk, high reward-t\u00fc\u00fcpi m\u00f5tlemist. Mis oli teie enda arvates see idee, millega poleks te julgenud m\u00f5ne konservatiivsema rahastaja jutule \u00fcle\u00fcldse minnagi?<\/p>\n
Juhtusin kokku itaallase Dario Bonanomiga, kes r\u00e4\u00e4kis mulle, kuidas renessansi ajal elas \u00fcks \u00fcsna kuulus neuroanatoom Andreas Vesalius. Ta joonistas juba 1543. aastal graafikuid, kus kulgesid veresooned ja n\u00e4rvid meie kehas sisuliselt \u00fcheskoos. See on t\u00e4iesti \u00fcks-\u00fchele jaotus, neid lahutas vere-n\u00e4rvi barj\u00e4\u00e4r.<\/p>\n
T\u00e4nase p\u00e4evani on aga v\u00e4ga v\u00e4he teadmist selle kohta, kuidas need kilomeetrid n\u00e4rve ja veresooni tegelikult koos toimivad. Kuidas nad m\u00f5jutavad asju nagu krooniline valu v\u00f5i kasv\u00f5i n\u00e4rvi tagasikasvu ehk regeneratsiooni?<\/p>\n
Hakkasin m\u00f5tlema, et sellest teadmisest on praeguseks m\u00f6\u00f6das pooltuhat aastat. Arvestades, kus me n\u00fc\u00fcdseks oma v\u00f5imalustega oleme, hakkas tunduma, nagu oleks tegu puuduva esihambaga. See on justkui oluline, aga kuni suu kinni hoiad ja huuled seda varjavad, ei pane seda v\u00e4ljakutset t\u00e4helegi. Meditsiinilises m\u00f5ttes on see \u00fclimalt oluline, bioloogilises m\u00f5ttes on see s\u00fcsteemselt ja mitme nurga alt uurimata.<\/p>\n
Mulle tekkis kohe tunne, et see on t\u00f5esti \u00fcks hea suund, huvitav. Meie panus siin on lihtsalt see, et kuna me tegeleme t\u00e4ppissuunamise, faagidispleiga, siis miks me ei v\u00f5iks oma oskusi kasutada selleks, et leida selle barj\u00e4\u00e4ri unikaalset postiindeksit \u2013 kuidas sinna asju saata, mis v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks valuvastased \u00fchendid v\u00f5i m\u00f5ni ravim, mis aitab seda barj\u00e4\u00e4ri parandada<\/p>\n
Nagu \u00fctlesid, tundsin, et seal on potentsiaali. ERC ei taha ilmset samm-sammulist arengut, kus on n\u00e4ha, et olemasolevale teadmisele on v\u00f5imalik midagi uue tehnoloogiaga otsa panna. See oli t\u00e4pselt selline koht, mida ERC-grandid hindavad. See teema oli otse meie nina all varjul.<\/p>\n
Samal ajal oli ilmne, et taotlusel on tugev teaduslik potentsiaal ja sellest v\u00f5ib tekkida hulk patenteeritavat intellektuaalset omandit K\u00f5ik teadlased, kellega ma sellest r\u00e4\u00e4kisin ja n\u00f5u andsid, n\u00e4iteks Mart Saarma, tunnustasid seda kohe: kihvt teema ja siin on s\u00fcgavam sisu. See oli h\u00e4sti ilmne.<\/p>\n
Kui vaadata teie enda varasemaid uurimisteemasid ja tunnistate ka ise esimesena, et perifeerne n\u00e4rvis\u00fcsteem, millega te tegelema hakkate, on teie jaoks v\u00f5ib-olla veidi uudne v\u00f5i isegi tundmatu uurimisteema. Kus kohas seega \u00f5lut jooma peaks, et sellisesse kollektiivi sattuda ja kas enne seda on vaja leida ilmtingimata kullerpeptiidid?<\/p>\n
K\u00f5ik toimub alati sammhaaval. N\u00e4iteks meie olime algselt h\u00e4sti huvitatud ravimite suunamisest soliidtuumoritesse, v\u00f5tsime sihikule rinna- ja eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi ja veel m\u00f5ned. Hiljem liikusime glioblastoomi juurde, selle ajukasvaja kontekstis tekkis meil huvi hemato-entsefaalbarj\u00e4\u00e4ri vastu, millega kaitsevad aju ja seljaaju end kahjulike \u00fchendite eest, mis veres ringlevad.<\/p>\n
Minu doktorant Kristina P\u00f5\u0161nograjeva avastas \u00fche peptiidi, mis on v\u00e4ga efektiivne ajju minekul. Arutasin seda t\u00f6\u00f6d Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi konverentsil Darioga. Ta leidis, et see on h\u00e4sti kihvt ja agnostiline l\u00e4henemine.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3074883h9e97t24.jpg\"\/)
Intervjuu Tambet Teesaluga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Meil on alati teaduses selline tunneln\u00e4gemine, mille t\u00f5ttu \u00fcritad ehitada k\u00f5ike alati juba olemasolevatele kontseptsioonidele, aga faagidisplei ja meie l\u00e4henemise puhul l\u00e4htume h\u00e4sti agnostilisest seisukohast. Laseme faagiraamatukogul ja kogu selle heterogeensusel meie jaoks t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
Hiljem, kui me leiame kullerpeptiidid, teeme tagasiinseneeriat. P\u00fc\u00fcame leida, millega see kullerpeptiid seondub, kuidas toimub veresoontega seondumine, l\u00e4biminek, mis kaskaadid seal k\u00e4ivituvad. See on alati huvitav, uus ja asjakohane. Sa ei ehita oma peas mingit keerukat mudelit ja siis hiljem selgub, et sul on k\u00f5ik valesti ja bioloogias nii ikka ei l\u00e4he.<\/p>\n
Antud juhul j\u00f5udsime vere-aju barj\u00e4\u00e4ri puhul sinna, et k\u00fcsida k\u00fcsimus: kuidas on lugu vere-n\u00e4rvi barj\u00e4\u00e4riga. Kas on v\u00f5imalik ka selle puhul leida sarnaselt k\u00e4ituvaid kullerpeptiide ja kuidas nad meid aidata v\u00f5ivad?<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3081765had87t24.png\"\/)
Kullerpeptiidide selgitus.<\/p>\n
See on paras koht \u00fcheksanda klassi \u00f5pilase tasemel selgeks teha, mis on vahe aju-vere barj\u00e4\u00e4ri ja n\u00e4rvi-vere barj\u00e4\u00e4ri vahel? Kui palju me \u00fcle\u00fcldse teame, millisel moel need ehituslikus m\u00f5ttes erinevad?<\/p>\n
Seda me tegelikult l\u00f5puni ei teagi. Senise kontseptsiooni puhul, mille t\u00f5esuse kohta me veel midagi \u00f6elda ei saa, on need lihtsustatult \u00fcks ja seesama asi. Nii nagu ajus ja seljaajus on meil hematoentsefaalbarj\u00e4\u00e4r, laieneb sama barj\u00e4\u00e4r perifeersetesse ehk \u00fcle keha laiali hargnevatesse n\u00e4rvidesse.<\/p>\n
Juba meie eelkatsed n\u00e4itasid, et see ei vasta tegelikult t\u00f5ele. M\u00f5ned teatud elemendid on l\u00e4hedased, seal on m\u00f5ned sarnased molekulaarsed maastikud, aga on ka palju anatoomilisi, neuro- ja rakulisi erinevusi ehk heterogeensust, mis on hoopis teistsugune. See viitab, et palju t\u00f6\u00f6d on teha ja see k\u00f5ik vajab iseloomustamist.<\/p>\n
Kui see projekt \u00fchel p\u00e4eval jooksma hakkab, kuidas teie t\u00f6\u00f6l\u00f5ik v\u00f5i panus teiste t\u00f6\u00f6r\u00fchmadega kokku kl\u00f5psab? Kuidas see paljumainitud s\u00fcnergia toimima hakkab?<\/p>\n
Meie projektis tulevad kokku veresoonte bioloogid, molekulaarsed neurobioloogid ja mehaanobioloogid ja meie. Igal \u00fchel on oma profiil.<\/p>\n
N\u00e4iteks Isabelle Brunet’i Prantsusmaalt on juba pikalt huvitanud see, mis muutused toimuvad vere-n\u00e4rvi barj\u00e4\u00e4ris siis, kui manustame loomale v\u00f5i patsiendile kemoterapeutikume. Tema t\u00f6\u00f6 on n\u00e4idanud, et teatud v\u00e4hiravimite puhul hakkab see barj\u00e4\u00e4r oluliselt lekkima. Tulemuseks on krooniline n\u00e4rvivalu.<\/p>\n
Dario Bonanomi vaatab asju hoopis teistpidi, neuronite seisukohast, n\u00e4rvij\u00e4tkete seisukohast: mis seal n\u00e4rvides on ja ka selle nurga alt, kuiv\u00f5rd see vere-n\u00e4rvi barj\u00e4\u00e4r moduleerib perifeerse n\u00e4rvis\u00fcsteemi v\u00f5imet vigastustest taastuda. See on \u00fcks keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi ja perifeerse n\u00e4rvis\u00fcsteemi suuremaid erinevusi. Kui sul saab n\u00e4iteks perifeerne n\u00e4rv vigastada, on sealne taastumisv\u00f5ime h\u00e4mmastav: see kasvab kokku ja funktsioonid tulevad tagasi. Samal ajal teame k\u00f5ik, mis juhtub seljaajuvigastuse korral \u2013 tekkiv halvatus on enamasti j\u00e4\u00e4v.<\/p>\n
Teda huvitab ka see molekulaarne ehitus: kuidas n\u00e4rv t\u00e4pselt v\u00e4lja n\u00e4eb, millised rakud neid n\u00e4rvikiude toetavad, mis on nende funktsioonid ja kuidas seda k\u00f5ike uurida, n\u00e4iteks uute tehnikatega nagu \u00fcheraku ja ruumiline transkriptoomika. Tema toob sellesse t\u00e4iesti uue teadmise.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3074856h3bc2t24.jpg\"\/)
Tartu \u00dclikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
\u00dcha olulisemaks valdkonnaks on muutunud aga see, et oleme m\u00f5istnud, kuidas tegelikult on meie rakud ja koed pideva mehaanilise stressi all. Kujutame ette, et sa liigutad oma k\u00e4tt v\u00f5i jalga, h\u00fcppad v\u00f5i teed oma hiireliigutust l\u00f5putult miljon korda p\u00e4evas. K\u00f5ik liigub. Seda v\u00f5ib v\u00f5rrelda m\u00f5nev\u00f5rra juhtme painutamisega. Kui teha seda v\u00e4ga palju kordi, siis see heaga ei l\u00f5pe: l\u00f5puks seal midagi katkeb v\u00f5i hakkab narmendama.<\/p>\n
Oxfordi \u00fclikooli s\u00fcdameveresoonkonna bioloogia professor Ellie Tzima p\u00fc\u00fcab m\u00f5ista, kuidas meie perifeersed n\u00e4rvid selle mehaanilise stressiga hakkama saavad. Millised signaalrajad seal on t\u00e4htsad ja mida saaks n\u00e4iteks moduleerida selleks, et seda hakkama saamist parandada v\u00f5i juba tekkinud vigastusi parandada. Minu jaoks oli selle tahu sissetoomine v\u00e4ga nutikas. Se on j\u00e4lle selline asi, millele m\u00f5eldes m\u00f5istad selle t\u00e4htsust ja olulisust, aga keegi seda tegelikult hetkel ei uuri.<\/p>\n
T\u00e4itsime \u00fcheskoos hulga selliseid l\u00fcnki ja t\u00f5ime selle kokku nii, et tekib \u00fcks tervikm\u00f5istmine. See ei pruugi viia kohe mingi kliinilise v\u00e4ljundini ja see ei olegi eesm\u00e4rk. Meie eesm\u00e4rk on m\u00f5ista kogu seda barj\u00e4\u00e4ri hoopis paremini. Tulevikus on v\u00f5imalik sinna peale ehitada kasv\u00f5i miskit, mis aitab kaasa \u00fche viiendiku inimeste krooniliste valude v\u00e4hendamisele, kes nende all kannatavad.<\/p>\n
See ei juhtu kohe, vaid millalgi tulevikus. Loodan, et ajaks, kui see grant kuue aasta p\u00e4rast l\u00f5ppeb, oleme avanud uue allvaldkonna. Sellise, kus pole t\u00fckikesed eraldi, aga p\u00fc\u00fcame nende nelja r\u00fchma vahel tekitada seotud, holistliku m\u00f5istmise, mida see barj\u00e4\u00e4r endast kujutab ja kuidas me saaks seda v\u00f5imalikult h\u00e4sti uurida.<\/p>\n
Nagu mainisite, kannatab umbes \u00fcks viiendik inimestest mingil eluperioodil krooniliste valude k\u00e4es ehk \u00fchiskondlik tellimus taolise t\u00f6\u00f6 j\u00e4rele on tohutult suur. Samas \u00fctlesite v\u00e4lja, et parimal juhul j\u00f5uab see mingisuguse uue alusteadmiseni, mis j\u00e4\u00e4b kliinilistest rakendustest kaugele. Mis on teie n\u00e4gemuses parim stsenaarium, mis selle grandi toel juhtuda saab?<\/p>\n
Minu r\u00fchma tugevusena on selle konsortsiumi k\u00f5ik teised liikmed kaldu alusteaduste poole, mis on \u00fclimalt oluline. Kogu meie r\u00fchma t\u00f6\u00f6 m\u00f5te on aga siirdemeditsiinilise innovatsiooni tekitamine. Eeldatavasti saab leitavaid pepriide kasutada erinevate \u00fchendite, viiruste v\u00f5i nanoosakeste \u00fcle barj\u00e4\u00e4ri viimiseks.<\/p>\n
Tahan alati v\u00e4ltida selgeid lubadusi, et “Jah, teeme \u00e4ra”, sest see annab hiljem alust k\u00fcsida, miks siis ei tehtud. V\u00e4hemalt teoorias v\u00f5iksid siit avaneda konkreetsed s\u00fcsteemid, et valikuliselt erinevaid asju n\u00e4rvidesse viia.<\/p>\n
Seda ei pea tegema ilmtingimata meie ise. See v\u00f5ib juhtuda viisil, et v\u00f5tama nende peptiidide peale patendid, intellektuaalomandi, misj\u00e4rel tunneb m\u00f5ni biotehnoloogia-ettev\u00f5te v\u00f5i farmaatsiafirma nende vastu loodetavasti huvi ja hakkab neid testima. V\u00f5ib-olla hakkavad nad arendama ka mingit kindlat t\u00fc\u00fcpi n\u00e4rvivalu leevendavat ravimit. V\u00e4hemalt me loodame seda.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3074844h8407t24.jpg\"\/)
Intervjuu Tambet Teesaluga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Enamiku sellest t\u00f6\u00f6st teeme loomkudedel ja loomamudelitel, ent nii Dariol kui ka kogu konsortsiumil, sh meil, on juurdep\u00e4\u00e4s inimproovidele. Dario t\u00f6\u00f6tab Milanos asuvas San Raffaele haiglas koos n\u00e4rvikirurgidega, et saada n\u00e4iteks istmikun\u00e4rvi v\u00f5i mingite teiste inimn\u00e4rvide proove. Nende abil saame esimese tunnetuse selle kohta, kui relevantne on loomadega tehtud t\u00f6\u00f6 inims\u00fcsteemile.<\/p>\n
See on alati \u00fcks t\u00e4htis aspekt. Nagu h\u00e4sti teate, oskame kasv\u00f5i v\u00e4hki hiirtes v\u00e4ga h\u00e4sti ravida. K\u00fcsimus on alati selles, kuidas me sealt inimeseni j\u00f5uame. Peame silmas pidama, et me juba algfaasis seda inimrelevantsust testiksime.<\/p>\n
Teie enda fookusvaldkonnad ajas veidi muutunud: alates tahketest kasvajatest, l\u00f5petades ajuv\u00e4hi ja aju-vere barj\u00e4\u00e4riga. Kuigi k\u00f5igi nende uurimisteemade puhul saab \u00fchisnimetajana v\u00e4lja tuua kullerpeptiidid, millest selliset h\u00fcpped tingitud olid? Kas teil hakkab endal aeg-ajalt igav v\u00f5i on selle taga midagi proosalisemat?<\/p>\n
Tegelikult on olnud see tingitud puhtalt koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalustest ja ka rahastusest. Eriti Ameerikat iseloomustab teatud oportunistlikkus. Sa ei saa tegutseda aegade l\u00f5puni \u00fches kindlas valdkonnas, vaid uue suuna, valdkonna ja rahastusev\u00f5imaluse tekkides pead m\u00f5tlema, kuidas enda t\u00f6\u00f6d sellele kohandada.<\/p>\n
Siin on olulised kaks tahku: \u00fchelt poolt t\u00f5esti oportunism selle parimas m\u00f5ttes, kuid teisalt p\u00fc\u00fcame ka oma tehnoloogia potentsiaali t\u00e4ielikumalt realiseerida. V\u00e4hi vallas oleme juba kuskile j\u00f5udnud. \u00dcks meie leitud peptiid on j\u00f5udnud pankreasev\u00e4hi puhul juba kolmanda faasi ravimiuuringutesse.<\/p>\n
Vere-aju barj\u00e4\u00e4r on terves ravimite kohale viimise valdkonnas \u00fcks selline p\u00fcha graal. Seal on aga olnud minu arvates v\u00e4ga palju valeinfot ja -starte. Pealtn\u00e4ha tundub, justkui oleme kuskile j\u00f5udnud, kuid tegelikult v\u00e4ga ei ole. \u00dcksikud l\u00e4henemised m\u00f5nev\u00f5rra t\u00f6\u00f6tavad, kuid usun, et saame teha seda hoopis paremini.<\/p>\n
Seega, kui sa tajud, et tegutsed sellises t\u00fchimikus v\u00f5i v\u00e4heuuritud valdkonnas, tekitab see teadlasena p\u00f5nevust ja paneb proovile, samamoodi rahastus, kui see tuleb. See v\u00f5imaldab teha meil t\u00f6\u00f6d, mis v\u00f5ib viia j\u00e4rgmise sammuni.<\/p>\n
Tulles USA-s kliinilistesse katsetesse j\u00f5udnud v\u00e4hiravi v\u00f5imendaja, iRGD, juurde, milliseid tundeid see teis isiklikult tekitab, et teie t\u00f6\u00f6st ongi n\u00fc\u00fcd \u00fcht\u00e4kki mingi praktiline kasu? Ja puhtpragmaatiliselt, kui hea reklaam on see teile endale teadusgrantide taotlemisel ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5imaluste leidmisel?<\/p>\n
On t\u00f5esti \u00fclimalt \u00e4ge n\u00e4ha, et t\u00f6\u00f6, mille sa kunagi tegid, teades t\u00e4pselt neid n\u00fcansikesi ja kuidas sa mingeid otsuseid langetasid, on j\u00f5udnud nii kaugele. Eriti p\u00f5nev v\u00f5i isegi imelik on kuulata kasv\u00f5i iRGD-d edasi arendava ettev\u00f5tte ettekandeid, kui nad r\u00e4\u00e4givad avastusest ja t\u00f6\u00f6st, mis me kunagi ammu tegime. Justkui oleks sellise peptiidi leidmine t\u00e4iesti iseenesest m\u00f5istetav.<\/p>\n
Jah, tagantj\u00e4rele on k\u00f5ik v\u00e4ga lihtne ja selge, aga sel ajal oli see omamoodi agoonia, kui me kohe vastuseid leidnud, kuid samal ajal lahenes teisi m\u00f5istatusi. See on kindlasti iga teadlase suur soov.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3074838hfdd4t24.jpg\"\/)
Intervjuu Tambet Teesaluga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Arvan, et meie ajupeptiididel v\u00f5iks minna t\u00e4pselt sama h\u00e4sti v\u00f5i isegi paremini. See on j\u00e4rgmine suur unistus. Hoian igal juhul iRGD puhul n\u00fc\u00fcd juba f\u00e4nnina p\u00f6ialt pihus. Ma ise ei saa enam midagi teha, kuid pall on veerema pandud. N\u00fc\u00fcd on minu eesm\u00e4rk \u00e4ra kasutada seda teadmist, kogemusi ja kontakte, mis meil ka selle iRGD arendusega tekkisid, et neid saaks rakendada uute, siin Eestis arendatud peptiidide h\u00fcvanguks.<\/p>\n
Samal ajal v\u00f5imendab see meie t\u00f6\u00f6d kindlapeale. iRGD-st oli k\u00f5vasti abi sellesama ERC-i komisjoni veenmisel, et kui k\u00f5ik l\u00e4heb nii nagu vaja, oleme v\u00f5imelised viima asju laborist v\u00e4ljapoole. Iga teadlane v\u00f5ib ju taotlustes kirjutada, et see on kliiniliselt oluline ja k\u00f5ik tulemused tulevad. See j\u00e4tab aga natuke teise mulje, kui sa saadki \u00f6elda: jah, see on kliiniliselt oluline ja me toimetame tulemustega nii, nagu me seda eelmisel korral tegime.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3074892h4e59t24.jpg\"\/)
Tartu \u00dclikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3074862hc334t24.jpg\"\/)
Intervjuu Tambet Teesaluga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3074865ha01dt24.jpg\"\/)
Intervjuu Tambet Teesaluga. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Neli m\u00f5tet Tambet Teesalult ERC grandi taotlemine on “k\u00f5ik v\u00f5i mitte midagi”-t\u00fc\u00fcpi ettev\u00f5tmine, mida ei saa poolikult teha.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":37743,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[19241,26,27,37,33,35,19238,34,36,31,32,21,8917,28,29,19,19239,25,19237,23,24,22,20,19240,30],"class_list":{"0":"post-37742","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aju-narvi-barjaar","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-erc-sunergiagrant","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-intellektuaalomand","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-patenteerimine","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-tambet-teesalu","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-vere-narvi-barjaar","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115513715862020841","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37742","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37742"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37742\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/37743"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37742"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37742"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37742"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}