![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3068838hfe99t24.jpg\"\/)
Elin Kard Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nEsiteks tahan teile uue t\u00f6\u00f6 puhul \u00f5nne soovida! Alustasite esimesel oktoobril t\u00f6\u00f6d Eesti Teatriliidu tegevjuhina. Mis teie \u00fclesanded selles ametis on? V\u00f5tsite teatepulga \u00fcle Riina Viidingult, kes oli liidu vastutav sekret\u00e4r.<\/p>\n
Tegevjuhi amet on sisuliselt sama, mis vastutaval sekret\u00e4ril. Ma ei tahtnud v\u00f5tta ametinimetust vastutav sekret\u00e4r peamiselt seet\u00f5ttu, et see on v\u00e4ga pika ajaloolise traditsiooniga ja omas ajas v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rikas ametinimetus. Soovisin midagi lihtsamat, mis kajastaks t\u00f6\u00f6 sisu ja oleks t\u00e4nap\u00e4evases kontekstis paremini m\u00f5istetav. T\u00f6\u00f6tan koos esimehe Gert Raudsepaga, kes on teatriliidu k\u00f5neisik, valdkonna esindaja ja valitud juht.<\/p>\n
Enne teatriliitu olite m\u00f5ned kuud Tallinna Kultuuri- ja Spordiametis linnakunsti juhtivspetsialist.<\/p>\n
Vana nimetusega Tallinna linnakunstnik.<\/p>\n
Kas linnakunstniku t\u00f6\u00f6 ei olnud meelep\u00e4rane, et pikemaks p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud?<\/p>\n
Oli ikka. J\u00f5udsin seal olla seitse kuud. P\u00f5hjus, miks ma teatriliitu tulin, oli v\u00e4ga intensiivne kutsumine. Tavaliselt \u00f6eldakse, et kui vabariigi president kutsub, siis ei tohi keelduda. Minu jaoks on Riina Viiding eeskuju ja legendina kultuurimaastikul \u00fcsna samas staatuses. Kui Riina Viiding kutsus ja \u00fctles, et tema s\u00fcda on rahul, kui ta saab p\u00e4rast pikki aastak\u00fcmneid teatepulga mulle \u00fcle anda, siis tuleb seda v\u00f5tta kui \u00fclimat tunnustust.<\/p>\n
Teine p\u00f5hjus oli, et ma olen kunstivaldkonnas erinevatel positsioonidel t\u00f6\u00f6tanud juba ligi 25 aastat. \u00dchel hetkel saabub aeg, kus tead peaaegu k\u00f5iki vastuseid k\u00f5igile eeldatavatele k\u00fcsimustele. Minu \u00fcks lemmiktegevusi on aga \u00f5ppimine ja uute teadmiste omandamine. L\u00f5petasin sel kevadel Tartu \u00dclikooli, \u00f5pingute ajal tekkis soov saada sissevaade kohaliku omavalitsuse t\u00f6\u00f6sse. Selle ma nende p\u00f5gusa seitsme kuu jooksul ka sain. Minu s\u00fcda on rahul, sest n\u00e4gin, kui p\u00fchendunud inimesed kultuuriametis ja teistes linna struktuurides t\u00f6\u00f6tavad. Aga mulle meeldib asju korda teha, ning seal oli minu jaoks seda, mida parandada, v\u00f5ib-olla pisut liiga v\u00e4he. Kogemusena oli see igati tore ja p\u00f5nev.<\/p>\n
Teatriliidus saan tegeleda teemadega, millega olen viimased aastad pidevalt tegelenud: kuidas me defineerime vabakutseliste loovisikute igap\u00e4evast t\u00f6\u00f6d, kuidas seda paremaks muuta, kuidas tegeleda sotsiaalsete garantiide vabakutselistele loojatele loomisega. Ma saan igap\u00e4evaselt aidata paljusid inimesi. See meeldib mulle v\u00e4ga, j\u00e4relikult olen \u00f5iges kohas.<\/p>\n
Loomulikult on mul siin veel palju \u00f5ppida, aga see on ainult positiivne. Olen kunstnike liidu juhina teatriliiduga viimastel aastatel v\u00e4ga intensiivselt koost\u00f6\u00f6d teinud, sest meie mured ja probleemid on v\u00e4ga sarnased. Teater on kunstivaldkonnast v\u00e4ga pika edumaaga ees. Nad on kogu selle protsessi juba l\u00e4bi teinud, mille alguses kunstivaldkond praegu on. Siin on tehtud v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d ning v\u00e4ga suur osa sellest on Riina Viidingu teene. Just seet\u00f5ttu v\u00f5tan selle teatepulga suure r\u00f5\u00f5muga \u00fcle.<\/p>\n
Enne linnavalitsuse t\u00f6\u00f6d olite kuus aastat kunstnike liidu president ja enne seda veel kuus aastat asepresident. Kui sarnane oli t\u00f6\u00f6 kunstnike liidus sellega, mida praegu teete?<\/p>\n
\u00dcks p\u00f5hjus, miks v\u00f5ib-olla mind kutsuti ja miks ma tundsin end teatriliidus kohe esimesest p\u00e4evast v\u00e4ga koduselt, on see, et paljud tegevused on sarnased. Kuigi teatriliit ei ole loomeliit, vaid ameti\u00fching, on t\u00f6\u00f6 sisu m\u00f5ttes sarnane sellega, mida teeb kunstnike liit loomeliidu ja huvikaitseorganisatsioonina.<\/p>\n
Ameti\u00fching on loomeliidust selle v\u00f5rra suurem puhvertsoon, et ta seisab t\u00f6\u00f6andjate ja t\u00f6\u00f6tajate vahel ning aitab luua kompromisse, mis ideaalis sobivad m\u00f5lemale poolele \u2013 et t\u00f6\u00f6andjad oleksid rahul ja t\u00f6\u00f6tajad tunneksid end turvaliselt. Loomulikult on ideaalmaailmani veel pikk tee minna. Loomeliidul ei ole ameti\u00fchingu kohustusi ega vastavaid v\u00f5imalusi, kuid ka kunstnike liidu juhina keskendusin lisaks igap\u00e4evasele majandustegevusele sellele, et loomeliit oleks oma liikmete k\u00f5neisik ja tegeleks igap\u00e4evaselt intensiivselt loojate huvikaitsega, sest keegi teine seda ei tee.<\/p>\n
Siin on r\u00f5huasetus rohkem huvikaitsel, mis on tihedalt seotud teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooniga (TALO), mille liige teatriliit on. See t\u00e4hendab osalemist kultuurit\u00f6\u00f6tajate palgal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ja k\u00f5iges, mis sellega kaasneb. Me teame, kui keeruline see on, ja l\u00e4heb aasta-aastalt keerulisemaks.<\/p>\n
Elin Kard Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Proportsioonid on muidugi pisut erinevad: kunstnike liidus on umbes 1000 liiget, teatriliidus \u00fcle 1500. Teatriliit asutusena on aga kordades v\u00e4iksem \u2013 t\u00f6\u00f6tajaid on v\u00e4hem ja v\u00f5imalused tagasihoidlikumad. Teatriliidul ei ole peale liikmemaksu v\u00f5imalik ise vahendeid juurde teenida, erinevalt kunstnike liidust, mis p\u00f5hikirjalisi eesm\u00e4rke j\u00e4rgides loob kunstnikele v\u00f5imalusi t\u00f6\u00f6tamiseks, omab mitmeid hooneid ja rendib neid ateljeedeks ning stuudioteks. Sealt saadud tulu suunatakse l\u00e4bi erinevate tegevuste valdkonda tagasi. Teatriliidu igap\u00e4evast tegevust ja liikmete toetamist on \u00f5nneks siiani toetanud kultuurkapital. Loodan, et see j\u00e4\u00e4b nii ka edaspidi.<\/p>\n
Sarnasus seisneb ka liikmetega tegelemises. K\u00f5igi jaoks peab olemas olema \u2013 nii nende, kes t\u00f6\u00f6tavad praegu, kui nende, kes on j\u00f5udnud seeniorikka.<\/p>\n
Millised on k\u00f5ige olulisemad teadmised, mis te endaga kunstnike liidust kaasa v\u00f5tsite?<\/p>\n
Need on pigem valdkonna\u00fclesed teadmised. \u00dcks olulisemaid on minu jaoks alati olnud see, et juht \u2013 siin on meid ju kaks: Gert Raudsep ja mina \u2013 peab alati olema olemas nii oma t\u00f6\u00f6tajate kui ka liikmete jaoks. \u00dcksk\u00f5ik kui pateetiliselt see ei k\u00f5la, siis iga tund ja iga minut tuleb tegutseda selle nimel, et liikmetel oleks rohkem v\u00f5imalusi ning t\u00f6\u00f6tajatel oleks t\u00f6\u00f6r\u00f5\u00f5mu k\u00f5igi nende piiratud vahendite juures, mis kultuurivaldkonna institutsioonides paratamatult on.<\/p>\n
Minult on k\u00fcsitud, mis tunne on tulla k\u00f5ige vaesemast valdkonnast k\u00f5ige rikkamasse, aga nii vaesus kui ka rikkus on v\u00e4ga k\u00fcsitavad terminid. Nagu enne \u00fctlesin, on teatrivaldkond v\u00f5rreldes kunstivaldkonnaga suure edumaaga ees, aga see ei t\u00e4henda, et siin olevad v\u00f5imalused oleksid piisavad. Vahendeid ei ole kunagi piisavalt. K\u00fcll aga on teatrivaldkonna asutused, riigi sihtasutused ja ka erateatrid, kindlasti paremas olukorras kui kunstivaldkonna institutsioonid. Samas on k\u00f5ik pidevas muutumises ja ma n\u00e4en iga p\u00e4ev, et turvatunde puudumine homse suhtes on iseloomulik k\u00f5igile kultuurivaldkondadele.<\/p>\n
Kuidas teil Gert Raudsepaga \u00fclesanded on jaotatud?<\/p>\n
Gert Raudsep on v\u00e4ga p\u00fchendunud juht, kes tegeleb p\u00f5hjalikult k\u00f5igi teemadega, millega \u00fcks kultuurivaldkonna ameti\u00fchingu juht peabki tegelema. Need teemad on eelk\u00f5ige seotud paremate t\u00f6\u00f6tingimuste ja \u00f5iglasemate t\u00f6\u00f6tasude tagamisega. Ta osaleb ka l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel etendusasutuste liidu ehk t\u00f6\u00f6andjate poolega.<\/p>\n
Tegevjuhi roll on olla k\u00f5iges esimehe k\u00f5rval ja tegeleda samade k\u00fcsimustega. Teatrispetsiifilised teemad on kindlasti rohkem Gerdi laual, aga kui liigume kitsast valdkonnast v\u00e4ljapoole, siis saame neid k\u00fcsimusi lahendada koos. Minu roll on teda k\u00f5iges aidata ning lisaks olla olemas ka asutuse t\u00f6\u00f6tajate jaoks, et tagada asutuse igap\u00e4evane toimimine.<\/p>\n
Samal ajal peame oskama teineteist t\u00e4iendada ja vajadusel asendada. Sageli heidetakse loomeliitudele ette, et nad on liiga n\u00e4htamatud ega ole piisavalt pildil. See tuleneb sellest, et nende juhid on enamasti aktiivselt tegutsevad loovisikud ehk nad on kogu aeg t\u00f6\u00f6l. Loomeliitude juhtimine on tihti vabatahtlik. Nad on selle rolli v\u00f5tnud, sest kolleegid on neid usaldanud ja neil endil on tahe ning oskused, aga meil k\u00f5igil on \u00f6\u00f6p\u00e4evas 24 tundi, mis tuleb jagada huvikaitset\u00f6\u00f6 ja oma igap\u00e4evase loomet\u00f6\u00f6 vahel. Kui loomeliitudel oleks v\u00f5imalik hoida inimesi juhikohal, maksta neile v\u00e4\u00e4rikat tasu, siis oleks olukord kindlasti parem. Samas on loomeinimesed aastaid iseendasse investeerinud ja \u00f5ppinud oma eriala just seet\u00f5ttu, et neil on kutsumus ja soov end loominguliselt teostada.<\/p>\n
Millised on teie esimesed suuremad eesm\u00e4rgid teatriliidus?<\/p>\n
Kultuurivaldkonnas on palju pooleliolevaid protsesse. Riigikogus lugemises olevat riigieelarvet kahjuks praegu keegi enam muutma ei hakka, \u00fcksk\u00f5ik kui palju me ka protestime. Seega tuleb juba praegu t\u00f6\u00f6tada selle nimel, et j\u00e4rgmine kultuurieelarve riigieelarves oleks olemasolevate v\u00f5imaluste juures parem. Selleks peavad loomeliidud ja -institutsioonid tegema v\u00e4ga intensiivset koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Ei tasu unustada, et meil on taas l\u00e4henemas riigikogu valimised ehk juba praegu tuleb aktiivselt tegutseda ja m\u00f5elda pikemas perspektiivis, kuidas loovisikute olukorda parandada. 2022. aastal sai valimiste eel alustatud kampaaniat “Ravikindlustus k\u00f5igile!”. Loovisikutel ei ole ilmselt kunagi varem nii h\u00e4sti l\u00e4inud kui toona. Me j\u00f5udsime nii minu kui ka paljude poliitikute ja anal\u00fc\u00fctikute hinnangul positiivsele tulemusele v\u00e4ga l\u00e4hedale, aga paraku kukkusime, nagu paljudel varasematel aastak\u00fcmnetel, viimasel hetkel taas koalitsioonik\u00f5nelustel laualt maha.<\/p>\n
Keegi ei garanteeri, et see ei juhtu j\u00e4rgmise koalitsioonileppe koostamise ajal, aga enne tuleb j\u00f5uda valimisplatvormidesse, teha v\u00e4ga intensiivset koost\u00f6\u00f6d erakondadega ja ka laiema kultuuriv\u00e4lja sees, et me \u00f5piksime oma soove selgelt v\u00e4ljendama ja ka lahendusi pakkuma. See pole erinevatel p\u00f5hjustel meie k\u00f5ige tugevam k\u00fclg olnud. Iseasi, kas neid lahendusi alati kuulda v\u00f5etakse, aga see ei t\u00e4henda, et me ei peaks lahendusi olukorrale pakkuma.<\/p>\n
Praegu on \u00fcks olulisemaid teemasid loomeliitude ja loovisikute seaduse muudatuse ettepanekud. Ettepanekute dokument liikus juba m\u00f5nda aega tagasi riigikogu kultuurikomisjoni, kuid viimati vaadates ma seda menetlusest ei leidnud. Loodan, et see siiski on neil t\u00f6\u00f6laual, sest ettepanekute valmimisele eelnes mitmeaastane koost\u00f6\u00f6protsess, mida juhtis kultuuriministeerium. Nii eeskujulikku ja laiap\u00f5hjalist kaasamist kultuuripoliitika loomises ei ole varem olnud.<\/p>\n
Kas kultuuriministeeriumiga ei ole sellist koost\u00f6\u00f6d varem olnud?<\/p>\n
Loomulikult k\u00fcsitakse arvamusi ja sisendeid, kuid seekord tegime koos kultuuriministeeriumi ja teiste ministeeriumide t\u00f6\u00f6tajatega t\u00f6\u00f6gruppe, arutasime l\u00e4bi k\u00f5ik loovisikuid ja loomeliite puudutavad teemad. See protsess algas vahetult p\u00e4rast pandeemiat, mis andis meile valulise \u00f5ppetunni, kui haavatavas seisus on meie loovisikud, kes j\u00e4id p\u00e4evapealt k\u00f5igist sissetulekutest ilma. Neil, kellel olid t\u00f6\u00f6andjad, oli v\u00f5imalik tuge saada, aga vabakutselised j\u00e4id v\u00e4ga h\u00e4tta. Siis aitaski loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel antav loometoetus, mille mahtu valitsus toona oluliselt suurendas. Paljud loovisikud j\u00e4id t\u00e4nu sellele \u00fcldse valdkonda alles.<\/p>\n
Kuid kui pandeemia toetusmeetmed l\u00f5ppesid, siis t\u00f6\u00f6v\u00f5imalused ja -turg ei ole t\u00e4naseni taastunud ning inimesed on h\u00e4das. See ei t\u00e4henda, et toetused peaksid siiani kestma, aga nii kultuuriministeerium kui ka valdkond laiemalt peavad keskenduma sellele, et dialoog oleks igap\u00e4evaselt aktiivne ja meie seadusandluse kaasajastamisega tegeletaks.<\/p>\n
Peame alustama sellest, kuidas defineerida t\u00f6\u00f6d, mida me igap\u00e4evaselt teeme. Meie seadusandlus ei k\u00e4sitle praegu ebatraditsioonilisi t\u00f6\u00f6vorme. See ei ole ainult Eesti probleem, kogu Euroopas on sama mure. Euroopa Parlament on probleemiga aastaid tegelenud, kuid kahjuks pole veel piisavalt kaugele j\u00f5utud. Loovisikute ja loomeliitude seaduse uuendamise protsessis tuli v\u00e4lja, et meie t\u00f6\u00f6d ei ole liiga keeruline defineerida, keerulisem on defineerida, kes on professionaalne loovisik. See pole v\u00f5imatu, kuid eeldab valdkondade\u00fclest kokkulepet ja m\u00f5istmist ka paljudelt teistelt osapooltelt. See on suur probleem, mis vajab lahendamist, ja seda tuleb teha k\u00f5igi osapooltega koos.<\/p>\n
Ma kogen igap\u00e4evaselt erinevate ametnike, poliitikute v\u00f5i teiste valdkondade inimestega r\u00e4\u00e4kides, et arusaam vabakutselise t\u00f6\u00f6st on endiselt ebapiisav. Ei tajuta, et vabakutseline inimene teeb p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6d. Teda peetakse t\u00f6\u00f6tuks, teiste kulul elajaks. Kellekski, kes on ebasoodsate olude sunnil sattunud nii-\u00f6elda heidiku staatusesse. Olen kogenud v\u00f5rdlusi ka kuritegevuse ja s\u00f5ltlastega. \u00dches\u00f5naga, \u00fcks m\u00f5ttetu heidik, kellega ei peaks v\u00e4ga tegelema. Me saame ju aru, et see tegelikult nii ei ole, kuid sellise arusaama muutmine on pikk ja vaevaline protsess. Ka kultuuripoliitika peab sellesse panustama, me ise peame seda poliitikat looma.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3068868he772t24.jpg\"\/)
Elin Kard Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Juba kolmandat aastat h\u00f5ljub m\u00f5tteliselt kultuuriministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi vahel sotsiaalmaksu summeerimise muudatus praegu kehtivalt kuup\u00f5hiselt mudelilt aastap\u00f5hiseks, mida hellitavalt on hakatud nimetama rulluvaks sotsiaalmaksuks. Tean, et selle muudatuse m\u00f5ju taas anal\u00fc\u00fcsitakse ja loodetavalt l\u00f5peb siis ka rullumine kahe ministeeriumi vahel. Kultuurkapitali seaduse hiljutine muudatus oli minu hinnangul v\u00e4ga oluline, ehkki leidub ka neid, kes arvavad vastupidist. Sellele esimesele sammule loovisikute t\u00f6\u00f6 tunnustamisele t\u00f6\u00f6na oleks aga pidanud algse kokkuleppe kohaselt muudatuse m\u00f5ju laiendamiseks \u00fcsna kiiresti j\u00e4rgnema sotsiaalmaksu summeerimise pikendamine. Miks see seni teoks pole saanud, ei oska \u00f6elda, aga kindlasti on see teema, mis on j\u00e4tkuvalt ka minu t\u00f6\u00f6laual.<\/p>\n
Idealistina ei ole ma kaotanud lootust, et Eestis saab kunagi olema universaalne ravikindlustus. Euroopas on viis riiki, kus seda praegu ei ole, ja Eesti on nende hulgas. Olen viimastel aastatel uurinud p\u00f5hjalikult nii pensionis\u00fcsteeme kui ka sotsiaalsete garantiide korraldust erinevates riikides, et m\u00f5ista, kuidas vabakutselised loovisikud v\u00f5iksid Eestis saavutada ligip\u00e4\u00e4su sotsiaalsele turvalisusele. Selleks on erinevaid v\u00f5imalusi, kuid k\u00f5ik algab kehtiva seadusandluse kaasajastamisest. Meie l\u00e4hiriikides kasutatakse erinevaid lahendusi, mida saaks ka Eestis rakendada, n\u00e4iteks sissetulekup\u00f5hine sotsiaalmaks aitaks meid v\u00e4ga. Praegune s\u00fcsteem on solidaarne ainult nendele, kes l\u00e4vendini k\u00fc\u00fcndivad. Samas need, kes ei suuda \u00fcletada kohustuslikku igakuist sotsiaalmaksu miinimuml\u00e4vendit, mis on sel aastal 270 eurot kuus, j\u00e4\u00e4vad sotsiaalsetest garantiidest ilma. Kahjuks on vabakutselistel loovisikutel sageli ka kogu kuu sissetulek v\u00e4iksem kui see 270 eurot. Ja kuigi nad maksavad oma v\u00e4ikestelt ja hajusatelt laekuvatelt tasudelt makse, ei taga see oodatud turvatunnet.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu olen korduvalt r\u00f5hutanud sissetulekup\u00f5hise sotsiaalmaksu vajalikkust. Me k\u00f5ik teame, et tervisekassa vahendid on piiratud ja arsti juurde p\u00e4\u00e4semine on keeruline, kuid muudatus suurendaks maksude laekumist tervisekassasse ja looks rohkem v\u00f5imalusi enamatele inimestele. Sageli pareeritakse need soovid v\u00e4itega, et siis tekib tervisekassas veel suurem miinus ja arstid koormatakse veel rohkem \u00fcle \u2013 hoidku selle eest, kui k\u00f5ik 10 000 vabakutselist loovisikut tahaks korraga arsti juurde minna! See ei ole ju nii. Inimesel peab olema turvatunne, et vajaduse tekkimisel on v\u00f5imalik saada abi.<\/p>\n
Praegu on t\u00f6\u00f6s ravikindlustuse seaduse muudatus, mis peaks suurendama ligip\u00e4\u00e4su ka vabakutselistele loovisikutele, aga ka see muudatus eeldab sissetulekut ja loovisikute jaoks v\u00e4ga suuri sissemakseid. Sotsiaalministeerium on juba nentinud, et kui suureneb ligip\u00e4\u00e4s, hakatakse skeemi \u00e4ra kasutama ja kuuajase ravikindlustusega kallist ravi ostma. Aga inimene vajab ravi siis, kui ta on haige, ta ei l\u00e4he seda luksusteenusena ostma! Sarnane retoorika saadab vabakutseliste t\u00f6\u00f6d kogu aeg \u2013 me justkui ei v\u00e4\u00e4riks sotsiaalseid garantiisid ega pensionit. V\u00f5imalusi vabakutselistele ei saa luua, sest siis peab keegi teine need kinni maksma. See aga ei ole kindlasti nii. Tuleb luua tingimused, mis v\u00f5imaldavad inimestel hajusate ja v\u00e4ikeste sissetulekute juures maksta sissetulekule vastavaid makse ning saada seel\u00e4bi v\u00f5imalus arstiabiks.<\/p>\n
Praegu soovitatakse vabakutselistele sisuliselt kaht varianti: minna erakorralise meditsiini osakonda, mis on \u00fclekoormatud ja tavap\u00e4rasest teenusest maksumaksjale kordades kallim, v\u00f5i osta tervisekindlustus kindlustusfirmast. Olen r\u00e4\u00e4kinud vabakutselistega, kes on selle kindlustuse ostnud. On neid, kellel on abi olnud, aga ka neid, kellel on olnud v\u00e4ga halbu kogemusi. Kindlustusfirma on ikkagi kasumit taotlev ettev\u00f5te ja suuri kulutusi p\u00fc\u00fctakse eelk\u00f5ige v\u00e4ltida. Kas see on turvalisus, mida me oma vabakutselistele soovime?<\/p>\n
Lisaks ei ole vabakutselised ainult loovisikud. V\u00e4ga paljud inimesed meie \u00fcmber on samuti vabakutselised, ehkki me seda alati ei teadvusta. Meie t\u00f6\u00f6andjamaksud ei ole v\u00f5rreldes paljude teiste Euroopa riikidega \u00fclem\u00e4\u00e4ra suured, aga Eesti on v\u00e4ike, teenimisv\u00f5imalused on piiratud ja seet\u00f5ttu on iga maksu- ja teenusekoormus siin ettev\u00f5tjale ja t\u00f6\u00f6andjale suur. Seet\u00f5ttu kasutatakse j\u00e4tkuvalt erinevaid lepinguvorme, t\u00f6\u00f6tasusid makstakse dividendidena v\u00f5i \u00fcmbrikupalgana.<\/p>\n
Kultuurivaldkonnale omistatakse sageli nii-\u00f6elda O\u00dc-tamist. Osa\u00fching ei ole aga kuritegevuse vorm, see on t\u00e4iesti legaalne ettev\u00f5tlusvorm. Miks seda kultuurivaldkonnas \u00fchel v\u00f5i teisel moel kasutatakse ja v\u00f5ib-olla m\u00f5nikord v\u00e4lditakse ka t\u00f6\u00f6andja maksude maksmist, on seotud vajadusega valida, kas maksta v\u00e4ikestest sissetulekutest \u00e4ra elektri- ja k\u00fcttearved, osta vahendeid j\u00e4rgmiste t\u00f6\u00f6de teostamiseks v\u00f5i t\u00e4ita muid pakilisi kohustusi. Kui midagi \u00fcle j\u00e4\u00e4b, siis alles saab maksta endale palka. See ei ole sageli teadlik otsus maksudest k\u00f5rvale hiilida, vaid v\u00f5imaluste ja vahendite puudumine.<\/p>\n
Kui seda intervjuud loeb keegi, kes pole sotsiaalsete garantiide teemaga kursis, siis kuidas te seletaksite talle, miks nende puudumine probleem on? Kuidas see vabakutselise igap\u00e4eva m\u00f5jutab? Kui oled palgat\u00f6\u00f6line, kelle pealt t\u00f6\u00f6andja maksud ise \u00e4ra maksab, siis ju ei m\u00f5tle sellele, miks neil see mure on.<\/p>\n
Ei m\u00f5tlegi, ja see on ka kultuurivaldkonnas nii. Kampaaniat “Ravikindlustus k\u00f5igile!” tehes kogesin, et kui inimesel on stabiilne sissetulek, kehtiv t\u00f6\u00f6leping ja t\u00f6\u00f6andja maksab maksud ning k\u00f5ik on turvaline, siis ei saadagi probleemi olemusest aru.<\/p>\n
Olen aastate jooksul palju n\u00e4inud, et inimesed lahkuvad kultuurivaldkonnast ka sel p\u00f5hjusel, et neil ei ole sotsiaalseid garantiisid. T\u00f6\u00f6tamine kultuurivaldkonnas t\u00e4hendab sageli v\u00e4ikseid t\u00f6\u00f6tasusid ja projektip\u00f5hist t\u00f6\u00f6d. Ka see on v\u00e4ga erinev, kuidas projektis osalemise eest makstakse. Sageli ei taheta maksta t\u00f6\u00f6andja maksusid, mis omakorda t\u00e4hendab, et inimesel ei ole ravikindlustust ega \u00f5igust t\u00f6\u00f6tuskindlustush\u00fcvitisele, mis t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6tukassa silmis on ta justkui kogu aeg t\u00f6\u00f6tu. Samas nendel perioodidel, kui tal p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6d ei ole, ei kvalifitseeru ta t\u00f6\u00f6tuks: ta ei saa abi, \u00fcmber\u00f5pet ega p\u00e4\u00e4se arsti juurde. See m\u00f5jutab ka perekonna loomist, sest toetused on minimaalsed.<\/p>\n
Aga pikemas perspektiivis, mis saab siis, kui vabakutseline j\u00f5uab pensioniikka? Kui vahendeid sotsiaalmaksu maksmiseks ei ole olnud, siis ei ole ta riigi hinnangul t\u00f6\u00f6l k\u00e4inud ja pensionis\u00fcsteemi panustanud ning teda ootab rahvapension. Rahvapension p\u00fcsis aastaid pisut \u00fcle 200 euro kuus, n\u00fc\u00fcd on see t\u00f5usnud 393 euroni kuus. Elatusmiinimum on praegu 345 eurot, nii et rahvapension on sellest pisut k\u00f5rgem. Elatusmiinimum t\u00e4hendab rahvakeeli, et ei ela ega sure. 300+ euro eest ei ole v\u00f5imalik t\u00e4ita igap\u00e4evaseid kohustusi, omada kodu, maksta makse ega osta esmatarbekaupu.<\/p>\n
Euroopa sotsiaalharta s\u00e4testab, et pensioni alamm\u00e4\u00e4r v\u00f5iks olla v\u00e4hemalt 40 protsenti riigi mediaanpalgast. Meil see kindlasti nii ei ole, kuigi oleme hartaga liitunud. Inimene ei p\u00e4\u00e4se nende elementaarsete h\u00fcvede juurde, mis \u00fchiskonnaliikmele v\u00f5iks p\u00e4rast t\u00f6\u00f6elust lahkumist k\u00e4ttesaadavad olla \u2013 t\u00e4ita oma igap\u00e4evaseid kohustusi, osaleda kultuurielus, reisida. Viimased on v\u00f5ib-olla liiga suured soovid, aga tegelikult on nimekiri, mille j\u00e4rgi seda arvutatakse, t\u00e4iesti olemas: kas saad endale osta uusi jalan\u00f5usid, riideid, ravimeid jne.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3068889ha0fbt24.jpg\"\/)
Elin Kard Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
\u00d5nneks saab vabakutseline pensioniikka j\u00f5udes v\u00e4hemalt l\u00f5puks ravikindlustuse. Loomeliidu juhina olen aastate jooksul kahjuks aga n\u00e4inud, et inimesed mitte ainult ei lahku valdkonnast, vaid lahkuvad p\u00e4riselt. Ja lahkuvad paljuski seet\u00f5ttu, et nad ei saanud \u00f5igel ajal arstiabi. Tundlike isikuandmete t\u00f5ttu ei saa n\u00e4iteid tuua, kuid see kordub ikka ja j\u00e4lle. See ei puuduta ainult \u00fcle keskea inimesi, vaid ka nooremaid. Turvatunde puudumine on tihedalt seotud ka vaimse tervise probleemidega. Pidev teadmatus, hajusad sissetulekud ja emotsionaalselt sageli keerukas ja intensiivne t\u00f6\u00f6 suurendavad vaimset pinget. Kui sul ei ole t\u00f6\u00f6andjat ega t\u00f6\u00f6lepingut, siis ei ole ka puhkust. Sa ei saa teha valikuid, pead k\u00f5ik pakutavad t\u00f6\u00f6d vastu v\u00f5tma ja kogu aeg uusi v\u00f5imalusi leidma. See on suur pinge. Lisaks tehakse loomingut kellaajast s\u00f5ltumata, sageli pere ja tervise arvelt. See p\u00f5letab inimesed heleda leegiga kiiresti l\u00e4bi.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on turvatunne \u00fclimalt vajalik. Et kui inimene on kogu elu t\u00f6\u00f6d teinud, isegi kui seadus seda t\u00f6\u00f6na ei tunnista, ei peaks ta vanaduses muretsema, kuidas \u00e4ra elada. Euroopa riikides on ka see v\u00e4ga erinevalt lahendatud ja me v\u00f5iksime nendesse v\u00f5imalustesse t\u00f5sisemalt sisse vaadata. Pensionis\u00fcsteeme muudetakse sageli, sest ajad ja vajadused muutuvad, aga need muutused toimuvad kahjuks aeglaselt.<\/p>\n
Tartu \u00dclikoolis nii-\u00f6elda kurnasin kaks aastat nende samade teemadega nii oma professorit Triin Vihalemma kui ka teisi \u00f5ppej\u00f5udude. Nende hinnang ravikindlustuse kampaaniale oli, et muutused on tegelikult h\u00e4mmastavalt kiiresti toimunud. Juba seet\u00f5ttu ei tohi praegu peatuda, pidades silmas j\u00e4rgmisi riigikogu valimisi. Saan siinkohal tunnustada praegust kultuuriministrit, kes on tulnud kultuurivaldkonnast ja m\u00f5istab, kui oluline on loomevaldkonna t\u00f6\u00f6 defineerimine. Ta seisis ka v\u00e4ga kindlalt kultuurkapitali seaduse muutmise eest seoses loovisikute t\u00f6\u00f6 tasustamisega.<\/p>\n
Teisalt, seoses kultuurkapitaliga tundub mulle, et viimastel aastatel kiputakse liiga kergek\u00e4eliselt k\u00f5ike, milleks mujal vahendeid ei ole, suunama kultuurkapitali. K\u00f5rvaltvaatajana tundub, et olemasolevad vahendid on seel\u00e4bi juba ette mitmekordselt \u00fcle kasutatud. Kultuurkapitali v\u00f5imekusel on kindlasti piirid. Ma ei \u00fctle, et betoon pole vajalik, kindlasti on, kuid vahendite proportsioonid v\u00f5iksid olla enam tasakaalus. Numbrid, mis liiguvad betooni, on paratamatult v\u00e4ga suured, aga samas peaks veelgi rohkem vahendeid j\u00f5udma ka loovisikute, erakapitalil p\u00f5hinevate kultuuriinstitutsioonide ja v\u00e4iksemate kooslusteni. Mida selleks teha saab, ei oska ma hetkel t\u00e4pselt \u00f6elda, aga siin tuleb kindlasti kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumi vahelist dialoogi intensiivselt edasi pidada.<\/p>\n
Peaksime j\u00f5udma kultuuripoliitika loomes senisest oluliselt suurema dialoogini ja r\u00e4\u00e4kima ka terminoloogiliselt samadest asjadest \u00fchtemoodi. Ka praeguse kultuurieelarve aruteludes r\u00e4\u00e4gib \u00fcks pool kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumpalgast, teine pool kultuurit\u00f6\u00f6taja keskmisest palgast ja juba ka kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumpalga l\u00e4vendi kaotamise soovist. \u00dchtegi s\u00fcsteemi pole aga m\u00f5istlik muuta v\u00f5i kaotada seni, kuni see end \u00f5igustab, ja kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumtasu on v\u00e4ga oluline. Kahju on aga sellest, et me r\u00e4\u00e4gime endiselt vaid miinimumtasust. K\u00f5ik, mis puudutab kultuuri, keerleb alati miinimumi \u00fcmber. Kui me kunagi j\u00f5uaksime juba keskmise- v\u00f5i mediaanpalga kasutamiseni m\u00f5\u00f5diku ja eesm\u00e4rgina, oleks see juba samm edasi.<\/p>\n
Mulle teeb ka muret, et kultuurieelarve v\u00e4hendamine ei ole ainult Eestile omane n\u00e4htus, vaid see on iseloomulik kogu Euroopale. K\u00f5ikjal suurendatakse kaitsekulusid ja see on kahjuks paratamatu. Aga Eestis kipume praegu r\u00e4\u00e4kima kahest \u00e4\u00e4rmusest: \u00fchest k\u00fcljest kultuurivaldkonna baastasandist ehk kultuuriranitsast, mis on kahtlemata v\u00e4ga vajalik, ja teisest k\u00fcljest Arvo P\u00e4rdist ehk siis rahvusvahelistumisest, mis on samuti \u00fclimalt oluline. On hea, et meil on olemas Arvo P\u00e4rt, ja loodame, et tema tuules saavad paljud teisedki sama tunnustuse ja tuntuse osaliseks. Aga nende kahe \u00e4\u00e4rmuse vahele j\u00e4\u00e4b v\u00e4ga suur hulk tegevusi ja loojaid ning kui me seda osa kultuurist ei pea piisavalt oluliseks, siis uusi Arvo P\u00e4rte ei teki. Me ei tohiks soodustada katkestusi ja loobumisi kultuuris. Elukestev \u00f5pe ja harrastuslooming on samuti t\u00e4htsad.<\/p>\n
Loomulikult ei suuda riik k\u00f5iki toetada, aga tuleks seega \u00fchiselt kokku leppida, mida ja millal me toetame. Osaliselt on need kokkulepped programmis “Kultuur 2030” olemas, nendele peakski tuginema kultuurieelarve koostamine, aga 2030. aasta j\u00f5uab k\u00e4tte enne, kui need probleemid lahendatud saavad. Seep\u00e4rast peaksime vaatama, mida me tegelikult soovime saavutada ja millises ajaraamis.<\/p>\n
Nii teie kui ka v\u00e4ga paljud teised kultuurit\u00f6\u00f6tajad on \u00f6elnud, et kultuuri- ja loomeinimeste jaoks ei ole riigieelarve seisukohalt kunagi head aega. Alati on p\u00f5hjust \u00f6elda, et teid ei saa praegu aidata. Kui n\u00fc\u00fcd otse k\u00fcsida: kas Eesti riik on kultuurit\u00f6\u00f6tajad unarusse j\u00e4tnud?<\/p>\n
Unarusse oleks kultuurit\u00f6\u00f6tajad j\u00e4etud siis, kui ei oleks \u00fcldse palgavahendeid v\u00f5i kui palk oleks riigis kehtiva miinimumm\u00e4\u00e4ra tasemel, meil ei oleks riigi sihtasutusi, toetusi kultuuriasutustele ega kultuurkapitali. Praegune olukord on siiski veidi parem. Kuid meie poliitiline kultuur on viimastel aastatel kordades halvenenud. K\u00f5igi \u00fchiskonnas toimuvate muutuste keskel tundub, et kultuuri v\u00e4\u00e4rtustatakse iga p\u00e4evaga j\u00e4rjest v\u00e4hem. Sellel on ilmselt mitu p\u00f5hjust, aga peamine on see, et inimesed tegelevad keerulistel aegadel pigem enda toimetulekuga. Kui \u00fchiskonnas on keerulisemad ajad, tekib tunne, et saab ka ilma kultuurita hakkama. Kui sissetulek on v\u00e4ike, t\u00f6\u00f6koht ebakindel, on pidev s\u00f5jaoht ja ka maksud suurenevad, siis tundub, et kultuur ei kuulu esmavajaduste hulka ja ei ole p\u00f5hjust seda niigi v\u00e4heste vahendite abil \u00fclal pidada.<\/p>\n
Olen aastaid n\u00e4inud, kuidas kunstnikele ja ka loojatele laiemalt soovitatakse mitte viriseda, vaid t\u00f6\u00f6le minna, kuigi me igap\u00e4evaselt ju teeme t\u00f6\u00f6d. Levinud on arusaam, et maksumaksja maksab kogu meie tegevuse kinni. Tegelikult on kultuuri- ja kunstivaldkond valdavalt \u00f5hinap\u00f5hine ja isemajandav. Kunstivaldkonnas ei ole n\u00e4itusemajade hulgas peale kunstihoone \u00fchtegi riigi sihtasutust, galeriid ja n\u00e4itusemajad toimivad valdavalt ilma riikliku toetuseta. Kultuurkapital aitab nii palju, kui v\u00f5imalused lubavad. Seega me ei ela maksumaksja rahast, nagu sageli arvatakse.<\/p>\n
Need arusaamad on juurdunud aastak\u00fcmnetega ja ei ole ainult Eesti probleem \u2013 sama kehtib mujal Euroopas. Ka v\u00e4lismaa meediav\u00e4ljaannete anon\u00fc\u00fcmsetes kommentaariumides on suhtumine sageli \u00fcks-\u00fchele samasugune. Kultuuri ei peeta tunnetuslikult esmavajaduseks, seda n\u00e4hakse kui luksuskaupa. Paljuski on see seotud hariduse ja harjumustega. Kui inimene ei ole varasest noorusest kultuurist osa saanud, ei teki tal seda harjumust ka hilisemas eas. Siin m\u00e4ngib olulist rolli kultuuriharidus: kui seda j\u00e4rjekindlalt toetada, j\u00f5uab kultuur inimesteni palju laiemalt.<\/p>\n
Elukestev \u00f5pe, t\u00e4iend\u00f5pe ja huviharidus on samuti osa kultuurist \u2013 kui inimene k\u00e4ib p\u00e4rast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva keraamikaringis v\u00f5i \u00f5pib kalligraafiat, on ka see kultuuritarbimine. Kahjuks on ka need v\u00f5imalused praegu v\u00e4heste vahendite t\u00f5ttu koomale t\u00f5mbumas. Samal ajal ei ole meie kogukonnad nii v\u00f5imestatud kui P\u00f5hjamaades, kus osaletakse kultuuritegevustes v\u00e4ga aktiivselt. Selleni on meil veel pikk tee minna.<\/p>\n
Ei maksa alahinnata neid inimesi, kes kultuurivaldkonnas igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6tavad. Nad m\u00f5tlevad oma t\u00f6\u00f6 ja kultuuri k\u00e4ek\u00e4igu peale pidevalt, mitte ainult olude sunnil. Nad m\u00f5tlevad ka sellele, kuidas viia inimesed kultuurile l\u00e4hemale, kuidas kasvatada teadlikkust, et kultuur on igap\u00e4evane osa meie elust. Usun, et kultuuri olulisuse tajumise v\u00e4henemine tervikuna m\u00f5jutab ka meie poliitilist kultuuri, mis on muutunud teistsuguseks, kui me ehk seni harjunud oleme.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3068883h55b5t24.jpg\"\/)
Elin Kard Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Olen varasemalt kultuuriasutuste juhtidega vesteldes aru saanud, et tegelikult ei ole probleem selles, et kultuuriministeerium ei saa valdkonna muredest aru. Vahel j\u00e4\u00e4b mulje, et s\u00fc\u00fc pannakse ainult kultuuriministeeriumile, justkui oleks nemad kamp inimesi, kes ei taha valdkonna eest \u00fcldse seista. Kuidas j\u00f5uda sinna, et kultuurit\u00f6\u00f6tajate mured ministeeriumi tasemelt edasi liiguks?<\/p>\n
Me peaks p\u00fc\u00fcdma vabaneda meie-teie-nemad suhtumisest, muidugi m\u00f5lema osapoole poolt vaadates. Pigem on pidevalt tekkivate probleemide juurp\u00f5hjus selles, et me m\u00f5tleme endiselt nelja aasta kontekstis ehk riigikogu valimistest riigikogu valimisteni. Isegi kui j\u00f5uame mingitele otsustele v\u00e4ga l\u00e4hedale, j\u00e4\u00e4b k\u00f5ik tihti pooleli. Nii oli m\u00f5ned aastad tagasi, kui ministeerium v\u00f5ttis eesm\u00e4rgiks luua Euroopa parim sotsiaalkaitses\u00fcsteem loovisikutele. Sealt kasvasid v\u00e4lja t\u00f6\u00f6toad, arutelud, eksperthinnangud ja ettepanekud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmiseks. Aga neli aastat on v\u00e4ga l\u00fchike aeg selleks, et midagi muuta. Ja siis tulevad valimised ning k\u00f5ik muutub taas. Muutuvad juhid, koalitsioonilepingud ja ka sellest tulenevad eesm\u00e4rgid.<\/p>\n
Selleks, et kogu kultuurivaldkonnaga seonduv korda teha \u2013 ma ei tea, kas see kunagi \u00f5nnestub \u2013, on vaja valdkonna\u00fclest huvi ja poliitilist tahet. Huvi ja tahte puudumisel ei teki ka muutuseid. See tahe v\u00f5iks kesta kauem pisut kauem kui neli aastat. Selleks, et poliitiline tahe tekiks, on vaja omakorda maastiku survet. Lihtsustatult t\u00e4hendab see seda, et olulisi teemasid seoses vajalike muutustega t\u00f5statavad paljud. Positiivseid m\u00e4rke n\u00e4en viimastel aastatel \u00fcha rohkem ja see on v\u00e4ga oluline. Probleeme saab lahendada ainult siis, kui me neist r\u00e4\u00e4gime, teeme seda koos ja pakume ka lahendusi. Siis on suurem ka t\u00f5en\u00e4osus, et j\u00f5uame l\u00f5puks probleemide lahendamiseni ja ka poliitilise tahteni muutuseid koos ellu viia.<\/p>\n
Kas on juba m\u00e4rgata m\u00e4rke sellest, et see sama v\u00e4ide, et kultuuris pole kunagi piisavalt raha, m\u00f5jutab noorte j\u00e4relkasvu? Et isegi kui nad omandavad eriala, siis \u00fchel hetkel lihtsalt loobuvad, sest ei jaksa enam missioonitundest tegutseda.<\/p>\n
Olen olnud \u00fcle kahek\u00fcmne aasta \u00f5ppej\u00f5ud ja r\u00e4\u00e4kinud tudengitele sellest, kuidas loovisik hakkama saab, kui ta \u00fclikooli turvalisest keskkonnast v\u00e4lja peab astuma. Valetada ma ei oska ega soovi, seega olen neile \u00fcsna otse \u00f6elnud, et \u00fclikooli l\u00f5petamise j\u00e4rel neid sageli keegi kusagil ei oota. M\u00f5nele tuleb see ootamatusena, sest ta pole selle peale m\u00f5elnud, aga ka mina oma tudengieas ei m\u00f5elnud sellele, mis minust p\u00e4rast saab. Oluline oli \u00f5ppida kunstnikuks, sest see oli kutsumus. See on ka t\u00e4nastel tudengitel nii.<\/p>\n
Soov \u00f5ppida ei ole v\u00e4henenud. Tudengid v\u00f5tavad endale v\u00e4ga raske v\u00e4ljakutse, aga usun, et enamik teab, mida see t\u00e4hendab ja kui keeruline on loomevaldkonnas hakkama saada. See on paratamatu, et k\u00f5ik ei j\u00e4\u00e4 valitud erialale. M\u00f5nel tuleb elu vahele, m\u00f5nel muutuvad huvid. Paljud \u00f5pivad m\u00f5ne teise eriala juurde, kui v\u00f5imalus on.<\/p>\n
Ma seega ei n\u00e4e, et huvi loomeerialade vastu oleks kadumas. See on positiivne m\u00e4rk, et k\u00f5ik ei ole veel kadunud. Olen tudengitelt k\u00fcsinud, miks nad \u00f5ppima tulid \u2013 mitte etteheitvalt, vaid huvist teada saada, mis neid ajendas. Sageli ei osata sellele k\u00fcsimusele t\u00e4pselt vastata. T\u00f5en\u00e4oliselt poleks ka mina tudengina osanud vastata. Tihti tuuakse v\u00e4lja perekondlikud traditsioonid: k\u00e4idi varakult n\u00e4itustel, teatris, kinos, loeti raamatuid. Keskkond kujundab huvi ja viib loomeerialade juurde.<\/p>\n
Ka nende tulijate nimel tulebki tegutseda juba praegu, et nad ei peaks l\u00e4bima sama teed, mida praegused loomeinimesed on pidanud kogema. Nad v\u00e4\u00e4rivad seda, et neil oleks natukenegi lihtsam.<\/p>\n
Samal ajal me k\u00f5ik maksame selle eest, et nad saaksid minna \u00fclikooli soovitud haridust omandama. Ma ei taha \u00f6elda, et kultuurialase hariduse omandamine peaks soovijale tasuliseks muutuma, vaid me panustame sellesse, et nad saaksid parima hariduse, aga siis kaotame v\u00f5imalused selles valdkonnas elamisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f6\u00f6tada. Arhitektuurimuuseumi juht Karin Jagodin \u00fctles, et isegi kui noored neile t\u00f6\u00f6le kandideerivad, liiguvad nad \u00fcsna kiiresti mujale, sest saavad aru, et selle palgaga ei ela \u00e4ra.<\/p>\n
Ma ei arva, et kultuurivaldkonna erialadel ei peaks haridust andma, vastupidi, aga arvestades meie riigi v\u00e4iksust, ongi see v\u00e4ga kallis. Sageli on tegemist individuaal\u00f5ppega, kus \u00fchel kursusel on vaid m\u00f5ni tudeng. Kui v\u00f5rrelda tudengite arvu Tartu \u00dclikoolis, TalTechis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias v\u00f5i Eesti Kunstiakadeemias, on need kordades erinevad. Peavadki olema. Loomevaldkonna kohta \u00f6eldakse vahel, et meil on liiga palju kultuuri, aga tegelikult on valdkond imepisike. Seda iseloomustab omamoodi looduslik valik: \u00f5ppe l\u00e4bivad v\u00e4hesed, sisse saavad v\u00e4hesed, kursused on v\u00e4ikesed ja piiratud. Kui neist omakorda osa valdkonnast lahkub, j\u00e4\u00e4bki j\u00e4rele vaid k\u00e4put\u00e4is inimesi, see on paratamatus.<\/p>\n
Aga kui \u00f5pe on nii kallis ja personaalne, siis miks me raiskame selle inimese aega ja annet ning ka riigieelarvelisi vahendeid, kui me ei suuda talle p\u00e4rast hariduse omandamist pakkuda elamisv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6v\u00f5imalust? Me peaksime m\u00f5tlema siit samm edasi. Oleme r\u00e4\u00e4kinud kultuuriranitsast, j\u00f5udnud hariduse juurde, aga mis saab edasi?<\/p>\n
Meil ei ole s\u00fcsteemi, mis toetaks inimest karj\u00e4\u00e4rimuutuse korral, eriti loomevaldkonnas. N\u00e4iteks balletitantsijate eripension kaotatakse peatselt \u00e4ra, mis on v\u00e4ga kurb. Paljudes teistes riikides on sellised olukorrad lahendatud karj\u00e4\u00e4rin\u00f5ustamise kaudu. Niipea, kui inimene alustab t\u00f6\u00f6d erialal, mille karj\u00e4\u00e4rikaare pikkus on paratamatult l\u00fchike, nagu balletitantsijatel on, hakatakse temaga varakult tegelema, et leida talle tulevikus sobiv uus amet. See aitab v\u00e4ltida olukorda, kus riik peab hiljem maksma eripensione v\u00f5i inimene j\u00e4\u00e4b lihtsalt omap\u00e4i. Meil valitakse sageli lihtsam tee \u2013 v\u00f5tame eripensioni \u00e4ra ja las inimene vaatab ise, kuidas toime tulla. See on ikkagi pikema perspektiiviga m\u00f5tlemise vajadus, mis iseloomustab meie kultuuripoliitikat laiemalt.<\/p>\n
Aga kui m\u00f5ned meie tegijad rasketest oludest hoolimata rahvusvahelisele areenile j\u00f5uavad, oleme nende \u00fcle tohutult uhked. N\u00e4iteks eelmisel n\u00e4dalal ilmus lugematu hulk lugusid Hans Christian Aavikust, kes esines Carnegie Hallis New Yorgis. Ehk kui keegi saavutabki rahvusvahelise edu, siis taome rusikaga vastu rinda ja \u00fctleme, et eestlane.<\/p>\n
Usun, et see on igal pool nii, eriti v\u00e4ikeste riikide puhul. Eestlastele on ka erinevatel ajaloolistel p\u00f5hjustel alati olnud v\u00e4ga oluline, mida meist arvatakse teisel pool piiri. See on arusaadav \u2013 kui oled riigina v\u00e4ike, tahad, et sinu kultuur oleks suur. Meid huvitab, mida meist arvatakse New Yorgis, Soomes v\u00f5i mujal maailmas, aga palju v\u00e4hem tegeleme sellega, mida meie enda \u00fchiskond arvab. Me ei tegele aga ilmselt piisavalt sellega, kuidas \u00fchiskonda harida ja selgitada, et kultuur on h\u00e4davajalik ja loomulik osa meie elust.<\/p>\n
See on suur t\u00f6\u00f6 ja sellega tulebki igap\u00e4evaselt tegeleda. Vastasel juhul seisamegi \u00fchel hetkel silmitsi k\u00fcsimusega, kust tulevad j\u00e4rgmised Arvo P\u00e4rdid v\u00f5i teised tipud. Olen kultuurivaldkonnas t\u00f6\u00f6tanud 25 aastat ja olen kogu aeg kuulnud kahte asja: esiteks, et tuleb tegeleda rahvusvahelistumisega ning selleks tuleb leida vahendeid. Teiseks r\u00e4\u00e4gitakse, et tuleb suurendada erakapitali panust kultuuri toetamisse. Seda n\u00e4eb, aga v\u00e4hem kui v\u00f5iks. Me ei ole seni suutnud leida h\u00e4id lahendusi, kuidas panna meie v\u00e4ikesed, kuid tublid ettev\u00f5tted, kellel on ka endal keeruline, senisest enam kultuuri panustama. V\u00f5i kuidas laiemalt panna kogukonnad ja \u00fcksikisikud kultuuri toetama. See on endiselt v\u00e4ga suur k\u00fcsim\u00e4rk.<\/p>\n
Kui tulla tagasi kunstivaldkonna juurde, siis olen aastaid naljatledes \u00f6elnud, et kui r\u00e4\u00e4gin kunstivaldkonna toetuse vajadusest, k\u00fcsitakse alati esimesena, miks te erasektori toetust ei k\u00fcsi. Kunstivaldkond ongi suuresti juba erasektor. Me juba oleme ise lahendanud selle k\u00fcsimuse, kuidas erasektor saab \u00fchte loomevaldkonda panustada. Kunsti puhul on suurimad projektide rahastajad kunstniku enda perekond, siis tuleb t\u00fckk t\u00fchja maad ja alles seej\u00e4rel kultuurkapital. Sellega tugi enamasti piirdubki.<\/p>\n
Kuidas on vabakutseliste elu korraldatud meie naaberriikides? Millised on seal sotsiaalsed garantiid?<\/p>\n
\u00dcldistades v\u00f5ib \u00f6elda, et endised idabloki riigid on selle teema lahendanud kas l\u00e4bi loomeliitu kuulumise v\u00f5i fondide toel. Sageli maksab loovisik sotsiaalmaksu vastavalt sissetulekule ja riik panustab sinna omalt poolt lisaks. Soomes on k\u00f5igil elanikel universaalne ravikindlustus. Lisaks on seal olemas mitmesugused lisafondid, mille kaudu vabakutselisi toetatakse.<\/p>\n
H\u00e4sti toimiv s\u00fcsteem on Saksamaal, kus on kasutusel k\u00fcnstlersozialkasse. Loovisikud maksavad sotsiaalkindlustusmakseid vastavalt oma sissetulekule ja puuduva osa maksum\u00e4\u00e4rast katavad t\u00f6\u00f6andjad ja riigieelarve. Sarnast lahendust oleme ka kultuuriministeeriumile aastate jooksul pakkunud. See t\u00e4hendab, et iga loovisik saab n\u00e4iteks maksuameti lehelt n\u00e4ha, kui palju tal on \u00fches kuus sotsiaalmaksu makstud, ja kui j\u00e4\u00e4b miinimumtasemest puudu, v\u00f5iks riik selle v\u00e4ikese vahe katta. Oleme pakkunud, et riik v\u00f5iks anda loomeliitudele kindla summa, millest kaetaks just sellised v\u00e4ikesed vahed, tagades loovisikutele stabiilsema kindlustunde. M\u00f5nel kuul v\u00f5ib puudu j\u00e4\u00e4da kaks eurot, m\u00f5nel kaksk\u00fcmmend, m\u00f5nel kakssada, aga juba see v\u00e4ike lisa annaks turvatunde.<\/p>\n
M\u00f5nes riigis on s\u00fcsteem lahendatud t\u00f6\u00f6andja kaudu: kui keegi tellib loovisikult t\u00f6\u00f6, maksab ta automaatselt teatud protsendi \u00fchisfondi, mis toetab k\u00f5iki selle fondi liikmeteks registreerunud loovisikuid. Sealt saab inimene vajadusel kas maksete tasumiseks v\u00f5i sotsiaalsete garantiide saamiseks vahendeid.<\/p>\n
L\u00fchidalt: lahendusi on Euroopas v\u00e4ga erinevaid. Peamine on see, et teistes riikides on leitud v\u00f5imalusi, kuidas tagada loovisikutele turvatunne ja kultuuri j\u00e4rjepidevus. Olen neist lahendustest koos poliitikasoovitustega aastate jooksul korduvalt ka kirjutanud.<\/p>\n
Mis lisaks Eestile need \u00fclej\u00e4\u00e4nud neli riiki on, kus vabakutselistel loovisikutel universaalset ravikindlustust pole?\u00a0<\/p>\n
Hetkel oleme \u00fches grupis Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveeniaga. Eestis muutus sotsiaalmaksus\u00fcsteem 1998. aastal. Kuni 1998. aastani arvestati loovisikute pensionistaa\u017ei nende loomeliitu kuulumise kaudu. Staa\u017ei alguseks loeti esmane avalikustatud teos, olgu see siis maal n\u00e4itusel, kirjutis, artikkel v\u00f5i mis tahes muu loominguline t\u00f6\u00f6. Alates 1999. aastast kehtib meil solidaarne sotsiaalmaksus\u00fcsteem, mille eelduseks on igakuine sotsiaalmaksu miinimumn\u00f5ude t\u00e4itmine ning sotsiaalmaksu laekumisest l\u00e4htub ka pensioniarvestus. V\u00f5ib \u00f6elda, et alates sellest hetkest muutusid ka vabakutselised loojad riigi silmis t\u00f6\u00f6tuteks.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3068877hf90bt24.jpg\"\/)
Elin Kard Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Aga kui n\u00fc\u00fcd provotseerivalt k\u00fcsida, siis kas v\u00f5ib-olla see, et riik kultuurivaldkonda \u00fcleval peab, ongi \u00fcks aegunud komme? Me elame ju kapitalistlikus maailmas \u2013 ehk peakski iga\u00fcks ise vaatama, kuidas hakkama saab? N\u00e4iteks Vanemuise teatrit toetab j\u00e4rgmisel kolmel aastal kasiino. \u00c4kki on see uus normaalsus?<\/p>\n
Eratoetajaid on juba praegugi, aga seda Ameerika mudelit ma Eestile tegelikult ei sooviks ja minu hinnangul see Eestis ka ei toimiks. \u00dcks p\u00f5hjus on see, et meil on v\u00e4ga v\u00e4he ettev\u00f5tteid, kellel oleks v\u00f5imekus kultuuri pikaajaliselt toetada. Need, kes seda juba praegu teevad, panustavad tegelikult v\u00e4ga palju, aga ka nende v\u00f5imekusel on piirid. Kui riik taanduks ja kultuur j\u00e4\u00e4ks vaid eranditult erasektori toetusele, \u00f5heneks meie kultuur ju oluliselt. Kui see, et kultuuri j\u00e4\u00e4ks v\u00e4hemaks, on meie eesm\u00e4rk, siis oleks see \u00fcks v\u00f5imalik tee, aga ma v\u00e4ga loodan, et seda kunagi t\u00f5siselt kaaluma ei hakata. Kui kaotaksime kultuurkapitali ja iga\u00fcks peaks oma tulust ise ellu j\u00e4\u00e4ma, kaoks kultuuris v\u00e4ga palju v\u00e4\u00e4rtuslikku. Seni, kuni meil on olemas toetusv\u00f5imalused, peavad need kindlasti j\u00e4tkuma, ideaalis ka suurenema.<\/p>\n
Meie riigi territoorium ei suurene ja rahvaarv ei kasva h\u00fcppeliselt, seega ei saa me l\u00f5putult laieneda. K\u00fcll aga saame teha h\u00fcbriidlahendusi, n\u00e4iteks suurendada erakapitali panust kultuuri toetamisse. K\u00fcsimus on aga selles, mida toetaja sellest vastu saab, olgu see suur v\u00f5i v\u00e4ike ettev\u00f5te v\u00f5i \u00fcksikisik. Praegu ei ole see tehing veel piisavalt h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5eldud. Meil on kunagi olnud s\u00fcsteem, kus ettev\u00f5ttel oli v\u00f5imalik kultuuri toetades maksusoodustust saada. N\u00fc\u00fcd lasub kogu tagasiandmise koorem kultuuriasutuste \u00f5lul. Kunstivaldkonnas on v\u00e4ga tavaline, et toetust tuleb tulemuse saavutamiseks k\u00fcsida v\u00e4ga paljudelt ettev\u00f5tetelt. Kui h\u00e4sti l\u00e4heb, saad l\u00f5puks toetuse, mis on soovitust mitu korda v\u00e4iksem. Samal ajal pead vastu pakkuma teenuse, mis \u00fcletab toetuse v\u00e4\u00e4rtuse mitmekordselt.<\/p>\n
See ei ole kriitika toetajate aadressil. Paljud neist on ka lihtsalt suure s\u00fcdamega ja ei soovigi midagi vastu. Nad m\u00f5istavad, kui oluline on nende toetus: see aitab m\u00f5nel kultuuriasutusel elus p\u00fcsida, m\u00f5nel projektil toimuda. Nad toetavad kultuuri seep\u00e4rast, et tahavad, et see oleks olemas, mitte ainult neile endile, vaid k\u00f5igile.<\/p>\n
Ja l\u00f5petuseks \u2013 riigikogu valimisteni on j\u00e4\u00e4nud umbes poolteist aastat. Millise s\u00f5numiga te sellele l\u00e4henete? Kas endiselt on fookusest kampaania “Ravikindlustus k\u00f5igile!” v\u00f5i tuleb midagi uut?<\/p>\n
Eks see s\u00f5ltub loomeliitude \u00fchistest kokkulepetest. \u00dcksk\u00f5ik, kuidas me probleeme nimetame v\u00f5i milliseid s\u00f5numeid ja loosungeid v\u00e4lja m\u00f5tleme, ei muuda see neid probleeme olematuks. Vajadused ja mured on tegelikult samad, need tuleb lihtsalt s\u00f5nastada.<\/p>\n
Mida suurem on \u00fchisosa loomeliitude vahel, seda suurem on ka t\u00f5en\u00e4osus, et k\u00f5ik selle nimel t\u00f6\u00f6tavad. N\u00e4iteks 2022. aastal, kui loomeliitudele \u00fctlesin, et r\u00e4\u00e4gime n\u00fc\u00fcd ravikindlustusest, oli ka neid, kes kohe ei tunnetanud selle vajadust. M\u00f5ne juhi s\u00f5nul oli liidus inimesi liiga v\u00e4he, kes seda tuge vajasid, v\u00f5i oli s\u00fcsteem juba kuidagimoodi toimiv. Aga kui ka ainult \u00fcks inimene vajab abi, siis peab loomeliidu juht selle probleemiga tegelema. N\u00fc\u00fcdseks on olukord muutunud: on \u00fcha rohkem valdkondi, kus on j\u00f5utud arusaamisele, et loomeinimestel on kestmiseks v\u00e4ga kiiresti vaja suuremat turvatunnet: vajame sotsiaalmaksu summeerimist, ravikindlustust ja vanadusp\u00f5lves inimlikku pensionit.<\/p>\n
Nii et t\u00f6\u00f6d jagub. Palju j\u00f5udu!<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2163436h6948t24.png\"\/)
<\/p>\n
Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esiteks tahan teile uue t\u00f6\u00f6 puhul \u00f5nne soovida! Alustasite esimesel oktoobril t\u00f6\u00f6d Eesti Teatriliidu tegevjuhina. Mis teie \u00fclesanded…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":38206,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,208,21,178,176,190,28,29,95,144,19,25,177,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-38205","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-film","18":"tag-headlines","19":"tag-kirjandus","20":"tag-kultuur","21":"tag-kunst","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maailm","25":"tag-muusika","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-teater","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115518603585767415","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38205","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38205"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38205\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/38206"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38205"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=38205"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=38205"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}