Br\u00fcssel t\u00e4histab v\u00e4idetavat COP30 tippkohtumise eel toimunud \u201ckliimaeesm\u00e4rkide n\u00f5rgenemist\u201d pragmaatilise kompromissina, kuid tegelikkuses on see viimane katse varjata rohelist h\u00fcsteeriat reaalpoliitika osana. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ei muutu inimeste ega majanduse jaoks tegelikult midagi. Kas nad \u00fcritavad avalikkust petta?<\/p>\n
Br\u00fcsseli eurokraadid klammerduvad endiselt \u201enetonullheite\u201d eesm\u00e4rgi k\u00fclge. Propagandistlikult reklaamitud \u201ekliimaeesm\u00e4rkide n\u00f5rgendamine\u201d on aga vaid t\u00e4helepanu k\u00f5rvalejuhtimise taktika. Kuigi nad v\u00e4idavad, et tahavad 2040. aastaks v\u00e4hendada CO2 heitkoguseid 85 protsenti 90 protsendi asemel (ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu katta v\u00e4lismaiste sertifikaatidega), ei muutu l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes midagi.\u00a0Need on peamiselt kosmeetilised muudatused, milles lepiti kokku \u201ekompromissis\u201d enne COP30 tippkohtumist Brasiilias avalikkuse ja t\u00f6\u00f6stuse kasvava surve ees.<\/p>\n
Kuid iga\u00fcks, kes arvab, et Br\u00fcssel on n\u00e4idanud \u00fcles mingitki m\u00f5istust, eksib r\u00e4ngalt. See, mida siin inimestele \u201cpragmaatilise kohanemisena\u201d m\u00fc\u00fcakse, on tegelikult katse varjata rohelist h\u00fcsteeriat realismi kattega, seda tegelikult l\u00f5petamata. Ideoloogia j\u00e4\u00e4b samaks; muutunud on ainult pakend. Nad tahavad kliimajumalate lepitamist j\u00e4tkata, olenemata hinnast \u2013 isegi kui terveid t\u00f6\u00f6stusharusid tuleb ohverdada. Need v\u00e4hesed j\u00e4releandmised majanduslikule reaalsusele ei v\u00e4ljenda mitte taipamist, vaid hirmu.<\/p>\n
Sest \u00fcha rohkem kodanikke m\u00f5istab, et nad kannatavad \u00fcldise kliimah\u00fcsteeria all ja p\u00f6\u00f6rdub \u00fcha enam nende erakondade poole, kes seda poliitikat kritiseerivad. \u00c4risektor ise h\u00e4\u00e4letab juba jalgadega. Selle asemel, et investeerida Saksamaale ja mujale Euroopasse, voolab raha v\u00e4lismaale. Kohtadesse, kus energia on odav ja varustus stabiilne. Riikidesse, mis pakuvad endiselt m\u00f5istlikke tingimusi kaupade tootmiseks.<\/p>\n
See, et see vaatem\u00e4ng leidis aset vahetult enne COP30 Brasiilias, pole juhus. Eesm\u00e4rk on n\u00e4idata maailmale, et Euroopa t\u00f5estab j\u00e4tkuvalt oma \u201ejuhtpositsiooni\u201d \u2013 sama \u00fclienesekindlust, mis viis rohelise kokkuleppega majandusliku enesevigastamiseni. Asi pole enam kliimas, vaid moraalses hoiakus. Riigid nagu Poola, Ungari ja Slovakkia, mis m\u00e4ssavad 2040. aasta eesm\u00e4rgi vastu, n\u00e4itavad endiselt realismi ja keelduvad allumast Br\u00fcsseli kliimat\u00fcranniale.<\/p>\n
Eriti paljastav on see, et uue heitkogusturu kasutuselev\u00f5tt l\u00fckati samaaegselt edasi 2028. aastasse. See peaks v\u00e4idetavalt looma \u201cplaneerimiskindlust\u201d \u2013 tegelikkuses on see aga lihtsalt m\u00f6\u00f6ndus, et isegi k\u00f5ige tulihingelisemad kliimafanaatikud teavad, et nende endi \u201cj\u00e4tkusuutlikkuse\u201d eesm\u00e4rgid on k\u00e4ttesaamatud. Sest selle poliitika ainus j\u00e4tkusuutlik m\u00f5ju on p\u00fcsiv majanduslangus.<\/p>\n
Seega on k\u00fcsimus vaid m\u00f5ningates kosmeetilistes muudatustes, m\u00f5nes edasil\u00fckkamises, aga l\u00f5puks j\u00e4\u00e4b k\u00f5ik samaks. Metafoorset konna k\u00fcpsetatakse n\u00fc\u00fcd lihtsalt veidi aeglasemalt kui algselt ette n\u00e4htud. Aga see k\u00fcpsetatakse, sest kliimahullud Br\u00fcsseli eurokraadid tahavad seda nii.<\/p>\n