Ajal, mil “puhta lehe” v\u00f5i “kala veest v\u00e4ljas” filme, n-\u00f6 alternatiiv-Frankensteini lugusid ilmub viimastel aastatel nagu oavarrest, oleme l\u00f5puks naasnud asja juurte juurde ning saanud enda k\u00e4sutusse Mary Shelley gooti \u00f5udusloole k\u00fcllaltki truuks j\u00e4\u00e4va Guillermo del Toro versiooni “Frankensteinist”. Paberil on del Toro ideaalne valik sellist filmi tegema, on ta varemgi pannud inimese silmis koletislikke olendeid meiega hingelisematel tasanditel l\u00e4vima, nt vee-elukas filmis “Vee puudutus” (2017) v\u00f5i kasv\u00f5i “Pinocchio” (2022), mis samamoodi tegelikult j\u00e4rgib m\u00f5nes m\u00f5ttes “Frankensteini” lugu, kui inimese poolt treitud nukk \u00e4rkab ellu, kuid pole v\u00f5imeline surema ja peab oma koha leidma maailmas, kus k\u00f5ik on nii uus, v\u00f5\u00f5ras ja hirmus. Nii on ka siin.<\/p>\n
“Frankenstein” ei ole \u00f5udusfilm, v\u00e4hemasti mitte tema tavalises t\u00e4henduses, nii nagu me oleme teda v\u00f5ib-olla harjunud t\u00e4na m\u00f5istma, see t\u00e4hendab filmi, kus on suure t\u00f5en\u00e4osusega palju v\u00e4givalda, \u00e4kilisi ehmatusi, suurt pinget, j\u00e4lestust, ps\u00fchholoogilist pinget jms \u2013 k\u00f5ik need omadused on ka siin k\u00fcll olemas, kuid oluliselt vaiksemaks keeratult, tegemist on ulme- ja fantaasiafilmiga. Muidugi pakub del Toro “Frankenstein” n\u00e4iteks veidi keha\u00f5\u00f5va, sest on ju keskne tegelane ometi paljude laipade kehaosadest, organitest kokku \u00f5mmeldud olend, kuid \u00f5udu kui sellist, pakuvad siin rohkem filosoofilisemad kaalutlused ning k\u00f5iges koletislikus otsitakse hoopis ilu. P\u00f5hiline fookus langeb sellele, mis on n\u00e4htamatu ehk k\u00fcsimusele hinge olemasolust ning kes siis l\u00f5puks on koletis: kas inimene ise v\u00f5i see, keda ta koletiseks kutsub?<\/p>\n
Del Toro v\u00f5tab aega, et lugu \u00fcles ehitada, millega valib ta alustada k\u00f5ige l\u00f5pust, mil Victor Frankenstein on oma koletist (siit peale viitan talle kui Olendile) m\u00f6\u00f6da Arktika maastike taga ajades vigastada saanud ning r\u00e4\u00e4gib ta p\u00e4\u00e4stnud Taani laevakaptenile (Lars Mikkelsen) oma loo, samal ajal, kui Olend \u2013 kes on siin n\u00f5tke ja meenutab oma liikumises m\u00fcstilist koomiksifilmide superpahalast, kes peatamatu j\u00f5una vaeseid taani laevnikke j\u00e4rjest maha niidab \u2013 kuskil l\u00e4heduses varitseb. Me naaseme Victori lapsep\u00f5lve, kus avalduvad tema ambitsioonide ja maailmavaadete alged, alustades k\u00fclma ja distantse isa kasvatuse ja rusuvalt m\u00f5junud ema surmaga ning l\u00f5petades Olendi elule \u00e4ratamise ning l\u00f5puks suurest hirmust temast vabanemise katsega. Siis astub kaptenikajutisse Olend ise ning jutustab vastukaaluks oma loo, \u00f5igemini j\u00e4tkab sealt, kus Victor pooleli j\u00e4i, heietades oma tutvumisest inimeste ning nende maailmaga ja taipamisest, et tema sinna ei kuulu.<\/p>\n
Film sobitub h\u00e4sti eriti just viimastel k\u00fcmnenditel filmimaailmas esile t\u00f5usnud narratiivi, milles olendeid, keda varem oleme k\u00e4sitlenud koletistena, \u00fcritame me n\u00fc\u00fcd inimlikustada, neid m\u00f5ista ja l\u00e4bi selle p\u00f6\u00f6rata peegel hoopis inimese enda suunas, n\u00e4itamaks meie enda koletislikke tegumoode. See on kohane, sest seesugune protsess ei leia aset \u00fcksnes filmimaailmas, vaid ka \u00fchiskondlikul tasandil, kus me enam koletistesse ei usu, mist\u00f5ttu n\u00e4eme me, kuidas suure polariseerumise k\u00e4igus dehumaniseeritakse hoopis n\u00e4iteks enda poliitilisi vastaseid, heaks v\u00e4rskeks juhtumiks KOV-i valimised, suures plaanis just Tallinn, mille poliitiline ning netikultuur nii poliitikute kui ka rahva enda seas paneb kukalt kratsima.<\/p>\n
See p\u00e4ris koletis on filmis seega muidugi ambitsioonikas Victor Frankenstein ise ning inimesed, kes midagi v\u00f5\u00f5rast v\u00f5i teist kohates kohe p\u00fcssi ja hangude j\u00e4rele haaravad. Oscar Isaaci kehastatud Victor on ambitsioonikas, kuid ka jonnakas, lapsik, v\u00e4givaldne. Sellele viitavad n\u00e4iteks s\u00fcmbolid nagu punased kindad kui verised k\u00e4ed v\u00f5i suured piimakogused, mida teadusmehele meeldib juua (viide vast sellistele filmidele nagu “Kellav\u00e4rgiga apelsin” v\u00f5i “V\u00e4\u00e4ritud t\u00f5prad” jpt, kus kurjused ja lurjused heal meelel piima joovad). Kui Shelley romaanis j\u00e4i Victor oma aadetele l\u00f5puni truuks, siis del Toro versioonis suudab ta p\u00e4ris l\u00f5pus n\u00e4iliselt oma eksimusi n\u00e4ha ja tunnistada, tulemuseks k\u00fcllaltki siiras ja armas hetk Olendi ja tema looja vahel.<\/p>\n
Visuaalselt n\u00e4eb film ehk liiga klanitud v\u00e4lja, k\u00f5ik on natuke liiga puhas ja korralik v\u00f5i \u00fcmarate servadega, n\u00e4iteks kost\u00fc\u00fcmid, mis n\u00e4evad muidu v\u00e4ga kaunid ja imelised v\u00e4lja, kuid on lihtsalt v\u00f5\u00f5ristavalt korralikud, nagu esimest korda kantud. Kui \u00fcldiselt on kunstnikut\u00f6\u00f6 \u00fches Olendi praktiliste efektidega m\u00f5nusalt loomaailma sisse t\u00f5mbavad, siis m\u00f5ningad eriefektid m\u00f5juvad vahel ka pisut kohmakalt. Ma pole kindel, kas see on mingi laiem vanden\u00f5u, kuid need valukohad tunduvad veidral kombel olevat Netflixi toodangu juures pigem reegliks kui erandiks, seega omap\u00e4rane teadlik valik kunstilise meeskonna poolt. See liigperfektsus tekitab seega teatava nihestatuse loos, mis \u00fchelt poolt tahaks olla v\u00e4ga t\u00f5sine ning tume, kuid siis teisalt j\u00e4lle toetab seda poolt filmist, mis meenutab melodramaatilist teatrim\u00e4ngu \u00fches selle juurde k\u00e4ivate \u00fclepaistutatud tunnete ning s\u00f5navalangutega. Nii k\u00f5\u00f5lub film vahel isegi ehk liigse sentimentaalsuse piiri peal, maalides seejuures kohati mustvalge pildi heast ja kurjast, valesti on siin midagi keeruline t\u00f5lgendada.<\/p>\n
Frankensteini koletises saavad aga kokku k\u00f5he ja s\u00fcmpaatne, ilu ning grotesk, mille seob \u00fcheks tervikuks kokku Jacob Elordi, keda on koletise taga isegi keeruline n\u00e4ha. See annab tunnistust h\u00e4sti v\u00e4lja kukkunud kosmeetilistest lahendustest ning Elordi enda rollisooritusest. Elordi, keda oma \u00f5rnade n\u00e4ojoonte ning pika kiitsaka kehaga, teame me peamiselt erinevate hurmuri rollide kaudu, leiame me n\u00fc\u00fcd robustse ja kohmaka Olendi kehast. Robustseks on teda ka v\u00f5ib-olla vale kutsuda, sest pigem on ta omamoodi isegi ilus oma kahvatutes sinililla kirjudes toonides ning toonitud muskulatuuriga. Ja no on p\u00e4ris seksikas keha sel Olendil, pikk ja sihvakas, ometi ei minda sellega \u00fcle v\u00f5lli, vaid ka kerge kummastuse v\u00f5i v\u00f5\u00f5ristuse efekt j\u00f5uab vaatajas siiski tekkida, mille puhul on l\u00f5viosa kanda just Elordi tegutsemisel koletisena. Kuigi Olend v\u00f5ib tunduda isegi nunnu, siis just tema liikumises ning miimikas on teatavat ebaloomulikkust ning etteaimamatust, mis vaatajas k\u00f5ige rohkem n\u00e4rvipinget tekitab.<\/p>\n
Filmi peamine probleem seisneb aga tema tempojaotuses, mis juba esimeses osas ehk Victori jutustatavas episoodis, on k\u00fcllaltki aeglane ning siis aeglustub veelgi, mil r\u00e4\u00e4kimist j\u00e4tkab Olend. Filmi kulminatsioon, mil looja ja loodu omavahel l\u00f5puks vastamisi on, m\u00f5jub seet\u00f5ttu kiirustatuna ja piisavalt l\u00e4bi arendamata. Oma kahe ja poole tunnise pikkuse juures on \u00fchelt poolt tegu kindla kinofilmiga, mis on see, kuidas siinkirjutaja filmi vaatas, kuid mida Netflix oma filmide puhul vaatajale eriti tihti ei v\u00f5imalda. Kinoekraan lasi filmi ilusaid visuaale samuti rohkem nautida ja ei lasknud kuhugi muid asju tegema p\u00f5geneda. Ometi kuskil kahe kolmandiku peal hakkasin ma aina rohkem toolis nihelema, mist\u00f5ttu v\u00f5ib-olla olekski parem filmi vaadata hoopis kodus, mitte \u00fche istumisega, vaid tehagi paus ja vaadata osasid eri aegadel. Nii oleks ta vaadatav nagu l\u00fchisari, mis v\u00f5inuks ka v\u00f5ita sellest, kui viimane tundeavaldus Victori ja Olendi vahel oleks rohkem ekraaniaega saanud.<\/p>\n
L\u00f5puks on aga tore, et Frankenstein on saanud t\u00e4naseks kvaliteetse vormilahenduse ning filmi l\u00f5puks s\u00e4ilib ka lootus, et \u00fcha rohkem proovime me m\u00f5ista teistsugust ja v\u00f5\u00f5rast, isegi, kui peame oma p\u00fchade aadetega selle jaoks maailma otsa ronima.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ajal, mil “puhta lehe” v\u00f5i “kala veest v\u00e4ljas” filme, n-\u00f6 alternatiiv-Frankensteini lugusid ilmub viimastel aastatel nagu oavarrest, oleme…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":38273,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,18454,19449,140],"class_list":{"0":"post-38272","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-frankenstein","15":"tag-guillermo-del-toro","16":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115518981116361139","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38272","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38272"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38272\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/38273"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38272"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=38272"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=38272"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}