“Riigiaadli teke, m\u00f5ju ning riigieelarve k\u00e4rpev\u00f5imalused”<\/a> k\u00e4sitleb v\u00e4ga olulist teemat: kas ja kustkohast oleks v\u00f5imalik riigi kulusid k\u00e4rpida. Paraku on loos valdavalt sildistamine ja \u00fcldistamine ning konkreetsete lahenduste asemel k\u00fclvatakse rahulolematust ja vastandumist.<\/p>\nKeskendun oma vastulauses vaba\u00fchendusi puudutavale osale. Nigul on \u00c4riregistri andmetest v\u00e4lja otsinud, et Eestis on 23 976 mittetulundus\u00fchingut ja sihtasutust, mis on 2024. aastal saanud riigiasutustelt kokku 201,5 miljonit eurot. Edasi j\u00f5uab ta aga \u00fchtegi sisulist argumenti v\u00f5i p\u00f5hjendust toomata j\u00e4relduseni, et tegu on l\u00e4bim\u00f5tlematult laiali jaotatud rahaga, mis tuleks kokku hoida, kaotades \u00e4ra toetused k\u00f5ikidele huvigruppide MT\u00dc-dele.<\/p>\n
Vaba\u00fchendustel on demokraatlikus \u00fchiskonnas kandev roll. Nad on sild riigi ja kodanike vahel, tuues esile valdkondi, mille h\u00e4\u00e4led muidu j\u00e4\u00e4ksid kuulmata: v\u00e4hemuste \u00f5igused, keskkonnakaitse, inim\u00f5igused. Nad osutavad teenuseid, mida riik v\u00f5i turg ei kata. Nad annavad kodanikele v\u00f5imaluse koonduda, esindada oma huve ja v\u00e4\u00e4rtusi valimists\u00fcklite vahelisel ajal, tuua poliitikakujundamisse erialast p\u00e4devust ning hoida v\u00f5imulolijad vastutavana. Ilma nende h\u00e4\u00e4le, teadmiste ja kriitikata muutuks otsustamine Niguli kardetud kitsaks “aadliprojektiks”.<\/p>\n
Paljud kodaniku\u00fchiskonnas osalejad teevad oma t\u00f6\u00f6d missioonitundest p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt. Kui t\u00f6\u00f6aega saab annetada, siis tegevusega seotud kulud vajavad siiski katmist. Kui soovime, et kolmandas sektoris oleks ka t\u00e4iskoormusega t\u00f6\u00f6tavaid tippspetsialiste, tuleb neile maksta v\u00e4\u00e4rilist t\u00f6\u00f6tasu.<\/p>\n
N\u00e4iteks Eesti Ornitoloogia\u00fchingu t\u00f6\u00f6tajad on k\u00f5ik k\u00f5rgharidusega oma ala tippspetsialistid, nende seas kaks doktorikraadiga teadlast. Otsest tegevustoetust saame riigilt Eesti keskkonna\u00fchenduste koja kaudu vaid 4180 eurot aastas.<\/p>\n
“Esitasime oma seisukohti enam kui kolmek\u00fcmnele seaduseeln\u00f5ule, loale, eeskirjale ja planeeringule.”<\/p>\n
\u00dclej\u00e4\u00e4nud 873 000 euro eest, mis meile 2024. aastal riigisektorilt laekus, viisime ellu keskkonnateadlikkuse ja looduskaitse projekte (mille rahastamist tuleb taotleda ning need l\u00e4bivad p\u00f5hjaliku kulude kontrolli ning konkursi), tegime riiklikke linnustiku seireid, anal\u00fc\u00fcsisime \u00fcleriigiliselt tuuleparkide m\u00f5ju linnustikule, korraldasime uuringuid riiklikel eelisarendusaladel. Esitasime oma seisukohti enam kui kolmek\u00fcmnele seaduseeln\u00f5ule, loale, eeskirjale ja planeeringule. Korraldasime \u00fcle neljak\u00fcmne keskkonnaharidusliku s\u00fcndmuse.<\/p>\n
Sama olulist t\u00f6\u00f6d nagu teeb ornitoloogia\u00fching linnustiku ja keskkonna heaks, teevad ka teised vaba\u00fchendused oma valdkondades. Nendele tehtud kulutused ei ole m\u00f5tlematu raha laiali jagamine, vaid \u00fchiskondlik investeering, mis suurendab avalikke h\u00fcvesid ja toetab demokraatia toimimist.<\/p>\n
Kas Eestis oleks parem elada, kui vaba\u00fchendused seda t\u00f6\u00f6d ei teeks? V\u00f5i oleks selline olukord eelistatud hoopis Niguli-sugustele kitsaste \u00e4rihuvide esindajaile, kes saaksid siis vabamalt ja ilma avalikku huvi arvestamata kasutada meie loodusressursse?<\/p>\n
Kui otsida k\u00e4rpekohti, tuleks vaadata hoopis metsandussektori toetusi. Tegemist on \u00e4riga, kus suuremad ettev\u00f5tted teenivad sageli k\u00fcmnetesse miljonitesse ulatuvaid kasumeid. Samal ajal kui SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on looduskaitse ja keskkonnateadlikkuse rahastust igal aastal k\u00e4rpinud, on metsanduse programmide rahastus p\u00fcsinud stabiilne.<\/p>\n
\u00c4ritegevusest teenitavale lisaks saab toetust taotleda n\u00e4iteks metsa hoolduseks, inventeerimiseks, uuendamiseks ja maaparanduseks. Lisaks ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse riiklikud toetused metsa\u00fchistutele ja esindusorganisatsioonidele, Eesti Erametsaliidule ning Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidule.<\/p>\n
Lisaks k\u00e4rbetele on olemas ka selge koht, kus riik saaks oma tulubaasi suurendada. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et keskkonda koormavad ja saastavad ettev\u00f5tted maksavad selle eest keskkonnatasu. Paraku annab Eesti riik oma vara, n\u00e4iteks turvast v\u00f5i metsa, sageli \u00e4ra ilma k\u00fcsimata \u00f5iglast hinda keskkonnale tekitatud kahju eest. See toob kaasa selle, et valdkondlikud ettev\u00f5tted saavad suuri kasumeid, kuid keskkonnakahjud peavad kinni maksma ja taluma maksumaksjad, samal ajal kui riigieelarves laiutab defitsiit.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sama olulist t\u00f6\u00f6d nagu teeb ornitoloogia\u00fching linnustiku ja keskkonna heaks, teevad ka teised vaba\u00fchendused oma valdkondades. Nendele tehtud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3846,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,3418,34,36,31,32,21,3420,304,3416,3422,28,29,285,3086,3421,3419,1018,19,25,1016,23,24,22,20,3417,30],"class_list":{"0":"post-3845","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-ornitoloogiauhing","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kaarel-vohandu","20":"tag-keskkond","21":"tag-keskkonnainvesteeringute-keskus","22":"tag-keskkonnakahjud","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-loodus","26":"tag-metsandus","27":"tag-metsandussektor","28":"tag-mtu-d","29":"tag-mtu-de-rahastamine","30":"tag-news","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-riigieelarve","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-vabauhendused","38":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3845","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3845"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3845\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3846"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3845"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3845"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3845"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}