Bloomberg<\/a>.<\/p>\nSelline stseen oleks olnud kujuteldamatu vahetult p\u00e4rast seda, kui Vladimir Putin saatis 2022. aasta veebruaris v\u00e4ed sisse, kui miljonid ukrainlased p\u00f5genesid valdavalt k\u00fclalislahke naabri juurde turvalisust otsima. Praod selles solidaarsuses muutuvad n\u00fc\u00fcd ilmsemaks, kusjuures vastuseis Ukraina toetamisele on Poola poliitika tipus toimuva v\u00f5imuv\u00f5itluse keskmes.<\/p>\n
Kuu aega p\u00e4rast t\u00e4iemahulist sissetungi n\u00e4itas Varssavis tegutseva k\u00fcsitlusfirma CBOS uuring, et 94% poolakatest soovis Ukraina pagulasi vastu v\u00f5tta. Kuu aega tagasi, t\u00e4navuse 2025. aasta oktoobrikuus l\u00e4bi viidud CBOS-i uuring n\u00e4itas, et toetus on 48%, kusjuures pooled poolakatest leiavad n\u00fc\u00fcd, et Ukraina saabujatele pakutavad riiklikud toetused on liiga helded.<\/p>\n
President Karol Nawrocki, kes saavutas selle aasta alguses \u0161okeeriva valimisv\u00f5idu, alistades peaminister Donald Tuski riigipea kandidaadi, on v\u00e4ljendanud skepsist Ukraina p\u00fc\u00fcdluste suhtes NATO ja Euroopa Liidu liikmeks saada. Tema ja liitlased opositsioonilises Seaduse ja \u00d5igluse parteis on s\u00fc\u00fcdistanud pagulasi sotsiaalhoolekande \u00e4rakasutamises. Nawrocki vetostas augustis seaduseeln\u00f5u, mis laiendas neile toetusi.<\/p>\n
Samal ajal keskendub Tuski valitsus Poola kaitsmisel nn realpolitik\u2019ile, kulutades kaitsele rohkem raha kui \u00fckski teine \u200b\u200bNATO liige v\u00f5rreldes riigi majanduse suurusega.<\/p>\n
\u201eOn suur k\u00fcsimus, kuidas Nawrocki suudab \u00fchildada Poola riikliku julgeoleku huvid parempoolse valijaskonna seas \u00fcha Ukraina-vastasema meeleoluga,\u201d \u00fctles Varssavi v\u00e4lissuhete n\u00f5ukogu vanempoliitikateadlane Piotr Buras.<\/p>\n
P\u00e4rast Venemaa r\u00fcnnakut saatis Poola Kiievile miljardeid zlotte s\u00f5jalist ja rahalist abi. Strateegilistel ja rahalistel p\u00f5hjustel on relvasaadetised asendatud poliitilise toetuse ja oma territooriumi logistilise kasutada andmisega.<\/p>\n
Varssavi on olnud ukrainlaste suhtes enamasti k\u00fclalislahke. R\u00e4nne Poolasse hoogustus 2015. aastal, kuna Ukrainat tabas majanduskriis, kusjuures \u00fcha rohkem sisser\u00e4ndajaid v\u00f5ttis vastu ajutisi t\u00f6\u00f6kohti tehastes, ehituses v\u00f5i teenindussektoris. Putini sissetung vallandas seej\u00e4rel uue laine ja Euroopa Komisjoni andmetel on umbes miljon ukrainlast Poolas endiselt ajutise kaitse all.<\/p>\n
Ukrainlastele tuttavad kaubam\u00e4rgid on Poolas poed avanud. The Drunken Cherry filiaal pakub Ukraina lik\u00f6\u00f6ri Varssavi ikoonilise Stalini-aegse pilvel\u00f5hkuja Kultuuripalee varjus. Pagari\u00e4ri Lviv Croissants on vaid jalutusk\u00e4igu kaugusel.<\/p>\n
Majandusteadlased r\u00f5hutavad Ukraina migrantide panust. Poola Arengupank hindas m\u00e4rtsis, et Ukraina t\u00f6\u00f6tajad, sealhulgas need, kes migreerusid enne 2022. aastat, annavad kuni 2,4% Poola sisemajanduse koguproduktist, mis hiljuti \u00fcletas 1 triljonit dollarit.<\/p>\n
Eelmise, 2024. aasta aruandes leiti, et 78% Poolas asuvatest \u00fcmberasustatud ukrainlastest olid t\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud, mis on rohkem kui \u00fchegi teise \u200b\u200bMajanduskoost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsiooni liikme puhul.<\/p>\n
\u201eT\u00e4nu Ukraina migrantidele saaksime korvata t\u00f6\u00f6j\u00f5u puuduse tohutu demograafilise languse ajal,\u201d \u00fctles Krak\u00f3wi Jagielloni \u00fclikooli Euroopa uuringute instituudi majandusteadlane Jan Brzozowski. Ta hoiatas, et riik ei tohiks ukrainlasi enesestm\u00f5istetavaks pidada.<\/p>\n
\u201eNad ei ole tingimata sunnitud Poolasse j\u00e4\u00e4ma, seega v\u00f5ivad nad kolida Saksamaale, Prantsusmaale v\u00f5i teistesse EL-i riikidesse,\u201d lisas ta. \u201eNegatiivne suhtumine neisse m\u00e4ngib rolli.\u201d<\/p>\n
Vihakuritegude ja diskrimineerimise statistika on keeruline, kuna paljud ohvrid ei teata juhtumitest ja kui nad seda teevad, ei m\u00e4rgita alati rahvust ega etnilist kuuluvust. Politsei teatel registreeriti Poolas 2024. aastal 651 juhtumit Ukraina kodanike vastu ja selle aasta esimese \u00fcheksa kuu jooksul 477 juhtumit.<\/p>\n
Inim\u00f5iguste volinik t\u00e4heldas samal ajal riigi ombudsmani avalduse kohaselt \u201ekasvavat arvu diskrimineerimis- ja vihak\u00f5neakte, mis on suunatud Poolas elavate Ukraina kodanike vastu\u201d. Suvel trammis viibinud Ivanjuki ja tema s\u00f5branna puhul kasutas verbaalne r\u00fcndaja idaslaavlaste kohta solvavat terminit.<\/p>\n
Varssavis asuv vaba\u00fchendus Never Again Association, mis kogub andmeid rassismi ja ksenofoobia kohta, teatas, et ukrainlaste vastu suunatud f\u00fc\u00fcsiliste r\u00fcnnakute arv suurenes samuti aastatel 2024\u20132025.<\/p>\n
\u201eT\u00e4namatu ukrainlase\u201d kujutelm on Ukraina-vastastes narratiivides suur, \u00fctles migratsiooniuurija ja anal\u00fc\u00fctik Olena Babakova. Kui poolakad kohtusid ukrainlastega, kes ei v\u00f5tnud vastu suvalist t\u00f6\u00f6d ja suutsid nendega konkureerida, rikkus see tema s\u00f5nul kirjutamata \u00fchiskondlikku lepingut.<\/p>\n
Ukrainlane Babakova on Poolas elanud 17 aastat ja seda pahameelt oma silmaga n\u00e4inud. Ta meenutab intsidenti Varssavi m\u00e4nguv\u00e4ljakul, mis viitab t\u00f5siasjale, et m\u00f5nede poolakate jaoks ei saa ukrainlased kunagi t\u00e4ielikult kuhugi kuuluda.<\/p>\n
\u201eMu laps m\u00e4ngis m\u00e4nguv\u00e4ljakul liivakastis v\u00e4ikese t\u00fcdrukuga ja kui t\u00fcdruku isa kuulis minu Ukraina aktsenti, v\u00f5ttis ta t\u00fcdruku \u00e4ra ja kommenteeris valjult, miks ta ta \u00e4ra v\u00f5ttis, \u00f6eldes: \u201eSa ei m\u00e4ngi selle Ukraina poisiga\u201d,\u201d \u00fctles Babakova. \u201eMu laps on Poola kodanik. Ta r\u00e4\u00e4gib poola keelt.\u201d<\/p>\n
Poolas on t\u00f5epoolest pingeline olukord, kuna riik kannatas hiljuti Venemaalt tulnud droonide sissetungide laine all ja on samuti n\u00e4inud uut ukrainlaste sissevoolu.<\/p>\n
Poola piirivalveteenistus registreeris kahe kuu jooksul kuni 26. oktoobrini \u00fcle 98 500 sisenemise noorte Ukraina meeste poolt vanuses 18\u201322 aastat. Kasv tuleb p\u00e4rast seda, kui president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski leevendas lahkumisreegleid.<\/p>\n
Ukraina ja Poola poliitikud s\u00fc\u00fcdistavad vaenulikkuse suurenemises Moskvat. Strateegilise Dialoogi Instituudi mais l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt \u00f5hutasid venemeelsed tegelased Poola presidendivalimiste ajal Ukraina-vastaseid meeleolusid, sealhulgas s\u00fc\u00fcdistades pagulasi terrorir\u00fcnnakute ettevalmistamises.<\/p>\n
Lisaks on olemas tavap\u00e4rased ajaloolised kli\u0161eed. Venemaa s\u00f5da pani Kiievi ja Varssavi ajutiselt k\u00f5rvale heitma sellised vaidlused nagu Vol\u00f5\u00f5nia massim\u00f5rvad, kus Ukraina natsid r\u00fcndasid Teise maailmas\u00f5ja ajal etnilisi poolakaid. M\u00f5lemad pooled leppisid sel aastal kokku v\u00e4ljakaevamiste lubamises.<\/p>\n
Kuid trag\u00f6\u00f6dia, mida Poola peab genotsiidiks, on taas t\u00e4helepanu keskpunktis, kusjuures poliitikud hoiatasid juulis toimunud m\u00e4lestus\u00fcritusel, et see on viljakas pinnas Venemaa katseteks \u00f5\u00f5nestada Poola ja Ukraina \u00fchtsust.<\/p>\n
Augustis Varssavi rahvusstaadionil toimunud r\u00e4ppkontserdil puhkesid f\u00e4nnide ja turvat\u00f6\u00f6tajate vahel kokkup\u00f5rked ning kaadrid n\u00e4itasid, kuidas \u00fcks kontserdik\u00fclastaja n\u00e4itas Teise maailmas\u00f5ja aegsete Ukraina natsidega seostatud lippu. Avalikkuse pahameele valguses selle s\u00fcmboli vastu kuulutas peaminister Tusk v\u00e4lja 63 inimese, sealhulgas 57 ukrainlase v\u00e4ljasaatmise.<\/p>\n
Kui septembris r\u00fcndasid Varssavi \u00e4\u00e4relinnas Bialolekas poolakad noori Ukraina mehi, k\u00e4skisid r\u00fcndajad neil kohaliku meedia teatel rindele tagasi minna, s\u00fc\u00fcdistades neid natsismis.<\/p>\n
Poola abistamise soov k\u00e4ib nii t\u00f5usude kui m\u00f5\u00f5nadega \u2013 v\u00f5imalik, et ka uute m\u00f5\u00f5nadega, \u00fctles Buras. Esialgne toetuslaine p\u00e4rast 2022. aastat on n\u00fc\u00fcd \u201eammendunud\u201d, \u00fctles ta, m\u00e4rkides, et Poola entusiasmi Ukraina suhtes p\u00e4rast 2014. aasta Maidani revolutsiooni tabas sama saatus.<\/p>\n
Ivanjuki jaoks on suvine trammijuhtum p\u00f6\u00f6ranud aastatepikkuse edu tagasi. Reaktsioon Putini sissetungile oli pannud teda tundma, et ukraina keeles avalikult r\u00e4\u00e4kimine pole Poolas \u00e4kki midagi, mille p\u00e4rast h\u00e4beneda.<\/p>\n
\u201eL\u00f5puks tundsin, et ma ei pea enam muretsema selle p\u00e4rast, kuidas mind avalikkuses tajutakse,\u201d \u00fctles ta. \u201eMa ei taha \u00f6elda, et solidaarsuslaine peatus, sest paljud inimesed teevad endiselt palju Ukraina pagulaste heaks, kuid \u00f5hkkond on v\u00e4ga selgelt muutunud vaenulikkuse ja agressiivsuse suunas.\u201d<\/p>\n
\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n
\tDiscover more from eestinen<\/p>\n
Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui Poola mees kuulis Oleksandra Ivanjukki Varssavis rahvarohkes trammis s\u00f5brannaga ukraina keelt r\u00e4\u00e4kimas, alustas ta verbaalse v\u00e4givalla tiraadi.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":38647,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-38646","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115521198845732356","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38646","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38646"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38646\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/38647"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38646"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=38646"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=38646"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}