{"id":38668,"date":"2025-11-09T19:45:08","date_gmt":"2025-11-09T19:45:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/38668\/"},"modified":"2025-11-09T19:45:08","modified_gmt":"2025-11-09T19:45:08","slug":"koolijuhid-riiklikust-rahast-jaab-oppekavavalisteks-tegevusteks-vaheks-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/38668\/","title":{"rendered":"Koolijuhid: riiklikust rahast j\u00e4\u00e4b \u00f5ppekavav\u00e4listeks tegevusteks v\u00e4heks | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Kui haridusministeeriumi s\u00f5nul panustavad riik ja kohalik omavalitsus haridusse enam-v\u00e4hem v\u00f5rdselt, siis n\u00e4iteks Tartus panustab linn haridusse 60 protsenti ja riik 40 protsenti. Sealjuures on Tartus hariduskulud kasvanud viie aastaga ligi 45 protsenti.<\/p>\n<p>&#8220;K\u00f5ik, mis on seotud \u00f5ppekavaga, peab \u00f5pilastele olema tasuta ja seda ta ka Tartus on. Tartus kohalik omavalitsus on viimastel aastatel ikka suhteliselt palju juurde maksnud, kasv\u00f5i osade tugispetsialistide palgad, infotehnoloogilised vahendid tulevad Tartu poolt. Viimane hange, mis h\u00f5lmas k\u00f5iki Tartu linna koole oli 800 000 eurot. N\u00e4iteks ujumise transport, sest koolid k\u00e4ivad p\u00f5hiliselt ujumas Auras ja selleks, et k\u00f5ik saaksid sinna ja tagasi p\u00e4rast koolip\u00e4eva j\u00e4tkama, siis on tarvis \u00fchine transport organiseerida. Meie konkreetse kooli puhul see summa oli 6041 eurot poole aasta peale,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Tartu Forseliuse kooli direktor J\u00fcri Sasi.<\/p>\n<p>Kohustuslike ujumistundide eest lapsevanematelt lisaraha ei k\u00fcsita. Uisutamises, mida Tartu linn samuti toetab, tuleb vanematel aga tasuda uiskude rent. Teiste \u00f5ppekava rikastavate tegevuste jaoks leitakse raha, kas projekte kirjutades v\u00f5i kasutades linna ja riigipoolseid t\u00e4iendavaid toetuseid, nagu kultuuriranitsat, millega toetatakse kultuuri\u00fcritustel k\u00e4imist. Kokkuhoiu t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b koolidirektorite s\u00f5nul aga sellegipoolest v\u00e4ljas\u00f5ite linnast, n\u00e4iteks loodusesse aina v\u00e4hemaks.<\/p>\n<p>&#8220;Igasugune looduses k\u00e4imine v\u00f5i \u00fcldse linnast \u00e4ra k\u00e4imine, olgu selleks loodushariduskeskus v\u00f5i talu, toidu tootmine&#8230; Tartu linna \u00f5pilasel ikkagi seda kogemust on \u00fcha v\u00e4hem ja mida rohkem oleks v\u00f5imalik k\u00e4ia, loomulikult seda parem, aga kuskil on sellised m\u00f5istuslikud piirid. Kui k\u00fcsida, kas raha on juurde vaja, siis alati on juurde vaja, aga kuskil on need m\u00f5istusp\u00e4rased valikud,&#8221; \u00fctles Tartu Mart Reiniku kooli direktor Enn \u00d6\u00f6pik.<\/p>\n<p>Kui suuremates linnades on \u00f5ppekava toetavad v\u00f5imalused kohe kooli l\u00e4hedal olemas, siis n\u00e4iteks V\u00f5rumaalt Osula koolist tuleb ujumistundidesse s\u00f5ita ligi 20 minutit ja kui tahta Tartusse teatrisse minna, tuleb arvestada tunniajase ajakuluga. Seejuures tuleb arvestada veel juurde ka transpordikulu.<\/p>\n<p>&#8220;Eks see ole maakoolide probleem &#8211; transport. Aastane kulu on ujumisele meil keskeltl\u00e4bi 3500 eurot ja bussi kulu j\u00e4\u00e4b 1000 euro juurde. Bussitranspordi koha pealt oleme meie \u00f5nnelikus seisus, et meil on ka koolil oma buss, millega me saame soodsalt k\u00e4ia ujumas. Teistel valla koolidel on v\u00f5ib-olla raskem,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Osula p\u00f5hikooli direktor Anti Ossis.<\/p>\n<p>Koolil endal loodusainete eriklassi ei ole ja nii arvestab kool \u00f5ppekavaga seonduvalt ka \u00fche v\u00e4ljas\u00f5iduga Ahhaa teaduskeskusesse. Kohalik omavalitsus toetab igat klassi 200 euroga \u00f5ppeaastas. Kooli direktori s\u00f5nul on ka kultuuriranits k\u00fcll suureks abiks, kuid arvestades transpordikulusid ja teatripiletite hindu, j\u00e4\u00e4b seda v\u00e4heks.<\/p>\n<p>&#8220;Me saame riigilt, kui ma ei eksi 9.60 ja teatripilet maksab 14 eurot. Me peame ka lapsevanematelt \u00f5ppekava rikastavateks tegevusteks natuke ikkagi k\u00fcsima ja selle raha k\u00fcsimise koha pealt tegelikult on lapsevanemad t\u00e4nulikud selle koha pealt, et kool viib lapsed teatrisse, kontserdile v\u00f5i kinno, aga riigi poolt see kultuuriranits v\u00f5iks suurem olla. Sellest j\u00e4\u00e4b natuke vajaka. Koolidel kindlasti ei ole raha teatripiletitele juurde maksta,&#8221; \u00fctles Ossis.<\/p>\n<p>&#8220;Aktuaalne kaamera&#8221; k\u00fcsis rahapuuduse teemal kommentaari haridus- ja teadusministrilt, ministri n\u00f5uniku s\u00f5nul pole see aga poliitiline teema, mida minister kommenteerima peaks. Nii v\u00e4ljendab ministeeriumi vaadet asjale ministeeriumi \u00fcldhariduspoliitika juht \u00dclle Matsin. Tema s\u00f5nul tuleb Gustav Adolfi G\u00fcmnaasiumiga sarnaseid juhtumeid, kus lapsevanematelt k\u00fcsitakse raha \u00f5ppetegevuse l\u00e4biviimiseks, ette igal aastal. N\u00e4iteks k\u00fcsitakse raha teatrik\u00fclastuste eest, mille j\u00e4rel tuleb \u00f5pilastel esitada m\u00f5ni hindeline t\u00f6\u00f6. Matsin t\u00f5deb, et rikastavad tegevused on Eesti eri paigus erinevalt k\u00e4ttesaadavad, kuid koolipidajal tulebki \u00f5ppekavaga seotud kulud hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5elda.<\/p>\n<p>&#8220;Kui teatrik\u00fclastus on n\u00e4iteks keele ja kirjanduse \u00f5ppekava osa ja sellele tegevusele eelneb ja j\u00e4rgneb \u00f5ppetegevusi, siis sellisel juhul on see tegevus, mille ressurss peab tulema kooli eelarvest,&#8221; \u00fctles Matsin.<\/p>\n<p>\u00dcks olulisemaid \u00f5ppekavaga seotud kulusid koolidel on seotud aga \u00f5pikute ja t\u00f6\u00f6vihikute ostmisega. Riigi rahastus selleks on juba \u00fcle k\u00fcmne aasta samal tasemel p\u00fcsinud, nii tuleb koolidel ka siin teha \u00fcha karmimaid valikuid, mida on v\u00f5imalik lubada ja mida mitte.<\/p>\n<p>&#8220;Vaadates seda, kuidas igal aastal ikkagi 40 v\u00f5i 50 senti igale \u00fchikule juurde l\u00e4heb, siis selles osas tuleb teha v\u00e4ga konkreetseid valikuid ja \u00f5pikute osas neid kasutada seitse kuni kaheksa aastat, mitte enne neid v\u00e4lja vahetada. Viiendad kuni \u00fcheksandad klassid oleme me t\u00f6\u00f6vihikutest juba suuresti k\u00f5rvale j\u00e4tnud, aga eile siin just tehti rehkendusi, vaatasime esimest kuni neljandat klassi, vaadates kui palju on materjalid t\u00f5usnud, et midagi kindlalt ei saa \u00f6elda, aga v\u00f5ib-olla ka neljanda klassi matemaatika t\u00f6\u00f6vihikust loobume, mida seni oleme kasutanud, et raamidesse j\u00e4\u00e4da,&#8221; \u00fctles Enn \u00d6\u00f6pik.<\/p>\n<p>J\u00fcri Sasi m\u00e4rkis, et elu on muutunud viimastel aastatel v\u00e4ga kiiresti ja \u00f5pikud on lihtsalt moraalselt vananenud. &#8220;Selleks oleks k\u00fcll tarvis, et saaksime uuemaid \u00f5pikuid kiiremini koolidesse muretseda, oleks vaja \u00f5pikute raha suurendada. Paber on kallinenud ligi kaks korda 10 aasta jooksul. Kui me paneksime poole sellest rahast juurde, mitte 57, vaid 75 eurot \u00f5pilase kohta, siis tuleksime toime,&#8221; \u00fctles Sasi.<\/p>\n<p>Osula koolis, kus on ligi 150 \u00f5pilast, on klassides \u00f5pilaste arv varieeruv ja nii v\u00f5ib m\u00f5nel aastal lisanduda kooli veidi \u00fcle 10 \u00f5pilase ja seej\u00e4rel ligi 20 \u00f5pilast, mist\u00f5ttu muutub ka t\u00f6\u00f6vihikute ja \u00f5pikute arvu vajadus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Et kulusid kokku hoida, on koolid ja raamatukogud asunud raamatuid vahetama, vastavalt sellele, kes vajab neid juurde ja kellel on \u00fcle.<\/p>\n<p>&#8220;T\u00e4na ikkagi koolide koost\u00f6\u00f6 aitab v\u00e4lja, et optimeerida ostmist \u00f5pikute osas. Me vahetame. Eks t\u00f6\u00f6vihikute kasutus ole koolis j\u00e4rjest v\u00e4henenud. T\u00e4na koolijuhina ootan seda, et palju me \u00f5petajatega maha kraapima peame nende \u00f5ppevahenditest tellimisel,&#8221; \u00fctles Anti Ossis.<\/p>\n<p>\u00dclle Matsin t\u00f5deb, et \u00f5pikute ja t\u00f6\u00f6vihikute riigipoolne toetus on olnud pikalt muutumatu. Nii tulebki tema s\u00f5nul koolijuhtidel \u00f5pikute kasutus targalt planeerida. Riigipoolse toetuse kasvu ministeerium ette ei n\u00e4e, kuid plaanis on kohalikele omavalitsustele anda juurde vabadust raha jaotamiseks.<\/p>\n<p>&#8220;T\u00e4na on alanud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kohalike omavalitsustega, et haridustoetus, mis on kindlatel eesm\u00e4rkidel siltidega antav raha, et see raha tegelikult v\u00f5iks k\u00f5ik olla kohalike omavalitsuste baaseelarves ja sellisel juhul tekiks kohalikul omavalitsusel palju suurem otsustusv\u00f5imalus, kui palju ja kuhu suunata. N\u00e4iteks see \u00f5ppevahendite raha, et kui kuskil koolis on olukord h\u00e4sti v\u00f5i kuskil on otsustatud l\u00e4heneda teisiti ja see kulu on v\u00e4iksem, siis koolid, kes vajavad seda rohkem, siis tekib v\u00f5imalus kohalikul omavalitsusel seda suunata,&#8221; r\u00e4\u00e4kis \u00dclle Matsin.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui haridusministeeriumi s\u00f5nul panustavad riik ja kohalik omavalitsus haridusse enam-v\u00e4hem v\u00f5rdselt, siis n\u00e4iteks Tartus panustab linn haridusse 60&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":38669,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[19624,26,27,37,33,35,19626,34,36,31,32,21,19625,4057,28,29,19,25,23,24,22,19623,20,30],"class_list":{"0":"post-38668","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-anti-ossis","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-enn-oopik","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-juri-sasi","21":"tag-koolid","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-ulle-matsin","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115521462204640469","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38668","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38668"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38668\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/38669"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38668"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=38668"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=38668"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}