{"id":38746,"date":"2025-11-10T00:21:43","date_gmt":"2025-11-10T00:21:43","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/38746\/"},"modified":"2025-11-10T00:21:43","modified_gmt":"2025-11-10T00:21:43","slug":"tuntud-isad-raakisid-mida-nad-on-oma-lastelt-oppinud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/38746\/","title":{"rendered":"tuntud isad r\u00e4\u00e4kisid, mida nad on oma lastelt \u00f5ppinud"},"content":{"rendered":"

Isadus on harva selline, nagu me seda enne lapse s\u00fcndi endale ette kujutame. Iga\u00fchel on oma tee, oma avastused, kahtlused ja hetked, mis j\u00e4\u00e4vad meelde kogu eluks. MK-Estonia palus tuntud isadel jagada isiklikke lugusid \u2013 esimesest p\u00e4evast, mil nad lapse s\u00fclle v\u00f5tsid, sellest, kuidas erinesid ootused ja tegelik vanemaelu, ning sellest, mida lapsed on neile endile \u00f5petanud. Need siirad m\u00e4lestused ei k\u00f5nele t\u00e4iuslikkusest, vaid armastuse, vastutuse ja t\u00e4iskasvanuks saamise t\u00f5elisest, elavast kogemusest.<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

\"\"Andrus Kivir\u00e4hk, prosaist, publitsist, f\u00f6ljetonist, dramaturg ja satiirik, paljude lasteraamatute autor. Foto: ELK.ee<\/p>\n

Andrus Kivir\u00e4hk, prosaist, publitsist, f\u00f6ljetonist, dramaturg ja satiirik, paljude lasteraamatute autor<\/p>\n

Loomulikult m\u00e4letan ma lapse s\u00fcndi \u2013 see on hetk, mis j\u00e4\u00e4b meelde kogu eluks. See juhtus 22. mail 1993. aastal, olin siis 22-aastane, naine oli samavanune. Kui laps s\u00fcnnib, tundsin lihtsalt tohutut r\u00f5\u00f5mu ja erutust, aga meelde j\u00e4\u00e4vad pigem k\u00f5ikv\u00f5imalikud igap\u00e4evased detailid, pateetilisteks emotsioonideks ja s\u00fcgavateks m\u00f5tisklusteks aga aega ei j\u00e4\u00e4.<\/p>\n

Ma ei kujutanud eriti midagi ette, kuidas k\u00f5ik olema saab, k\u00f5ik l\u00e4ks justkui iseenesest ja t\u00e4iesti loogilist rada pidi \u2013 armusin, abiellusin, s\u00fcndis laps. Ja siis \u2013 juba elu temaga, koos k\u00f5igi r\u00f5\u00f5mude ja muredega. \u00d5ppisime k\u00e4igu pealt ja saime k\u00f5igega hakkama, nagu miljonid ja miljonid vanemad enne meid.<\/p>\n

Oma kolmelt t\u00fctrelt \u2013 Kaarinilt, Liisalt ja Teelelt \u2013 olen ma v\u00e4ga palju \u00f5ppinud ning \u00f5pin iga p\u00e4ev edasi. Tuleb vaid nendega kohtuda ja r\u00e4\u00e4kida. Oleks kohutavalt igav suhelda ainult oma eakaaslastega, on lausa vajalik heita pilk endast nooremate ellu ning teada saada, millega nad tegelevad ja mida maailmast arvavad. Ja k\u00f5ige lihtsam ongi seda teha oma laste abiga.<\/p>\n

\"\"Igor Jermakov, muusik, dirigent, rahvamuusikaansambli Zlat\u00f5je Gor\u00f5 juht, Tallinna aukodanik. Foto: MKIK.ee<\/p>\n

Igor Jermakov, muusik, dirigent, rahvamuusikaansambli Zlat\u00f5je Gor\u00f5 juht, Tallinna aukodanik<\/p>\n

M\u00e4letan suurep\u00e4raselt seda p\u00e4eva, mil esimest korda isaks sain. Selle p\u00e4eva r\u00f5\u00f5mu ei \u00f5nnestunud mul tunda, sest olin sel p\u00e4eval abikaasast kaugel. Minu esimene poeg Romil s\u00fcndis Tallinnas, aga mina olin sel ajal Harkivi Kunstiinstituudi tudengina eksamisessioonil. Ja kuigi p\u00fc\u00fcdsin peaaegu k\u00f5ik eksamid ennet\u00e4htaegselt \u00e4ra teha, j\u00e4in ikkagi n\u00e4dal aega hiljaks ega saanud isaduse esimeste tundide r\u00f5\u00f5mu kogeda.<\/p>\n

Kui s\u00fcndis teine poeg Ivan, olin s\u00fcnnitusmajas abikaasa k\u00f5rval ja v\u00f5tsin erapalatis s\u00f5prade \u00f5nnitlusi vastu. Minu \u00f5nnel polnud piire. Neid kahte s\u00fcndmust lahutab 22 aastat. Teist korda sain isaks 46-aastaselt ja see oli juba hoopis teine kogemus.<\/p>\n

P\u00f5him\u00f5tteliselt ei saa \u00f6elda, et ma poleks millekski valmis olnud. Isa roll on ehk m\u00f5nev\u00f5rra t\u00fclikas, aga see on v\u00e4ga meeldiv. Jah, oli unetuid \u00f6id. On v\u00e4ga kahju, kui v\u00e4ikesed lapsed haigeks j\u00e4\u00e4vad, tahaks neid kuidagi aidata. Siiski on meeldivaid m\u00e4lestusi palju rohkem. Mind r\u00f5\u00f5mustasid k\u00f5ik poegade suured ja v\u00e4ikesed saavutused. Need m\u00e4lestused j\u00e4\u00e4vad sinuga isegi siis, kui lapsed on suureks kasvanud.<\/p>\n

\"\"Aleksandr \u017dem\u017eurov, ajakirjanik, raadio- ja telesaatejuht. Foto: erakogu<\/p>\n

Aleksandr \u017dem\u017eurov, ajakirjanik, raadio- ja telesaatejuht<\/p>\n

M\u00e4letan suurep\u00e4raselt hetke, kui sain teada, et minust saab esimest korda isa. Ma lihtsalt ei suutnud t\u00f6\u00f6le j\u00e4\u00e4da. Lahkusin, noppisin teel mingi lille peenralt ja jooksin koju, et abikaasat kallistada ja teda \u00f5nnitleda. Meie jaoks oli see tohutu, saatust muutev s\u00fcndmus. Kui sulle aga esimest korda vasts\u00fcndinu s\u00fclle pannakse, m\u00f5istad sa \u00e4kki t\u00f5eliselt, mida t\u00e4hendab elada \u201csiin ja praegu\u201d.<\/p>\n

Isa rollis polnud ma vist valmis selleks, kui kiiresti lapsed kasvavad. Tahaks, et nad j\u00e4\u00e4ksid kauemaks \u201ev\u00e4ikesteks kassipoegadeks\u201c. Kuid elu voolab ja jookseb nii kiiresti, et iga kord, kui m\u00e4rkad oma lastes mingi uue arengu- ja kasvuetapi, m\u00f5istad, kui tormiliselt see elu muutub, ja tuletad endale meelde, et oluline on elada siin ja praegu. Selleks olin ma ilmselt k\u00f5ige v\u00e4hem valmis.<\/p>\n

Oma lastelt olen \u00f5ppinud, kui oluline on olla vapper, aus, helde ja kui t\u00e4htis on osata r\u00f5\u00f5mu tunda pisiasjadest. M\u00e4rgata seda, mis meist m\u00f5nikord m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb. Osata m\u00e4ngida ja naeratada.<\/p>\n

\"\"Ron Luvi\u0161t\u0161uk, finantsekspert ja anal\u00fc\u00fctik. Foto: Tiit Blaat \/ Delfi Meedia<\/p>\n

Ron Luvi\u0161t\u0161uk, finantsekspert ja anal\u00fc\u00fctik<\/p>\n

Lapse s\u00fcnd on alati unustamatu s\u00fcndmus. Kuid \u00fcks asi on see, mida sa tunned lapse s\u00fcndides, ja hoopis teine asi, kui hakkad temast aru saama. Viibisin s\u00fcnnituse juures ja m\u00e4letan h\u00e4sti seda olukorda, kus sinust ei s\u00f5ltu midagi, sa ei saa millegagi aidata ega midagi m\u00f5jutada. Ja siis laps s\u00fcnnib \u2013 ja sa ei tea, kuidas teda s\u00fclle v\u00f5tta, mida temaga peale hakata?..<\/p>\n

Ma isegi ei m\u00e4leta, kuidas ma seda k\u00f5ike endale ette kujutasin, erilisi ootusi polnud\u2026 Ja ausalt \u00f6eldes on olnud nii raske, keeruline, l\u00f5bus kui ka r\u00f5\u00f5mus \u2013 see on normaalne. K\u00f5ige eredam aeg oli aga siis, kui ta oli pooleteise-kaheaastane. Avastad lapse r\u00f5\u00f5mu lihtsatest asjadest, kuuled tema naeru\u2026 Sind haaravad tunded, millest sa esialgu isegi aru ei saa.<\/p>\n

Aga k\u00f5ik muutub ajaga. Ja isa k\u00f5ige keerulisemad tunded on vist siis, kui su laps kodust \u00e4ra kolib. Sel hetkel, kui asjad on pakitud, kosmeetika vannitoast \u00e4ra viidud, ja sa m\u00f5istad, et \u2013 n\u00e4e, alles ta ju 20 aastat tagasi s\u00fcndis, ta on ju veel nii v\u00e4ike!\u2026 Ja et ta t\u00f5en\u00e4oliselt vanematekoju enam tagasi ei p\u00f6\u00f6rdu. V\u00f5i kui p\u00f6\u00f6rdub, siis on see juba hoopis midagi muud\u2026<\/p>\n

T\u00e4nu oma lastele \u00f5ppisin ma vist eelk\u00f5ige kannatlikkust. M\u00f5istmist, et inimest on v\u00f5imalik armastada ka siis, kui ta \u00fctleb sulle ebameeldivaid s\u00f5nu, s\u00f6\u00f6stab su poole rusikatega, karjub, sest ei oska veel oma emotsioonidega toime tulla. Selline asi nagu tingimusteta armastus \u2013 see on t\u00f5esti olemas.<\/p>\n

\"\"Artjom Garejev, n\u00e4itleja ja lavastaja, stuudio Art-Cherdak juht. Foto: Marek Paju<\/p>\n

Artjom Garejev, n\u00e4itleja ja lavastaja, stuudio Art-Cherdak juht<\/p>\n

Loomulikult m\u00e4letan ma seda hetke v\u00e4ga h\u00e4sti, kui t\u00fctar kohe p\u00e4rast s\u00fcndi mulle s\u00fclle anti. Hoidsin seda habrast kehakest ja kartsin hirmsasti midagi \u00e4ra rikkuda, kuigi olin enne palju lugenud, et imikud on tegelikult \u00fcsna tugevad. Aga ikkagi, kui ma seda v\u00e4ikest imet hoidsin, oli hirm. Kuid juba p\u00e4eva p\u00e4rast hoolitsesin tema eest julgelt \u2013 vannitasin, pesin. Igaveseks j\u00e4i meelde see haprus ja tema v\u00e4ikesed k\u00e4ekesed, mis nii \u00f5rnalt ja naljakalt n\u00e4o juures liikusid.<\/p>\n

Ootasin, et lapsed v\u00f5ivad olla kapriissed, keerulised, aga Sa\u0161ake osutus hoopis teistsuguseks. Ta justkui m\u00f5istis k\u00f5ike juba esimestest p\u00e4evadest. Isegi praegu, k\u00fcmneaastasena, esitab ta k\u00fcsimusi ja reageerib k\u00f5igele h\u00e4mmastava m\u00f5istmisega. Temaga saab k\u00f5iges kokku leppida ja samas ei varja ta oma tundeid ega m\u00f5tteid. Olen v\u00e4ga \u00f5nnelik, et mul on selline laps \u2013 selles m\u00f5ttes olen t\u00f5esti \u00f5nnelik isa.<\/p>\n

Temalt \u00f5pin ma vaatama maailma vahetumalt, hoopis teise nurga alt. M\u00f5istsin, et see, mida s\u00fcndmustelt ootad, v\u00f5ib hoopis teistsuguseks osutuda. Tema huumorimeel ja vaade toimuvale \u2013 see on miski, millest v\u00f5ib l\u00f5putult \u00f5ppida.<\/p>\n

\"\"Vitali Vesterinen, tele- ja raadiosaatejuht, helindaja, stand-up koomik, \u00f5htujuht. Foto: erakogu<\/p>\n

Vitali Vesterinen, tele- ja raadiosaatejuht, stand-up koomik, \u00f5htujuht<\/p>\n

M\u00e4letan v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas esimest korda isaks sain. Tegin t\u00fctrest t\u00f5eliselt \u201eeraldi\u201c inimese, st l\u00f5ikasin naban\u00f6\u00f6ri l\u00e4bi! Tunde j\u00e4rgi \u2013 nagu l\u00f5ikaks k\u00e4\u00e4ridega peenikest grillvorsti. P\u00e4rast t\u00fctre s\u00fcndi muutusin justkui pehmemaks. See on nii armas, kui t\u00fctar su rinnal uinub ja p\u00fc\u00fcab esimest korda \u00f6elda \u201eissike\u201c.<\/p>\n

Praegu olen ma lasterikka pere isa. Hiljuti s\u00fcndis mul kaks imearmsat poega, kellest iga\u00fcks lisab ellu nii r\u00f5\u00f5mu kui ka n\u00e4rve. N\u00fc\u00fcd \u00f5pin ma kannatlikkust. Pojad on meil peaaegu aastase vahega ja ma ei kujutanud endale ettegi, MIDA SEE T\u00c4HENDAB! Teoorias teadsin ma muidugi palju, aga antud juhul on teooria ja praktika kaks iseasja! T\u00e4nan oma abikaasat Alinat rahulikkuse, kannatlikkuse, tarkuse ja helluse eest, mida j\u00e4tkub meile k\u00f5igile. Kui poleks teda, oleksin juba ammu hulluks l\u00e4inud.<\/p>\n

Aga \u00fcldiselt on lapsed t\u00f5esti \u00f5nn ja v\u00e4ga oluline kogemus. Ma justkui elaksin uuesti l\u00e4bi uut elu, andes edasi oma kogemusi, teadmisi ja oskusi, ning n\u00e4en reaalselt, kuidas ma oma lastes j\u00e4tkun. Ja vastutasuks saan tingimusteta armastust ja l\u00f5putul hulgal armsaid veidrusi ja vallatusi.<\/p>\n

\"\"Konstantin Vassiljev, jalgpallur, seitsmekordne Eesti meister, neljakordne karika ja kuuekordne superkarika v\u00f5itja, kolmekordne Eesti aasta jalgpallur. Foto: Ilmar Saabas\/ Delfi Meedia<\/p>\n

Konstantin Vassiljev, jalgpallur, seitsmekordne Eesti meister, neljakordne karika ja kuuekordne superkarika v\u00f5itja, kolmekordne Eesti aasta jalgpallur<\/p>\n

M\u00e4letan h\u00e4sti p\u00e4eva, kui isaks sain. 2010. aastal oli meil mitu p\u00e4eva kestnud lumetorm, seet\u00f5ttu s\u00f5itsime haiglasse \u00fcsna varakult. Ja sel ajal, kui s\u00fcnnitus toimus, olin ma jalgpalli veteranide turniiril ja ootasin, millal k\u00f5ik juhtub. \u00dchel hetkel heliseski telefon ja mulle teatati, et k\u00f5ik on korras, mul s\u00fcndis t\u00fctar. Muidugi tekkisid mingid uued tunded, v\u00e4ga raske on neid kirjeldada, ja tuli isegi natuke pisaraid \u2013 r\u00f5\u00f5must M\u00f5ne aja p\u00e4rast olin juba haiglas.<\/p>\n

Kartsin natuke seda v\u00e4ikest olendit, inimest, s\u00fclle v\u00f5tta, aga harjusin \u00fcsna kiiresti. Mingeid selliseid ootamatusi otseselt polnud, v\u00f5ib-olla ainult esimesel hetkel, sest tuleb tunnistada, et p\u00f5hikoormuse esimestel kuudel v\u00f5ttis siiski naine enda peale. Mina olin kahjuks v\u00e4lismaal jalgpalli m\u00e4ngimas. Kuid m\u00f5ne aja p\u00e4rast, kui saime juba koos reisida, kui uuesti nii-\u00f6elda taas\u00fchinesime, saabus muidugi arusaamine, et elu hakkab tasapisi juhtima see v\u00e4ike inimene ja k\u00f5ik hakkab tema \u00fcmber ehituma. Teoreetiliselt oli seda oodata, aga kuidas see praktikas v\u00e4ljenduma hakkab \u2013 ei osutunud mitte ainult \u00fcllatuseks, vaid t\u00f5eliseks elumuutuseks.<\/p>\n

T\u00e4nu oma t\u00fctardele \u2013 Valeriale ja Victoriale \u2013 olen \u00f5ppinud olema veel kannatlikum. Lapse m\u00f5istus, lapse teadvus on nii piiritu, tekib nii palju erinevaid k\u00fcsimusi ja olukordi, nii positiivse varjundiga kui ka vahel negatiivsega. See k\u00f5ik t\u00f5epoolest \u00f5petab kannatlikkust, sest t\u00e4iskasvanud inimene peab m\u00f5istma, et laps veel paljusid asju ei teadvusta ega m\u00f5ista, et tema reaktsioonid on \u00fcldiselt loomulikud ja neile tuleb reageerida. Jah, peamine on kannatlikkus.<\/p>\n

\"\"Arkadi Popov, L\u00e4\u00e4ne-Tallinna Keskhaigla juht. Foto: Marek Paju<\/p>\n

Arkadi Popov, L\u00e4\u00e4ne-Tallinna Keskhaigla juht<\/p>\n

Kuigi see oli ammu, m\u00e4letan seda p\u00e4eva suurep\u00e4raselt, kogesin lausa jumalikke tundeid. M\u00e4letan h\u00e4sti \u00f6\u00f6d, mille veetsin s\u00fcnnitusmajas: oodates, millal k\u00f5ik juhtub, istusin ebamugaval toolil oma jala \u00e4ra. Ja kui \u00e4mmaemand sisse astus, et kontrollida, kas k\u00f5ik on h\u00e4sti, h\u00fcppasin ma \u201cvalvel\u201d asendis p\u00fcsti, aga jalg oli tuim ja ma kukkusin vastu metallkappi. Nii et ka mina kannatasin s\u00fcnnituse ajal, aga p\u00e4\u00e4sesin siiski kerge ehmatusega. Kui aga laps mulle s\u00fclle anti, siis suhtusin sellesse stoiliselt \u2013 selliseid asju ma ei karda.<\/p>\n

Mis osutus teistsuguseks\u2026 Ma arvasin, et lapsed kuuletuvad, aga selgub, et nad ei allu alati, ja tuleb olla karm isa. Kuid me leiame ikkagi \u00fchise keele.<\/p>\n

T\u00e4nu oma lastele olen \u00f5ppinud m\u00f5istma, et isaliku armastuse k\u00f5rval on olemas ka kohustused \u2013 nii isal kui ka lastel. Ja ma arvan, et see on v\u00e4ga hea, sest l\u00f5ppude l\u00f5puks ei tohiks vanemad \u2013 inimesed, kes peavad hoolitsema \u2013 lasta end petta m\u00f5ttest, et k\u00f5ik seisneb ainult laste ja vanemate vahelises armastuses. M\u00f5nikord on olulised kohustused, millesse tuleb samuti v\u00e4ga t\u00f5siselt suhtuda.<\/p>\n

\"\"Aleksandr Kut\u0161mezov, n\u00e4itleja, tele- ja raadiosaatejuht. Foto: Maria Karu \/ MK-Estonia<\/p>\n

Aleksandr Kut\u0161mezov, n\u00e4itleja, tele- ja raadiosaatejuht<\/p>\n

P\u00e4eva, mil esimest korda isaks sain, m\u00e4letan v\u00e4ga h\u00e4sti. Olin terve p\u00e4eva raadios, siis olid mul j\u00f5uluvana-asjad, ja samal ajal, kui abikaasa oli juba s\u00fcnnitusmajas, j\u00f5udsin ma lasteaedade vahelt tema juurest l\u00e4bi k\u00e4ia. \u00dchel hetkel, grimmi maha v\u00f5tmata, jooksin s\u00fcnnitusmajja, ja kohalikud t\u00f6\u00f6tajad juba teadsid, et j\u00f5uluvana kiirustab last vastu v\u00f5tma. Aga last ikka ei ilmunud ega ilmunud, ja alles p\u00e4rast viimast \u00f6ist tellimust \u2013 see oli firmapidu vanalinnas \u2013 jooksin ma hingetuna kohale ja osalesin vahetult inimese ilmaletulekus.<\/p>\n

P\u00e4ras s\u00fcda\u00f6\u00f6d ta l\u00f5puks s\u00fcndis. Mulle usaldati naban\u00f6\u00f6ri l\u00e4bil\u00f5ikamine. Olin kohutavalt \u2013 emotsionaalselt ja f\u00fc\u00fcsiliselt \u2013 v\u00e4sinud, sest minu jaoks oli see v\u00e4ga t\u00f5sine ps\u00fchholoogiline etapp. Ma arvasin, et n\u00fc\u00fcd meid pannakse l\u00f5puks perepalatisse ja me j\u00e4\u00e4me magama, kuid minu suureks \u00fcllatuseks tabas mu abikaasat, kes oli tundide viisi valu kannatanud (nagu mulle hiljem selgitati, tekib naistel mingi hormonaalne plahvatus), hoopis meeleolu t\u00f5us ja tekkis soov r\u00e4\u00e4kida. Ja me vestlesime temaga veel pool \u00f6\u00f6d sellest, kuidas k\u00f5ik toimus.<\/p>\n

Juba palju hiljem selgus, et ma polnud valmis selleks, et kui laps kooli l\u00e4heb, pean ma koolielus nii suures mahus osalema. \u00dcrituste korraldamine, vanemate hoolekogud, pidev infovoog\u2026 Seda k\u00f5ike oli liiga palju. Olin kindel, et peab olema lihtsam.<\/p>\n

Oma lastelt olen \u00f5ppinud kannatlikkust. Meie lapsed on iseloomult ema moodi. Mina olen kannatamatu, kui mul tekib k\u00fcsimus, tahan sellele kohe vastust. Lapsena, kui n\u00e4gin m\u00e4nguasja, mis meeldis, tahtsin seda kohe endale. Aga alati pole see v\u00f5imalik. Minu lapsed oskavad kannatada, oskavad oodata \u2013 pole seda h\u00fcsteeriat, kui midagi on vaja siin ja praegu: \u201eH\u00e4sti, isa, ma ootan.\u201c Ja seda ma \u00f5pingi neilt veel.<\/p>\n

\"\"Aleksei Turovski, zooloog, zoosemiootik, kunstnik ja raadiosaatejuht. Foto: Marek Paju<\/p>\n

Aleksei Turovski, zooloog, zoosemiootik, kunstnik ja raadiosaatejuht<\/p>\n

M\u00e4letan seda juunikuu p\u00e4eva suurep\u00e4raselt. Olin juba Tartu \u00dclikooli 5. kursuse tudeng ja olin Tartusse naasnud alles \u00e4sja, s\u00f5na otseses m\u00f5ttes v\u00e4hem kui \u00f6\u00f6p\u00e4ev enne oma t\u00fctre s\u00fcndi, ekspeditsioonipraktikalt \u2013 peaaegu kaks kuud Kaukaasias, Taga-Kaukaasias, veidi Kesk-Aasias \u2013 karvane ja habetunud. Helistasin kohe abikaasale Tallinna ja ta \u00fctles, et on juba s\u00fcnnitusosakonnas, aga esialgu veel midagi ei toimu, ja et ma kohe Tallinna kihutaksin. Mida ma ka tegin (aga j\u00f5udsin veel habet ajada).<\/p>\n

Saabusin Tallinna ja sain teada (n\u00f5ukogude ajal isasid s\u00fcnnitusmajja ei lastud), et meil s\u00fcndis t\u00fctar \u2013 siniste silmade ja ilusate s\u00f5rmedega. Tol ajal lapse sugu ette ei m\u00e4\u00e4ratud, nii et see oli tore \u00fcllatus. Ja nii ongi minu meelest huvitavam ja parem. Olin kahtlemata valmis oma last r\u00f5\u00f5msalt vastu v\u00f5tma, kes iganes ta ka poleks. Mingeid ambitsioonikaid ootusi mul polnud, olin lihtsalt absoluutselt \u00f5nnelik, et mul on laps, mul on t\u00fctar. Olin t\u00e4ielikus vaimustuses, eufoorias.<\/p>\n

Sel p\u00e4eval olin meie Tallinna korteris \u00fcksi, kedagi l\u00e4hedastest ega s\u00f5pradest polnud, aga ma korraldasin peo. Alkoholiga mul praktiliselt mingeid suhteid polnud ega ole, nii et pidu oli gastronoomiline. Ja ma m\u00e4letan, kuidas otsustasin, et hakkan talle lugema h\u00e4id raamatuid k\u00f5igest siin ilmas ja jutustama enda v\u00e4lja m\u00f5eldud muinasjutte, mida ma loo k\u00e4igus v\u00e4lja m\u00f5tlen. R\u00f5\u00f5mustasin ja ootasin p\u00f5nevusega. Nii oli ka poistega. K\u00f5ik mu kolm last m\u00e4letavad mu muinasjutte ja seda, kuidas ma neile neid jutustasin.<\/p>\n

Lapsed on mind palju kordi \u00fcllatanud seoses v\u00e4ga erinevate asjaoludega. N\u00e4iteks, t\u00fctar oli natuke \u00fcle 2,5-aastane, kui \u00fcks mu s\u00f5ber, teoreetiline f\u00fc\u00fcsik, kellel endal veel lapsi polnud, tuli meile k\u00fclla ja hakkas teda igatepidi nunnutama: \u201eTupsununnukene, kui tubli t\u00fcdrukuke!\u2026\u201c Aga minu preili vastas talle v\u00e4ga t\u00f5siselt: \u201eVabandage, ma ei saa teist aru!\u201c<\/p>\n

Kord tulin koju ja avastasin, et vanaema (minu ema) on neljak\u00e4pukil laua all ja tema ees k\u00fckitab mu t\u00fctar ning v\u00e4rvib vanaema n\u00e4gu huulepulgaga. Ma sekkusin, \u00fctlesin, et nii ei tohi vanaemaga k\u00e4ituda. Ema \u2013 ta oli ps\u00fchholoog, ja v\u00e4ga t\u00f5sine \u2013 k\u00e4skis mul neid rahule j\u00e4tta: \u201eMa uurin selle korralageduse struktuuri!\u201c T\u00fctar j\u00e4ttis selle meelde ja kui keegi k\u00fcsis, miks sa vanaema Anitat armastad, vastas ta veendunult: \u201eStluktuuli eest!\u201c<\/p>\n

Poisid \u00fcllatasid samuti ja mitte \u00fcks kord, neil oli vapustavalt rikas fantaasiamaailm\u2026 M\u00e4ngisime koos, ehitasime diivanist ja k\u00f6\u00f6giriistadest ekspeditsiooni-allveelaevu, helikoptereid, laevu, autosid\u2026 Kord ehitasime suure \u201emaasturi\u201c. Potikaant roolirattana keerutab vanem poeg, mina istun k\u00f5rval ja r\u00e4\u00e4gin t\u00e4htsa n\u00e4oga loomadest, keda me v\u00e4idetavalt teel kohtame, ning noorem poeg istub meie \u201eauto\u201c ees nii, et teda poleks n\u00e4ha, ja kujutab kahe pliiatsi abil esiklaasil kojamehi. Ja aeg-ajalt tuletab meelde: \u201eVihma sajab! L\u00fclitage mind sisse!\u201c<\/p>\n

Ja selliseid n\u00e4iteid on palju \u2013 mul on ju kolm last, t\u00fctret\u00fctar ja kolm lapselast.<\/p>\n

Oma lastelt ja veelgi enam \u2013 lastelastelt, olen ma \u00f5ppinud v\u00e4ga palju. Ma olen \u00f5ppinud hoidma oma emotsioone kindla ja karmi kontrolli all. T\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5jusid mulle selles suunas v\u00e4ga h\u00e4sti mu vanemad, aga sellise oskuse vajalikkusest sain teadlikuks just t\u00e4nu lastele. Teine moment on minu isa seisukoht: \u00fchtegi lapse k\u00fcsimust ei tohi j\u00e4tta vastuseta. Kui sa ei tea, siis \u00fctlegi seda ja proovi selgitada, miks sa ei tea. Ja k\u00f5ige \u00f5igem on \u00f6elda: uurime koos v\u00e4lja. \u201eJ\u00e4ta rahule!\u201c \u2013 sellist asja olla ei tohi. Ja minu lapsed suhtuvad oma lastesse samamoodi, noorim lapselaps on praegu 7-kuune. \u00dckski lapse k\u00fcsimus ei tohi j\u00e4\u00e4da vastuseta. See on p\u00fcha asi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Isadus on harva selline, nagu me seda enne lapse s\u00fcndi endale ette kujutame. Iga\u00fchel on oma tee, oma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":38747,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,19458,19657,241,28,29,19,25,19658,23,24,19659,22,20,30],"class_list":{"0":"post-38746","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-isadepaev","19":"tag-isadus","20":"tag-kuulsused","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-puha","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-tuntud-tegelased","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115522547463084428","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38746","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38746"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38746\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/38747"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38746"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=38746"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=38746"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}