Viimaseid aastaid on iseloomustanud kiire hinnat\u00f5us ja n\u00e4iteks 2022. aastal kerkisid hinnad aastaga ligi viiendiku v\u00f5rra. Paraku ei k\u00e4i keelatud ainete hinnaliikumised samas r\u00fctmis.<\/p>\n
Riigiprokur\u00f6r Raigo Aas r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et \u00fcks p\u00f5hjuseid, miks kokaiini hind on j\u00e4\u00e4nud samaks v\u00f5i isegi odavamaks muutunud, on L\u00f5una-Ameerikas soodsate kasvutingimuste t\u00f5ttu suurenenud tootmismahud ja vajadus suuremat toodangut kuskile turustada. Kuna kokaiini toodetakse nii palju, on alla l\u00e4inud ka hulgihind, millega seda Euroopasse tuuakse.<\/p>\n
Kui varem l\u00e4ks kokaiin k\u00f5ige enam Ameerika turule, siis viimastel aastatel on Euroopa selle Aasa s\u00f5nul \u00fcle v\u00f5tnud.<\/p>\n
“Kui narkootkumide hinnad on j\u00e4\u00e4nud samaks v\u00f5i soodsamaks, aga sissetulekute kasv on viimase k\u00fcmne aastaga olnud inimestel kahekordne v\u00f5i mituk\u00fcmmend protsenti, siis see muutubki ilmselgelt tavatarbijale tasukohasemaks,” t\u00f5des Aas.<\/p>\n
See on kaasa toonud ka \u00fcledooside kasvu. Riigiprokur\u00f6ri s\u00f5nul on kokaiini tarvitamisega seotud surmajuhtumite arv viimastel aastatel olnud t\u00f5usuteel ning seda nii Eestis kui Euroopas. Enamasti ei ole traagilise l\u00f5puga juhtumid tingitud ainult \u00fchest ainest, vaid pigem on ohvriteks regulaarsemad tarvitajad, kes kasutavad mitut uimastit l\u00e4bisegi.<\/p>\n
“Keegi, kes reedel ja laup\u00e4eval pidutseb, lisaks kokaiinile on tihti m\u00e4ngus ka alkohol, teeb pika n\u00e4dalavahetuse ja p\u00fchap\u00e4eval kasutab rahusteid, ps\u00fchhotroopseid aineid,” kirjeldas ta v\u00f5imalikke \u00fcledoosi saajaid. “Hukkunute hulgas on palju selliseid inimesi, kes ongi tarvitanud eri aineid: rahusteid, erguteid.”<\/p>\n
Igal aastal avastatakse k\u00fcmneid uusi aineid<\/p>\n
Teine t\u00fc\u00fcp kasutajaid, kes narkosurmade statistikasse t\u00e4iendust toovad, on s\u00fcnteetiliste opioidide tarvitajad.<\/p>\n
Aastaid kasutasid s\u00fcstivad narkomaanid fentan\u00fc\u00fcli, kuid kui selle vastane v\u00f5itlus vilja kandis ning fentan\u00fc\u00fcl m\u00f5neks ajaks turult taandus, tulid asemele nitaseenid. Praeguseks on Eestisse j\u00f5udnud ka uued ps\u00fchhoaktiivsed ained, mille keemilist nimetust on keeruline v\u00e4ljagi h\u00e4\u00e4ldada.<\/p>\n
“Murekoht on see, et osa aineid on nii uued, et need pole keelatud ainete nimekirjas ja v\u00f5tab veidi aega, et tuvastada, mis m\u00f5juga ja mis ained need on ning need sinna nimekirja saada,” nentis riigiprokur\u00f6r.<\/p>\n
Seejuures ei tea selliste ainete tarvitajad sageli isegi, kas tegu on fentan\u00fc\u00fcli, nitaseeni v\u00f5i t\u00e4iesti uue s\u00fcnteetilise opioidiga, sest tarvitajaskond on sama ja enda arvates ostab s\u00f5ltlane ikka harjumusp\u00e4rast ainet. \u00dchtlasi ei pruugi ka m\u00fc\u00fcja kursis olla, et tema levitatav kraam on siinsel turul katsetatav uus uimasti.<\/p>\n
\u00dcledoosidest tingitud surmade statistika n\u00e4itab Aasa s\u00f5nul, et praegu oleme umbes samas kohas nagu 2016. aastal. Kui viimasel paaril aastal on narkosurmade arv olnud saja piirimail aastas, siis ligi poolte p\u00f5hjuseks on s\u00fcnteetilised opioidid.<\/p>\n
“Pole v\u00e4ga vahet, on see fentan\u00fc\u00fcl, nitaseen v\u00f5i m\u00f5ni muu aine. Doseerimine on niigi piiripealne ja riskantne, aga kui on tegu uute ainetega, siis on risk veelgi suurem. Info levib suust suhu t\u00e4naval, jagatakse kogemusi, mis m\u00f5ju mingil ainel on ja vastavalt korrigeeritakse ka doseerimist,” kirjeldas Aas.<\/p>\n
Keelatud ainete nimekirja j\u00f5uab uus aine mitme kuuga, aga v\u00f5ib ka kauem minna. See s\u00f5ltub riigiprokur\u00f6ri s\u00f5nul ka aine leviku ulatusest ja ohtlikkusest. Vahel tuvastatakse uut ainet vaid m\u00f5ni \u00fcksik kord ja v\u00f5ib arvata, et tegu on testpartiiga, mist\u00f5ttu tuleb filtreerida, kui palju seda \u00fcldse levib ning kas see liigub ka teistes riikides.<\/p>\n
“Uusi aineid avastatakse igal aastal k\u00fcmneid. Seet\u00f5ttu need k\u00f5ik kohe sinna nimekirja ei j\u00f5ua,” m\u00e4rkis Aas.<\/p>\n
Karistada saab ka uudse aine m\u00fc\u00fcjat<\/p>\n
See aga ei t\u00e4henda, et turul tundmatu aine m\u00fc\u00fcja p\u00e4\u00e4seks vahelej\u00e4\u00e4misel karistuseta. Nimelt saab riigiprokur\u00f6ri s\u00f5nul karistada ka juhul, kui m\u00fc\u00fcja ise teoreetiliselt teadis v\u00f5i arvas, et tegu on keelatud narkootilise ainega, n\u00e4iteks nitaseeni v\u00f5i fentan\u00fc\u00fcliga. Kui suuta see \u00e4ra t\u00f5endada, on v\u00f5imalik ikkagi kahtlustus ja s\u00fc\u00fcdistus esitada.<\/p>\n
“Pahatihti ongi nii, et ka edasim\u00fc\u00fcja ei tea t\u00e4pset keemilist koostist ja tegutseb nii nagu varemgi tavap\u00e4raselt, et m\u00fc\u00fcb keelatud ainet,” selgitas Aas.<\/p>\n
Siiski t\u00f5des ta, et uute ainete lisandumine pakub prokuratuurile \u00fcha rohkem v\u00e4ljakutseid.<\/p>\n
Seda, et tundmatu opioidi tarvitaja autoroolist tabataks, tuleb riigiprokur\u00f6ri s\u00f5nul harva ette, sest narkojoobes juhtide hulgas on pigem muude narkootiliste ainete, n\u00e4iteks kanepi, amfetamiini, kokaiini v\u00f5i GHB tarvitajad.<\/p>\n
\u00dcks ainetest, mille levik oli vahepeal v\u00e4ike, kuid mida viimastel aastatel taas rohkem on kinni peetud, on s\u00fcnteetiline erguti alfa-PVP, h\u00fc\u00fcdnimega ufo. Aas \u00fctles, et seda \u00fcritatakse aktiivselt turustada nii Eestis kui ka naaberriikides.<\/p>\n
Kui aastatel 2017-2018 kadus fentan\u00fc\u00fcl p\u00e4rast mitmeid vahistamisi ja v\u00e4ga suures koguses fentan\u00fc\u00fcli t\u00e4navatelt k\u00f5rvaldamist paariks aastaks Eesti turult ning ka narkosurmade arv v\u00e4henes m\u00e4rgatavalt, siis viimastest aastatest ei ole selliseid suuri tabamisi riigiprokur\u00f6ri s\u00f5nul Eestis olnud.<\/p>\n
“Meie viimaste paari-kolme aasta trend on see, et meil on v\u00e4ga palju koost\u00f6\u00f6d L\u00e4tiga ja valdav osa s\u00fcnteetilistest opioididest, 99 protsenti p\u00e4rineb L\u00e4ti vabariigist \u2013 kas k\u00e4iakse seal toomas v\u00f5i toovad sealsed kurjategijad selle Eestisse. Siin on rohkem faktoreid m\u00e4ngus, kui vaid Eesti \u00f5iguskaitseorganite t\u00f6\u00f6v\u00f5imekus,” selgitas Aas.<\/p>\n
Ta lisas, et selliste ainete k\u00e4itlemise eest on Eestis s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud mituk\u00fcmmend L\u00e4ti kodanikku.<\/p>\n
Kokaiini tuuakse Eestisse Euroopast kilo-paari kaupa<\/p>\n
Kokaiin j\u00f5uab tema s\u00f5nul Eestisse peamiselt maismaad pidi: inimesed s\u00f5idavad Hispaaniasse, Madalmaadesse, Kesk-Euroopasse ja toovad seda sealt autoga v\u00f5i bussiga m\u00f5ne kilo kaupa. Suuremaid koguseid Aasa s\u00f5nul korraga enamasti ei tooda. Narkomuulasid on pigem \u00fcksikuid ning ehkki uimasteid liigub ka posti teel, ei ole see riigiprokur\u00f6ri kinnitusel kindlasti peamine transpordiviis.<\/p>\n
“Igal aastal on mitmeid selliseid menetlusi, kus tabame inimese kilo v\u00f5i mitme kokaiiniga, mis on maismatranspordiga Eestisse toimetatud,” selgitas ta.<\/p>\n
Kullerite hulgas on neid, kes \u00fche korra h\u00f5lptulu \u00fcritavad teenida, kuid organisaatorid ehk peamised levitajad on Aasa s\u00f5nul siiski pikemat aega valdkonnas tegutsenud kogenud kurjategijad, kellel on head kontaktid teiste kurjategijatega nii Eestis kui v\u00e4lismaal ning ka finantsv\u00f5imekus, et seda tegevust organiseerida ja rahastada.<\/p>\n
Euroopasse j\u00f5uab kokaiin Aasa s\u00f5nul peamiselt m\u00f6\u00f6da ookeani. Kui varem olid peamised sissetoomise kohad suuremad sadamad, n\u00e4iteks Rotterdam, siis viimastel aastatel on kontroll t\u00f5husam ja trendid muutunud.<\/p>\n
“Kurjategijad otsivad uusi viise, kuidas tuua, ja neid on v\u00e4ga erinevad. \u00dcldistatult on see meretransport \u2013 konteineritega, jahtidega, allveelaevadega. Tihti ei tule see ka otse, vaid L\u00e4\u00e4ne-Afrika, Vahemere l\u00f5unaosa kaudu,” r\u00e4\u00e4kis Aas.<\/p>\n
Viie aasta tagusega v\u00f5rreldes on olukord halvem<\/p>\n
Korrakaitsjate jaoks on v\u00f5itlus narkokaubandusega l\u00f5putu: tegutsejaid on v\u00e4ga palju ning Aasa s\u00f5nul tuleb seada prioriteedid, millised on sihtm\u00e4rgid.<\/p>\n
“\u00dcldiselt on eesm\u00e4rgiks seatud enim m\u00f5ju avaldavad grupid ja isikud v\u00f5i ka teatud kitsamad ainer\u00fchmad. \u00dcheks on viimastel aastatel kindlasti s\u00fcnteetilised opioidid, kuna selle tarvitajaskond ja levitajaskond on natuke kitsam ring, ka aine leviala osas on tarvitajaskond koondunud P\u00f5hja- ja Kirde-Eestisse,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
\u00dclej\u00e4\u00e4nud narkootilised ained nagu kanep, kokaiin ja amfetamiin on samas levinud igal pool. Kuna Eesti narkoturg pole suletud s\u00fcsteem, tehakse tihti koost\u00f6\u00f6d v\u00e4lisriikidega.<\/p>\n
Riigiprokur\u00f6ri s\u00f5nul on olukord uimastitega Eestis v\u00f5rreldes k\u00fcmne aasta tagusega natuke parem, kuid viie aasta tagusega v\u00f5rreldes halvem.<\/p>\n
“Tundub, et surmade arv on \u00f5rnas languses. Kui kaks aastat tagasi oli 113 surma, eelmisel aastal sada, siis tahaks loota \u2013 praegune trend n\u00e4itab \u2013, et sellel aastal j\u00e4\u00e4b see alla saja, on \u00f5rnas languses,” kirjeldas Aas praegust seisu. “Peamine muutuja on kokaiini kasvanud osakaal ja segatarvitamine. K\u00fcmme aastat tagasi olid s\u00fcnteetilised opioidid, fentan\u00fc\u00fcl peamine valukoht.”<\/p>\n
Tervise arengu instituudi (TAI) andmetel oli eelmise aasta narkosurmadest 42 protsenti tingitud tugevatoimeliste s\u00fcnteetiliste opioidide ja nitaseenide tarvitamisest ning k\u00f5rgel tasemel olid ka kokaiini \u00fcledoosist tingitud surmajuhtumid.<\/p>\n
TAI reoveeuuringu kohaselt j\u00e4i kokaiini tarvitamine mullu veidi v\u00e4iksemale tasemele kui 2023. aastal, kuid kanepi j\u00e4rel oli kokaiin Eestis endiselt k\u00f5ige enam tarvitatav illegaalne uimasti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimaseid aastaid on iseloomustanud kiire hinnat\u00f5us ja n\u00e4iteks 2022. aastal kerkisid hinnad aastaga ligi viiendiku v\u00f5rra. Paraku ei…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":38792,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,3640,21,18330,28,29,19666,19,1607,25,4262,19669,19667,3848,19668,23,24,19670,22,20,30],"class_list":{"0":"post-38791","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-fentanuul","18":"tag-headlines","19":"tag-kokaiin","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-narkoturg","23":"tag-news","24":"tag-nitaseenid","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-ppa","27":"tag-raigo-aas","28":"tag-reoveeuuring","29":"tag-riigiprokuratuur","30":"tag-sunteetilised-opioidid","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uimastiturg","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115523585490776490","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38791","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38791"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38791\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/38792"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38791"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=38791"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=38791"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}