Kuigi politsei saab aastas 10 000 v\u00e4ljakutset erinevatele l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumitele, siis enamasti piirdub politsei roll piltlikult \u00f6eldes haigusele plaastri panemisega, tunnistas politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belit\u0161ev.<\/p>\n
Belit\u0161ev r\u00e4\u00e4kis esmasp\u00e4eval “Vikerhommikus”, et oluline on k\u00fcsimus, kui palju me tegelikult riigina panustame sellesse, et l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla ahelat l\u00f5petada ja kui palju me tegelikkuses tahame seda l\u00f5petada.<\/p>\n
“Jah, me politseina s\u00fcndmuskohale reageerides oleme sageli selliste haiguste puhul plaastri panijad. Me tuleme, l\u00f5petame konkreetse juhtumi ja l\u00f5petame selle v\u00e4givallatsemise. Teeme nii, et v\u00e4givallatseja sellest kohast lahkuks, olgu siis n\u00e4iteks s\u00f5prade v\u00f5i l\u00e4hedaste juurde v\u00f5i kui tegemist on alkoholijoobes isikuga, ka kainestusmajja. Aga see tegelikult ei lahenda kogu seda probleemi. See on nagu haiguse puhul plaastri panemine, aga kui need sisemised verejooksud on j\u00e4tkuvalt alles, siis tegelikult see haigust ei ravi.”<\/p>\n
Praegu saab politsei agressiivse poole kainenema viia v\u00f5i kohustada teda lahkuma kuni 12 tunniks. Belit\u0161evi hinnangul tuleks esmast viibimiskeeldu pikendada v\u00e4hemalt 72 tunnile.<\/p>\n
“See annab ohvrile aega natukene oma m\u00f5tteid s\u00e4ttida, saada n\u00f5u n\u00e4iteks ohvriabilt v\u00f5i spetsialistidelt ja hakata korraldama mingisugust elumuutust. 12 tundi on selline seisund, kus sa tegelikult oled veel alles \u0161okis ja sa ei j\u00f5ua mitte midagi korraldada, kui juba 12 tunni p\u00e4rast on seesama v\u00e4givallatseja tagasi oma elukoha aadressil.”<\/p>\n
Ta t\u00f5i ka v\u00e4lja, et et isegi kui see v\u00e4givallatseja saab \u00fchel hetkel karistuse kohtuotsusega ja seal on ka tingimuskaristusena m\u00f5ned k\u00e4itumiskontrolli meetmed, siis v\u00e4ga sageli juhtub, et elukohaks m\u00e4\u00e4ratakse sama aadress, kus on ka ohver. Ning ahel j\u00e4tkub. Lahendamata probleeme on Belit\u0161evi s\u00f5nul veelgi.<\/p>\n
“Neid terapeute, kes suudaksid v\u00e4givallatsejaga tegeleda v\u00f5i tema k\u00e4itumismustrit muuta, on Eestis vaid kolm-neli. V\u00f5i kas need inimesed, kes on vaimsete probleemidega \u2013 sest sageli on seal taga ka vaimsed probleemid \u2013 kas nad saavad \u00f5igel ajal seda \u00f5iget ravi v\u00f5i see j\u00e4llegi kuidagi voolab maha v\u00f5i inimene ise n\u00e4iteks sageli ei tunne, et ta tegelikult seda ravi vajab.”<\/p>\n
Politseijuht m\u00e4rkis, et kui Eestis on aastas circa 10 000 l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumit \u2013 sel aastal 10 kuuga \u00fcle 7000 \u2013, siis nendest \u00fcle 7000 l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla episoodist on suurusj\u00e4rgus 1000 korduvate ohvrite suhtes. Ehk v\u00e4ga paljud l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla episoodid on ka korduvad.<\/p>\n
“Aga kuna juurdep\u00e4\u00e4s s\u00fcsteemsetele lahendustele on suhteliselt piiratud, siis me n\u00e4eme ka juhtumeid, kus k\u00f5ik k\u00e4ib aastast aastasse sellisel viisil, et mingit lahendust v\u00f5i muutust ei ole. Sageli k\u00fcsitakse, miks see ohver \u00e4ra ei koli v\u00f5i seda v\u00e4givaldset suhet ei l\u00f5peta. Me peame m\u00f5istma ja aduma ka seda, et need inimesed on v\u00e4ga tugevas s\u00f5ltuvussuhtes. Nii vaimselt kui ka materiaalselt. Ehk me n\u00e4eme ka juhtumeid, kus \u00fchel hetkel me inimest karistame,aga ohver ise tuleb ja \u00fctleb: “Mis m\u00f5ttes te karistate? Kui te teda karistate, siis see t\u00e4hendab, et minu majanduslik sissetulek sellest samamoodi muutub ja ma satun ka v\u00e4ga halba olukorda.” Ehk seda, kui tugevalt l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla ohvrid on s\u00f5ltuvussuhtes v\u00e4givallatsejaga, esineb v\u00e4ga paljudel juhtumitel.”<\/p>\n
Belit\u0161ev t\u00f5i v\u00e4lja ka huvitava vastuolu \u00fche hiljuti l\u00e4bi viidud uurimuse ja tegelikkuse vahel.<\/p>\n
“Kui siin hiljuti viidi l\u00e4bi \u00fcks uurimus ja k\u00fcsiti Eesti inimeste k\u00e4est, et kas te saate aru, mis asi on l\u00e4hisuhtev\u00e4givald, siis 90 protsenti Eesti inimestest saavad aru. Ja ligi 90 protsenti inimestest ka \u00fctlevad, et kui ma n\u00e4en sellist asja, siis ma sekkun ehk siis kas ma teavitan kedagi v\u00f5i sekkun ise. Kahjuks mulle tundub, et need vastused olid kujundatud sellisel viisil, et inimesed said aru, mis on selles asjas sotsiaalne norm. Ja kirjeldasid oma k\u00e4itumist vastavalt sotsiaalsele normile. Aga mida me n\u00e4eme politsei statistikas, on see, et 90 protsenti l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla teateid tuleb meil ikkagi ohvri k\u00e4est. Ehk siis neid k\u00f5rvalseisjaid, kes teavitavad, et m\u00f5ni l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla episood on toimumas, on tegelikult marginaalne osa.”<\/p>\n
Belit\u0161ev \u00fctles, et kui me v\u00e4givallale vastu ei hakka, siis v\u00e4givald lihtsalt kasvab. Ehk et selleks, et v\u00e4givallaahelat murda, peame k\u00f5ik hakkama v\u00e4givallale vastu, olgu see siis kooliv\u00e4givald v\u00f5i l\u00e4hisuhtev\u00e4givald v\u00f5i midagi muud.<\/p>\n
“Me peame seda m\u00e4rkama, me peame sellest teavitama, me peame hakkama ka seda iseenda sees m\u00f5istma. Ka \u00fchiskonnana me peaksime r\u00e4\u00e4kima nendest 10 000 v\u00e4ljakutsest, mitte vaid \u00fchest traagilise l\u00f5puga loost.”\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi politsei saab aastas 10 000 v\u00e4ljakutset erinevatele l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumitele, siis enamasti piirdub politsei roll piltlikult \u00f6eldes haigusele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":38871,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,4667,34,36,31,32,21,9011,28,29,19,25,4262,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-38870","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-egert-belitsev","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-lahisuhtevagivald","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-ppa","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115524195035419080","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38870","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38870"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38870\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/38871"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38870"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=38870"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=38870"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}