“Nagu k\u00e4sikirjalised tekstid ja raamatud s\u00e4ilisid ajalooliselt t\u00e4nu sellele, et neid \u00fcmber kirjutati, nii vajab ka digip\u00e4rand t\u00e4nap\u00e4eval kasutamist, et elus p\u00fcsida. Digiajastul pole selles algses p\u00f5him\u00f5ttes tegelikult midagi muutunud,” \u00fctleb Runnel.<\/p>\n
Teadusdirektor v\u00f5rdleb p\u00e4randi kujunemist ja ringlemist folklooriprotsessiga \u2013 midagi s\u00fcnnib, see teadvustatakse, kogutakse, arhiveeritakse ja uuritakse. “Siis saabub p\u00e4randi n-\u00f6 teine elu, kus see j\u00f5uab kaitse alla, kooliprogrammidesse, kaubandusse ja teistesse kasutusviisidesse. K\u00f5ike peab kasutama. Asju, mida ei kasutata, pole olemas,” t\u00f5deb Runnel.<\/p>\n
“Digip\u00e4rand on kogu \u00fchiskonna oma, nii et juurdep\u00e4\u00e4s peaks olema k\u00f5igil.” – Pille Runnel<\/p>\n
Sama p\u00f5him\u00f5tet j\u00e4rgivad ERM-i teadlased oma k\u00e4imasolevas teadusprojektis<\/a> “Digitaalne kultuurip\u00e4rand kui \u00fchiskondlik ressurss”. Selle k\u00e4igus otsivad nad v\u00f5imalusi, kuidas viia Eesti m\u00e4luasutuste digiteeritud v\u00f5i digitaalsena tekkinud p\u00e4randit senisest laiemalt kasutusse.\u00a0<\/p>\n N\u00e4iteks p\u00fc\u00fcdsid nad j\u00f5uda noorteni, ent digip\u00e4randil oleks kasutuspotentsiaali veel tervetes valdkondades turismist ja toidut\u00f6\u00f6stusest tervishoiuni. “Digip\u00e4rand on kogu \u00fchiskonna oma, nii et juurdep\u00e4\u00e4s peaks olema k\u00f5igil. Paljusid see ilmselt ka huvitab, aga nad ei oska selleni j\u00f5uda,” arutleb teadusdirektor.<\/p>\n Meemid, kollaa\u017eid ja Youtube<\/p>\n Eesti m\u00e4luasutused on digiteerinud suure osa oma kultuurip\u00e4randist. N\u00e4iteks ERM-i kogudest on digiteeritud 69 protsendi, sh esemest 94 ja fotodest 75 protsenti. Muuseumide infos\u00fcsteem ehk MuIS koondab endasse aga 60 muuseumi andmed ehk \u00fcle nelja miljoni kirje. “V\u00f5ib \u00f6elda, et kogu seda digiteeritud p\u00e4randit on lihtsalt v\u00e4ga palju. Sellele k\u00f5igele saab digitaalselt ligi, kui sellest oleks \u00fchiskonnas teadlikkus,” s\u00f5nab Agnes Aljas.<\/p>\n Praegu kasutavad digip\u00e4randit peamiselt samad r\u00fchmad, kes tuleksid niigi selle manu arhiivi v\u00f5i muuseumisse kohapeale: teadlased, tudengid, \u00f5petajad ja \u00f5pilased, aga ka disainerid ja kunstnikud. “\u00dcks suur r\u00fchm on muidugi veel inimesed, kes kasutavad seda kaudsemalt l\u00e4bi sotsiaalmeedia,” lisab Pille Runnel.<\/p>\n N\u00e4iteks p\u00e4rineb “Nostalgiline Tartu”-t\u00fc\u00fcpi \u00fchismeediagruppide sisu muuseumide ja arhiivide digitaalsetest andmebaasidest. “Keegi ei m\u00f5tlegi, et see tuleb m\u00f5nest m\u00e4luasutusest. Ei peagi m\u00f5tlema. Oluline on, et see materjal oleks ringluses,” m\u00e4rgib Aljas.<\/p>\n “Rahvusvaheliseltki on t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud k\u00fcsimus, kuidas p\u00e4rand ja ettev\u00f5tlus kokku siduda. K\u00f5ik alles otsivad seda \u00f5iget viisi.” – Agnes Aljas<\/p>\n Oma n\u00fc\u00fcdseks juba kaks aastat v\u00e4ldanud projektis otsivad teadlased koos kolleegidega viise, kuidas digip\u00e4randit \u00fchiskonnas laiemalt kasutusele v\u00f5tta. P\u00e4rand leiab rakendust eri valdkondades \u2013 haridusest ja kultuuriloomepraktikatest kuni ettev\u00f5tluse ja kogukondlike algatusteni. \u00dcha enam uuritakse ka, kuidas digip\u00e4rand v\u00f5iks toetada inimeste heaolu ning loov- ja majandussektoreid. “Rahvusvaheliseltki on t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud k\u00fcsimus, kuidas p\u00e4rand ja ettev\u00f5tlus kokku siduda. K\u00f5ik alles otsivad seda \u00f5iget viisi,” osutab Aljas.<\/p>\n T\u00e4navu septembris l\u00f5ppes projekti osana korraldatud digiloomingu konkurss. “Kutsusime inimesi kasutama erinevaid andmebaase ja leidma sealt inspiratsiooni,” meenutab Aljas. Eesk\u00e4tt noortele suunatud konkursil osales l\u00f5puks 159 inimest, sh palju t\u00e4iskasvanuid ja vanemaid inimesi.<\/p>\n Koolinoored v\u00e4\u00e4rindasid MuIS-ist leitud sisu eesk\u00e4tt meemideks ja kollaa\u017eideks, ent proovisid ka ise vanu pilte taaslavastada. “Palju oli noori, kes avastasidki selle enda jaoks kui ressursi, kust saada inspiratsiooni n\u00e4iteks digidisainiks. Noored juutuuberid n\u00e4gid seal sisuloomeks potentsiaali,” lisab teadussekret\u00e4r.<\/p>\n