{"id":38984,"date":"2025-11-10T09:27:11","date_gmt":"2025-11-10T09:27:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/38984\/"},"modified":"2025-11-10T09:27:11","modified_gmt":"2025-11-10T09:27:11","slug":"tonu-karjatse-poff-i-soovitused-park-chan-wook-raagib-labi-vere-ja-tragoodia-uhtehoidmisest-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/38984\/","title":{"rendered":"T\u00f5nu Karjatse P\u00d6FF-i soovitused: Park Chan-wook r\u00e4\u00e4gib l\u00e4bi vere ja trag\u00f6\u00f6dia \u00fchtehoidmisest | Film"},"content":{"rendered":"<p>Park Chan-wook annab &#8220;Ainsa valiku&#8221; kriminaalse s\u00fc\u017eee edasi l\u00e4bi sooja huumori ja inimlikkuse. Peategelast vaevavad s\u00fcdametunnistuspiinad ja iga vaataja enda otsustada j\u00e4\u00e4b see, kas saavutatu oli neid meetodeid v\u00e4\u00e4rt, kirjutas T\u00f5nu Karjatse P\u00d6FF-i soovitustes.<\/p>\n<p>Aastatuhande alguses end verise k\u00e4ttemaksutriloogiaga (&#8220;Sympathy for Mr Vengeance&#8221;, &#8220;Oldboy&#8221;, &#8220;Lady Vengeance&#8221;) rahvusvaheliselt kuulsaks m\u00e4nginud Park Chan-wook on praegu \u00fcks populaarsemaid Korea re\u017eiss\u00f6\u00f6re. Tema uus film &#8220;Ainus valik&#8221; esilinastus t\u00e4navu Veneetsia filmifestivalil, kus seansid olid pea et hetkega l\u00e4bi m\u00fc\u00fcdud.<\/p>\n<p>&#8220;Ainus valik&#8221; tegeleb t\u00f6\u00f6tuse ja inimlikkuse teemadega. Soovi korral v\u00f5ib otsida paralleeli teise Korea re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Bong Joon-ho filmist &#8220;Parasiit&#8221; (2019), mis l\u00e4htus kadedusest ja sotsiaalsest ebav\u00f5rdsusest. &#8220;Ainsa valiku&#8221; kangelast Youd (Lee Byung-hun) \u00e4hvardab samuti langemine madalamale elatustasemele, mis t\u00e4hendaks ka andeka t\u00fctre koolituse l\u00f5ppu ja isegi pere lagunemist.nii otsustab You uue t\u00f6\u00f6koha saamiseks k\u00f5rvaldada oma konkurendid.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3083283\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3083283hc8dct24.jpg\"\/>&#8220;Ainus valik&#8221; Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n<p>Kriminaalse s\u00fc\u017eee annab Park edasi l\u00e4bi sooja huumori ja inimlikkuse. Peategelast vaevavad s\u00fcdametunnistuspiinad ja iga vaataja enda otsustada j\u00e4\u00e4b see, kas saavutatu oli neid meetodeid v\u00e4\u00e4rt. Huumor, mille kaudu see trag\u00f6\u00f6dia vaatajani tuuakse, r\u00f5hutab inimlikkuse, inimeseks j\u00e4\u00e4mise olulisust. Meisterlikult vahetab Park emotsionaalseid registreid, kasutades selleks lavastuslikke ja filmitehnilisi v\u00f5tteid.<\/p>\n<p>Park Chan-wooki iseloomustabki v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hisus \u2013 l\u00e4bi vere ja trag\u00f6\u00f6dia r\u00e4\u00e4gib ta ka selles filmis \u00fchtehoidmisest, mis tagab inimese p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise nii pere- kui ka \u00fchiskondlikus plaanis.\u00a0<\/p>\n<p>Jaapani korealane Sang-il Lee on P\u00d6FFil filmiga &#8220;Kabuki meister&#8221; (&#8220;Kokuho&#8221;). Ka Lee tegi endale nime 2000 aastate alguses, n\u00e4iteks filmid &#8220;69&#8221; (2004) v\u00f5i &#8220;Hula Girls&#8221; (2006), t\u00e4navu Cannes&#8217;is esilinastunud &#8220;Kabuki meister&#8221; on Shuichi Yoshida romaani ekraniseering ja r\u00e4\u00e4gib yakuza-bossi pojast, kellest saab Jaapani parim kabuki tantsija.<\/p>\n<p>Kolme tunni sisse mahutab re\u017eiss\u00f6\u00f6r neli aastak\u00fcmmet, v\u00f5ttes kokku mitte ainult \u00fche vastaka karj\u00e4\u00e4ri, vaid ka kabuki arengu \u00fcldrahvalikust uhkusest eksootiliseks meelelahutuseks. &#8220;Kabuki meister&#8221; on tulvil kauneid kaadreid ja stseene kabuki-etendustest ning v\u00e4rvik\u00fcllastest kost\u00fc\u00fcmidest, kuid alati suurte teemade \u00fchendamine ei \u00f5nnestu.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3083280\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3083280h6fedt24.jpg\"\/>&#8220;Kabuki meister&#8221; Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n<p>Arusaadav on taotlus anda edasi kahe noore mehe kooskasvamise ja s\u00f5pruse ning ka peidetud rivaalitsemise lugu l\u00e4bi jaapani traditsionaalse kunstivormi teisenemise, eepikat saatev sentimentaalsus matab aga t\u00f5siseltv\u00f5etavuse ja toimuv j\u00e4\u00e4b l\u00e4\u00e4ne kultuuriruumis elavale vaatajale paljuski arusaamatuks. Samas ei r\u00e4\u00e4gi &#8220;Kabuki meister&#8221; ju muust kui karjerismist, mis on tuttav universaalselt.<\/p>\n<p>Pere Portabella 1972.aastal valminud &#8220;Umbracle&#8221; kuulub P\u00d6FFi Kataloonia fookusse, mida tuleb t\u00e4nada selle eest, et siia on toodud ka sellise legendaarse eksperimentaatori teos. &#8220;Umbracle&#8221; kuulub Hispaania eksperimentaalfilmide kullafondi, ehkki tegemist katalaani autoriga.<\/p>\n<p>Pere Portabella on praegu 98-aastane ja tema filmograafia pole just suur, kuid maine saavutas ta Franco fa\u0161istliku re\u017eiimi l\u00f5puaastatel 1970. aastate alguses, olles olnud osa 1960. aastate Euroopa kino haaranud radikaalsest lainest. Portabella oli veendunud selles, et film peab kajastama poliitilisi ja \u00fchiskondlikke teemasid, pildiline ilu oli tema jaoks teisej\u00e4rguline. Ehk siis Portabella tegi v\u00f5imudest s\u00f5ltumatu filmitegijana oma loomingut nii nagu ise heaks arvas. Vaataja oli talle vestluspartner, mitte klient ega tellija.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3079461\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3079461h2a29t24.jpg\"\/>&#8220;Umbracle&#8221; Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n<p>&#8220;Umbracle&#8221; koosneb kolmest osast \u2013 fiktsioon, dokumentaal ja tsitaat. Filmi raamib Barcelonas hulkuv Christopher Lee tegelaskuju, ta k\u00e4ib linnutopiste muuseumis, kohtub \u00fche naisega ja esitab Edgar Allan Poe poeemi &#8220;The Raven&#8221;. Vahepeal r\u00e4\u00e4givad katalaani ja hispaania filmitegijad toonasest tsensuurist ning pikalt n\u00e4eme stseene 1955. aasta frankistlikust m\u00e4ngufilmist, kus s\u00f5jav\u00e4ekaplan \u00f5nnistab sakramenti l\u00f5hkevate pommide all.<\/p>\n<p>Sarnaselt Eisensteinile loob Portabella t\u00e4henduse l\u00e4bi k\u00f5rvutamise ja vastanduste. Kaadrite \u00fclevalgustatus ja rohmakas montaa\u017e m\u00f5juvad praeguse, \u00e4\u00e4rmuseni teravdatud ning l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud pildikeele juures v\u00e4rskendavalt ja vabastavalt.\u00a0<\/p>\n<p>Festivalil linastub ka Gus Van Santi &#8220;Dead Man&#8217;s Wire&#8221;. <a href=\"https:\/\/kultuur.err.ee\/1609790727\/veneetsia-filmifestivali-paevik-smashing-machine-toob-dwayne-johnsoni-b-filmide-ringist-valja\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Veneetsia filmifestivali p\u00e4evikus<\/a> kirjutasin sellest nii:<\/p>\n<p>Gus Van Sant tegeleb oma uues filmis \u00fclekohtuga ja olukorraga, kui &#8220;prahvatab vimm, mis kogunend salaja&#8221;. &#8220;Dead Man&#8217;s Wire&#8221; linastus Veneetsias v\u00f5istluskava v\u00e4liselt, vastuv\u00f5tt oli aga v\u00e4ga soe ja pressilinastusel sai film kuuma aplausi. &#8220;Dead man&#8217;s wire&#8221; t\u00e4histab olukorda pantvangide v\u00f5tmisel, kui vangi kuklasse suunatud relv on \u00fchendatud traadiga vangi ja ta valvuri k\u00fclge, nii et v\u00e4listatud on j\u00e4rsud liigutused ja ka pantvangi v\u00f5tja eemaldamine.<\/p>\n<p>Bill Skarsgard m\u00e4ngib h\u00fcpoteegilaenuv\u00f5lglast Tony Kiritsist, kes otsustab 1977. aasta veebruaris v\u00f5tta pantvangi teda kurnava panga juhataja t\u00e4iskasvanud poja, kuna kardab, et pank tahab teda lihtsalt kodutuks teha. Kiritsis siseneb pangahoonesse, v\u00f5tab kaasa oma pantvangi ja s\u00f5idab minema kohale s\u00f5itnud politseiautoga, ta n\u00f5uab lunaraha ja vabanduse palumist.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3001896\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3001896h62b4t24.jpg\"\/>Gus Van Santi &#8220;Dead Man&#8217;s Wire&#8221; Autor\/allikas: Kaader filmist\/Veneetsia filmifestival<\/p>\n<p>Gus Van Sant on oma uue filmi lavastanud 1970. aastate stiilis \u2013 montaa\u017eist v\u00e4rvigammani. Skarsgardi karakteris on Travis Bickle&#8217;it Martin Scorsese &#8220;Taksojuhist&#8221; (&#8220;Taxi Driver&#8221;, 1976) ja olukord sarnaneb eba\u00f5nnestunud pangar\u00f6\u00f6vikatsele Sidney Lumeti p\u00f5nevikus &#8220;Dog Day Afternoon&#8221; (1975), seda enam, et pangajuhti m\u00e4ngib ei keegi muu kui Al Pacino.<\/p>\n<p>&#8220;Dead Man&#8217;s Wire&#8221; aitab auru v\u00e4lja lasta k\u00f5igil neil, kes saavad v\u00e4hem palka kui nende t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rt, kes satuvad seletamatusse v\u00f5lakeerisesse ja kannatavad kapitalistliku s\u00fcsteemi eba\u00f5igluse all. Kohus m\u00f5istis meeleheitel Kiritsise s\u00fc\u00fcdimatuks ja ta veetis aastaid hullumajas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Park Chan-wook annab &#8220;Ainsa valiku&#8221; kriminaalse s\u00fc\u017eee edasi l\u00e4bi sooja huumori ja inimlikkuse. Peategelast vaevavad s\u00fcdametunnistuspiinad ja iga&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":38985,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[19746,19749,37,33,35,173,34,36,208,19745,140,19747,6619,2870,19748,18867],"class_list":{"0":"post-38984","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ainus-valik","9":"tag-dead-mans-wire","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-film","17":"tag-kabuki-meister","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-park-chan-wook","20":"tag-pimedate-oode-filmifestival","21":"tag-poff","22":"tag-sang-il-lee","23":"tag-umbracle"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115524694447519420","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38984","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38984"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38984\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/38985"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38984"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=38984"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=38984"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}