{"id":38995,"date":"2025-11-10T09:41:04","date_gmt":"2025-11-10T09:41:04","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/38995\/"},"modified":"2025-11-10T09:41:04","modified_gmt":"2025-11-10T09:41:04","slug":"kodaki-tagasitulek-kinnitab-filmifotograafia-elujoudu-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/38995\/","title":{"rendered":"Kodaki tagasitulek kinnitab filmifotograafia eluj\u00f5udu | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"<p>Kunagine fotograafiat\u00f6\u00f6stuse gigant Kodak asus USA ja Kanada jaekaubandusele tarnima fotofilme Kodak Gold 200 ja Ultramax 400. Paistab, et ekraanidest kubisevas maailmas pole inimeste iha turvalisuse ning vahetuma ja inimlikuma kontakti j\u00e4rele kuhugi kadunud, leiab <a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n<p>Tehnoloogia ilmub nagu v\u00f5\u00f5ras, etendab \u00fcllatustega trikke, p\u00fc\u00fcab poolehoidu ja palub end koju kaasa v\u00f5tta. M\u00f5nedega olemegi t\u00fckk aega koos elanud ja neid tuleb pidevalt juurde. \u00dched t\u00e4rkavad meteoori eredusega, et siis kiiresti vananeda ja h\u00e4\u00e4buda. Teised p\u00fc\u00fcavad vanu v\u00e4lja t\u00f5rjuda. M\u00f5nikord l\u00e4heb see korda, ent tihti mitte t\u00e4ielikult. M\u00f5ni vana tehniline lahendus ilmutab end k\u00f5ige v\u00e4rskemas stseenis uuesti.<\/p>\n<p>Stseenist r\u00e4\u00e4kides meenutab tehnoloogiline areng omalaadset teatrietendust. Seni, kuni bioloogia eristub tehnoloogiast, eksisteerivad inimesed omaette, olles pealtvaatajad, keda tehnoloogia p\u00fc\u00fcab \u00e4ra meelitada. Pealtvaataja rolli hoomamine v\u00f5imaldab n\u00e4ha maailma teise nurga alt.<\/p>\n<p>Peame endid tehnoloogialoojateks t\u00e4nu liigsele enesekesksusele. Juhul, kui see oleks nii, siis peaksime ju tehnoloogilisi protsesse kontrollima. Paraku juhtub iga uue tehnoloogia lisandumisega vastupidi. Aitame tehnoloogia s\u00fcnnile kaasa, ent siis muudame omaenda elukorraldust. Mitte omal soovil, vaid vastavalt tehnoloogiast tulenevale uuele korrale. Inimene ei leiutanud tuld, ratast, elektromagnetlaineid ega sedagi, kuidas mass suhestub energiaga v\u00f5i maailma saab l\u00e4bi l\u00e4\u00e4tse talletada keemilise materjaliga kaetud lindile.<\/p>\n<p>Meie osa oli puhtalt s\u00f5nade v\u00e4ljam\u00f5tlemine, nagu mass, energia v\u00f5i fotograafia. Muus osas saime f\u00fc\u00fcsilise reaalsuse v\u00f5imalustest aru ja p\u00fc\u00fcdsime neid rakendada, mitte luues vaid rangelt j\u00e4rgides tehnoloogiliste v\u00f5imaluste ettekirjutisi.<\/p>\n<p>Lavale astuvate tehnoloogiate p\u00fcsivust kirjeldab Lindy efekt. New Yorgi Lindy kohvikus kogunenud humoristide seas vanade naljade elukaare p\u00fcsivuse kohta omal ajal juhuslikult poetatud kommentaarist kujunes universaalsem t\u00e4helepanek. Lisaks naljadele paistab, et n\u00e4iteks ideede, raamatute v\u00f5i tehnoloogiate tulevane eluiga on proportsionaalne nende praeguse vanusega. M\u00f5ni praegu populaarne 100-aastane raamat v\u00f5ib olla oluline veel v\u00e4hemalt \u00fche sajandi.<\/p>\n<p>Iga\u00fcks v\u00f5ib pakkuda, kas sajandikaugune tulevik teab Franz Kafkat, Ernest Hemingwayd, Virginia Woolfi, F. Scott Fitzgeraldi v\u00f5i loetakse 2126. aastal 200-aastaseks saavat Tammsaare &#8220;T\u00f5de ja \u00f5igust&#8221;. Sama n\u00e4eb 1000-aastaste traditsioonide jne puhul. Tegemist pole saatuse ega n\u00f5iduse, vaid statistikaga. Muutuste ja kaose keskel vastupidavaks osutunud n\u00e4htustel on j\u00e4tkupotentsiaal.<\/p>\n<p>Sellega seoses v\u00e4\u00e4rib t\u00e4helepanu filmilindip\u00f5hine fotograafia. Telefonidega pildistajate n\u00e4gemuses on film juba v\u00e4ljasurnud. Odavad, hea kvaliteediga ja, mis peamine, kohest rahuldust pakkuvad digipildid tunduvad v\u00f5itmatu alternatiivina. Eelmise sajandi keskelt kuni umbes 2012. aastani domineerisid fotopoodides Agfa, Fuji, Konica, Kodak ja veel k\u00fcmned kaubam\u00e4rgid.<\/p>\n<p>Neist k\u00f5ige suurem oli Kodak, kes kuulutas 2012. aastal v\u00e4lja maksej\u00f5uetuse. Kunagise fotograafiahiiu pankrotis n\u00e4hti filmip\u00f5hise tehnoloogia matust. Isegi kui leidus entusiaste, kes tehniliste eelistuste v\u00f5i trotsist toidetud p\u00f5him\u00f5tte p\u00e4rast j\u00e4tkasid filmi kasutamist, peeti vaid aja k\u00fcsimuseks, kuni surevad ka vana tehnoloogia bioloogilised kummardajad.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd on v\u00f5imalus tunnistada<a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Lindy_effect\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> Lindy efekti<\/a>. F\u00fc\u00fcsilis-keemiline pildistamine p\u00e4rineb 19. sajandi algusest, kui prantslased Nic\u00e9phore Ni\u00e9pce ja Louis Daguerre said aru, kuidas valguse saab p\u00fc\u00fcda valgustundlikule materjalile. Filmifotograafia on grammofonist vanem ja pidanuks sellest kauem vastu pidama. Vahepeal v\u00e4ljakuulutatud filmi matused pidanuks olema enneaegsed.<\/p>\n<p>\u00c4sja selguski, et Kodak tuleb tagasi. Firma asus USA ja Kanada jaekaubandusele tarnima kunagi populaarseid fotofilme Kodak Gold 200 ja Ultramax 400. Fotograafia kunagisest hiiglasest alles j\u00e4\u00e4nud filmitootmise \u00fcksus reedab vaguralt eksisteerinud lainetavat n\u00f5udlust. Paistab, et t\u00f5usulaine pole m\u00f6\u00f6duv ning see julgustas investeerima nii tootmisse kui ka uuesti jaem\u00fc\u00fcgi riskide rohkele teele astuma. Kes soovib, v\u00f5ib seda nimetada nostalgiaks, kuigi t\u00f5ele l\u00e4hemal on fotograafia kui tehnoloogia visadus pikslirohkete ekraanide keskel.<\/p>\n<p>V\u00f5ib ka m\u00f5elda, et digitaalne formaat muutis pildid tavaliseks. Analoogne formaat teeb pildid alati oluliseks. Filmilindi 36-kaadrine limiit, ilmutamise materiaalne ja aja kulu sundisid keskenduma iga hetke fikseerimise t\u00e4hendusele ja tulemuse kvaliteedile. Materiaaltehnilised piirangud ja tulemuse ootus polnud vaenlased, vaid t\u00f5sise fotograafia liitlased.<\/p>\n<p>Midagi sarnast kordub liftipoistega. Neid on tihti toodud n\u00e4iteks, kuidas tehnoloogia tulemusel kadus terve amet. N\u00e4hes neis pelgalt liftinuppude asendajat, oldi poolpimedad. Liftipoisid pole kadunud. Neile luuakse isegi uusi t\u00f6\u00f6kohti. Nad pole n-\u00f6 elavad liftinupud, vaid kajastavad turvalisust, abivalmidust, j\u00f5ukust ja inimlikku kontakti.<\/p>\n<p>Midagi s\u00f5nastamatult sarnast k\u00e4tkeb analoogfotograafia ja ilmselt ka vanad, inimest eriliselt puudutavad naljad.<\/p>\n<p>Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda <a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Raadio 2 saates &#8220;Portaal&#8221;<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kunagine fotograafiat\u00f6\u00f6stuse gigant Kodak asus USA ja Kanada jaekaubandusele tarnima fotofilme Kodak Gold 200 ja Ultramax 400. Paistab,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":38996,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[19752,131,130,37,33,35,34,36,3235,19753],"class_list":{"0":"post-38995","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-analoogfotograafia","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-inimlikkus","17":"tag-kodak"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115524749444063661","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38995","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38995"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38995\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/38996"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38995"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=38995"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=38995"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}