Mastaabis\u00e4\u00e4stu teooria kohtute puhul ei t\u00f6\u00f6ta, kuna kulude struktuuris on v\u00e4ga suur osakaal personalikuludel. T\u00f6\u00f6j\u00f5umahukate organisatsioonide kokkuhoiukohtade potentsiaal on kohtute liitmisel \u00fclimalt v\u00e4ike, m\u00e4rgib K\u00fclli Taro Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Reedel saatis justiits- ja digiministeerium koosk\u00f5lastusringile kohtukorralduse muudatuste seaduse eeln\u00f5u. Sellesse on kokku pandud hulk nii kohtus\u00fcsteemi kui ka kohtunikke puudutavaid \u00fcmberkorraldusi.<\/p>\n
Erinevad versioonid planeeritud muudatustest on ringelnud juba m\u00f5nda aega ning saanud arvamusartiklitena ka hulganisti vastukaja. Mul oli koos kolleegidega v\u00f5imalus algseid kohtuasutuste \u00fchendamist ja sellega vahetult seotud juhtimiskorraldust puudutavaid k\u00fcsimusi anal\u00fc\u00fcsida. Anal\u00fc\u00fcsi t\u00e4istekstiga saab tutvuda riigikohtu veebilehel<\/a>.<\/p>\n Hea meel on t\u00f5deda, et seekord koosk\u00f5lastusringile saadetud plaanis on v\u00f5rreldes esimeste ideedega tehtud olulisi parandusi. \u00c4\u00e4rmiselt tsentraliseeritud lahendus, kus otsustusv\u00f5im oleks koondunud \u00fcksikute juhtide k\u00e4tte, kohtunikke oleks n\u00e4htud kui nupukesi, mida saab vabalt \u00fcmber t\u00f5sta nende arvamusega arvestamata ning ametist vabastamise \u00e4hvardusega, seades surve alla kohtunike sisulise autonoomia ja erapooletuse kohtum\u00f5istmisel, on asendunud tasakaalustatuma lahendusega.<\/p>\n Sellegipoolest antakse eeln\u00f5u seletuskirjas lubadusi, et muudatused viivad tulemusteni, mida teaduskirjandus ei kinnita.\u00a0<\/p>\n Tuleb tunnustada riigikohut ning justiits- ja digiministeeriumi, et niiv\u00f5rd olulise reformi m\u00f5ju kohta siiski \u00fclikoolidelt anal\u00fc\u00fcse on tellitud, sest eeln\u00f5ude ettevalmistamisel on palju kasutatud pigem k\u00e4ibefraasidel p\u00f5hinevaid uskumusi kui kontrollitud teadmisi. Aga see probleem on paraku iseloomulik v\u00e4ga paljudele avaliku sektori juhtimisreformidele Eestis.\u00a0<\/p>\n \u00dcks laialt levinud arusaam k\u00f5lab, et mida suurem, seda t\u00f5husam. Ent vastupidiselt sellisele veendumusele, j\u00f5uab suurem osa Euroopa riikides tehtud teadusuuringuid j\u00e4reldusele, et kohtute horisontaalne liitmine p\u00f5him\u00f5tteliselt ei m\u00f5juta kohtus\u00fcsteemi produktiivsust ega kuluefektiivsust.<\/p>\n Mastaabis\u00e4\u00e4stu teooria kohtute puhul ei t\u00f6\u00f6ta, kuna kulude struktuuris on v\u00e4ga suur osakaal personalikuludel. T\u00f6\u00f6j\u00f5umahukate organisatsioonide kokkuhoiukohtade potentsiaal on kohtute liitmisel \u00fclimalt v\u00e4ike.<\/p>\n L\u00fchiajalises perspektiivis n\u00e4itavad kohtute horisontaalse liitmise uuringud marginaalset produktiivsuse kasvu v\u00f5i ka kahanemist (kuni viis protsenti). Kuid pikaajaliselt positiivset m\u00f5ju ei ole j\u00e4reldatud v\u00f5i see m\u00f5ju on olnud negatiivne.<\/p>\n M\u00f5ned teadusuuringud leiavad hoopis, et kohtute t\u00f5hususe suurendamiseks tuleks suuremad kohtud t\u00fckeldada v\u00e4iksemateks, sest v\u00e4iksemates kohtutes on madalamad administreerimis- ja juhtimiskulud, minimeeritakse tsentraalseid juhtimis- ja koordineerimisvigasid ning juhtkonna ja kohtunike otsene operatiivne suhtlus v\u00f5imaldab enam paindlikkust. Kuna t\u00f5hususe n\u00e4itajad erinevad ka kohtuasjade liikide ja kohtuastmete l\u00f5ikes, j\u00e4reldatakse \u00fchtlasi, et standardsed juhtimisinstrumendid \u00fcle kogu kohtus\u00fcsteemi ei sobi.<\/p>\n “Spetsialiseerumise teadlikum kasutamine on kohtutes kahtlemata pikaajaline ja laiem trend.”<\/p>\n Teiseks usutakse, et menetluseks kulunud aega ja otsuste kvaliteeti aitab parandada spetsialiseerumine. Spetsialiseerumise teadlikum kasutamine on kohtutes kahtlemata pikaajaline ja laiem trend. Ka Eesti kohtutes erineval viisil nii juba toimitakse. Aga tuleb arvestada, et v\u00e4ikeriigis on v\u00f5imalused spetsialiseerumiseks \u00e4\u00e4rmiselt piiratud.<\/p>\n Kui eeln\u00f5u seletuskirjas tuuakse n\u00e4iteks Soome kohtus\u00fcsteem, siis tuleb arvestada, et p\u00f5hjanaabritel on kohtunikke pea viis korda rohkem kui Eestis, kuid \u00f5igusvaldkondi on ju sarnane hulk. Seega spetsialiseerumise korraldamiseks Soomes, kus esimeses astmes on suurusj\u00e4rgus 900 kohtunikku, ning Eestis, kus tuleb hakkama saada kuni 164 kohtunikuga maakohtus ja 26 kohtunikuga halduskohtus, on v\u00f5imalused spetsialiseerumiseks v\u00e4ga erinevad.<\/p>\n Ei tohi ka unustada, et spetsialiseerumisega kaasnevad riskid nagu nn tunneln\u00e4gemine, p\u00e4rsitud ideede vahetus v\u00f5i asenduste korraldamise raskused v\u00f5imenduvad v\u00e4ikeriigis. Spetsialiseerumine v\u00e4hendab kohtunike kui ressursi kasutamise paindlikkust, kuid paindlikkus on v\u00e4ikeriigi piiratud vahendite ja v\u00f5imekustega toimetulekuks eriti oluline.<\/p>\n Kui kohtuasjade jagamisel hakatakse j\u00e4rgima k\u00f5iki seletuskirjas lubatud kriteeriumeid \u2013 kohtunike t\u00f6\u00f6jaotusplaan, spetsialiseerumine ja \u00fchtlane koormus, suuliste istungite v\u00f5i isiklike \u00e4rakuulamiste vajadus, tarbetu s\u00f5itmise ja ajakulu v\u00e4ltimine ning ka juhuslikkus \u2013, siis saab see olema p\u00e4ris kaelamurdev d\u00fcnaamiline juhtimis\u00fclesanne.<\/p>\n Kokkuv\u00f5ttes tasub meelde tuletada, et \u00fchegi reformi s\u00f5ltumatu anal\u00fc\u00fcsi \u00fclesandeks ei saa olla seda heaks kiita v\u00f5i maha laita. Eesm\u00e4rk on enne kulukate ja vaevan\u00f5udvate muudatuste tegemist olulised riskid ning nende maandamisv\u00f5imalused v\u00e4lja tuua.<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n