{"id":39149,"date":"2025-11-10T12:41:16","date_gmt":"2025-11-10T12:41:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/39149\/"},"modified":"2025-11-10T12:41:16","modified_gmt":"2025-11-10T12:41:16","slug":"varro-vooglaid-istanbuli-konventsioon-kui-ideoloogiline-trooja-hobune-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/39149\/","title":{"rendered":"Varro Vooglaid: Istanbuli konventsioon kui ideoloogiline Trooja hobune | Arvamus"},"content":{"rendered":"

L\u00e4ti parlamendi hiljutine, praeguseks k\u00fcll aastaks peatatud otsus <\/a>taganeda Istanbuli konventsioonina tuntud Euroopa N\u00f5ukogu naistevastase v\u00e4givalla ja perev\u00e4givalla ennetamise ning t\u00f5kestamise konventsioonist on tekitanud palju kirgi ka Eestis.<\/p>\n

L\u00e4ti parlamendi otsust kritiseerinud poliitikud on p\u00fc\u00fcdnud n\u00e4idata oma ideoloogilist “\u00f5igeusklikkust”, alates oma avaliku kriitikaga \u00fchem\u00f5tteliselt L\u00e4ti siseasjadesse sekkunud peaministrist ja l\u00f5petades \u00fchisavalduse teinud 57 riigikogu liikmega<\/a>.<\/p>\n

Terviseminister Karmen Joller nimetas katseid konventsioonist taganeda lausa h\u00e4biv\u00e4\u00e4rseks. P\u00fc\u00fcdes teineteist loosungitega \u00fcle trumbata, kuulutati Istanbuli konventsiooni kord l\u00e4\u00e4ne kultuuriruumi kuuluvuse m\u00f5\u00f5dupuuks (Kristo Enn Vaga), kord inimlikkuse ja s\u00f5jaj\u00e4rgse solidaarsuse v\u00e4ljenduseks (Hendrik Johannes Terras).<\/p>\n

Samal ajal pidasid end konservatiivseks pidavate EKRE, Isamaa ja Keskerakonna riigikogu fraktsioonist v\u00f5imalikuks riigikogu liikmete \u00fchisavaldusele alla kirjutada vaid Riina Solman Isamaast ning Anastassia Kovalenko-K\u00f5lvart ja Andrei Korobeinik Keskerakonnast. Siiski ei t\u00e4henda see, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud parlamendiliikmed ei hooli naiste heaolust. K\u00fcsimus on sootuks muus.<\/p>\n

Tegelikkuses on Istanbuli konventsioon selgelt ideoloogiline dokument. Naistevastase v\u00e4givalla vastu v\u00f5itlemise retoorika taha on peidetud konservatiividele absoluutselt vastuv\u00f5etamatud radikaalsed sooideoloogilised seisukohad ning konventsioon toimib nende kehtestamise t\u00f6\u00f6riistana. Toon v\u00e4lja m\u00f5ned n\u00e4ited.<\/p>\n

Artiklis 3 m\u00e4\u00e4ratleb konventsioon sugupoole mitte bioloogilise kategooriana, vaid sotsiaalselt konstrueeritud rollide, k\u00e4itumiste ja omaduste kogumina. See t\u00e4hendab, et konventsiooniga liituvad riigid peaksid omaks v\u00f5tma sotsiaalse soo m\u00f5iste, mis on radikaalse sooideoloogia ja transsoolisuse ideoloogia keskne postulaat.<\/p>\n

Sooideoloogia paljustki just sellest eeldusest l\u00e4htubki, et sugu ei ole mitte bioloogiliselt m\u00e4\u00e4ratletud ja muutumatu, vaid sotsiaalselt konstrueeritud ja sellisena muudetav isikuomadus. Ehk siis naiseks mitte ainult ei s\u00fcnnita, vaid selleks v\u00f5ib saada ka iga mees.<\/p>\n

Samas vaimus kohustab artikkel 4 riike keelustama diskrimineerimise muu hulgas sotsiaalse soo alusel. See t\u00e4hendab, et riik ei tohi keelduda mehi naistena kohtlemast, kui nad ennast naistena m\u00e4\u00e4ratlevad. Mitmete riikide kogemus n\u00e4itab, et selline l\u00e4henemine v\u00f5ib viia naiste turvalisuse v\u00e4henemiseni, n\u00e4iteks kui end naisena m\u00e4\u00e4ratlev, kuid bioloogiliselt meessoost kurjategija n\u00f5uab paigutamist naistevanglasse v\u00f5i kui end naisena m\u00e4\u00e4ratlev mees n\u00f5uab v\u00f5imalust osaleda naiste poksiv\u00f5istlustel.<\/p>\n

Artikkel 6 kohustab riike edendama “sootundlikke poliitikaid”, mis eelnevate definitsioonide valguses t\u00e4hendab sootunnuste ja -rollide ideoloogilist \u00fcmberm\u00f5testamist.<\/p>\n

Artiklid 8 ja 9 n\u00f5uavad rahaliste vahendite eraldamist nende ideoloogiliste positsioonide edendamiseks mitte ainult riigi- ja valitsusasutustele, vaid ka valitsusv\u00e4listele ja nn kodaniku\u00fchiskonna organisatsioonidele (teiste hulgas erinevad sooideoloogiat edendavad MT\u00dc-d ja sihtasutused).<\/p>\n

Artikkel 12 kohustab riike propageerima muudatusi naiste ja meeste sotsiaalselt ja kultuuriliselt m\u00e4\u00e4ratud k\u00e4itumisviisides, et juurida v\u00e4lja kombed, traditsioonid ja tavad, mis tuginevad stereot\u00fc\u00fcpsetele soorollidele. Kindlasti kuulub n-\u00f6 setereot\u00fc\u00fcpsete soorollide hulka ka arusaam, et naistelt oodatakse emarolli ja meestelt isarolli t\u00e4itmist. Tuleks need arusaamad t\u00f5esti v\u00e4lja juurida, kuulutades vastava \u00fchiskondliku ootuse lubamatuks?<\/p>\n

Seejuures n\u00e4eb artikkel 14 ette stereot\u00fc\u00fcpsete soorollide k\u00f5rvaldamist l\u00e4bi hariduse k\u00f5igil tasanditel (lasteaiast \u00fclikoolideni), sh \u00f5ppekavade, vabahariduse programmide ning ka spordi-, kultuuri- ja meediaprogrammide kaudu.<\/p>\n

Pole v\u00e4himatki kahtlust, et sellised ulatuslikud kohustused \u00fchiskondlike hoiakute \u00fcmberkujundamiseks, eriti viisil, mis normaliseerib soo- ja transideoloogilisi positsioone, annavad konventsioonile selgelt ideoloogilise ja konservatiividele vastuv\u00f5etamatu m\u00f5\u00f5tme. Selliselt toimib Istanbuli konventsioon kui Trooja hobune: naistevastase v\u00e4givalla vastane retoorika varjab radikaalset ideoloogilist ambitsiooni \u00fchiskondi \u00fcmber kujundada palju ulatuslikumalt kui vaid naiste heaolu tagamise m\u00f5ttes \u2013 \u00fcmber soovitakse kujundada sedagi, kes \u00fcle\u00fcldse on naine.<\/p>\n

“Paljuski on asjakohased seadused nii ehk naa kehtestatud ning need j\u00e4\u00e4ksid kehtima ka ilma Istanbuli konventsioonita.”<\/p>\n

Oluline on ka m\u00f5ista, et Istanbuli konventsioon ei kaitse reaalselt mitte \u00fchtegi naist. Konventsioon ei ole otsekohalduv \u00f5igusakt, vaid deklaratiivne dokument, mis kohustab riike viima oma seadused deklareeritud p\u00f5him\u00f5tetega koosk\u00f5lla. Miski ei takista Eestil kohandada oma seadusi ning neid j\u00f5ustavate \u00f5iguskaitse- ja justiitsorganite praktikat naistele kaitset pakkuvana ka ilma k\u00f5nealuse konventsioonita. Paljuski on asjakohased seadused nii ehk naa kehtestatud ning need j\u00e4\u00e4ksid kehtima ka ilma Istanbuli konventsioonita.<\/p>\n

Niisiis, selle asemel, et keskenduda ideoloogilistele loosungitele ja poliitilistele r\u00fcnnakutele, tuleks hinnata, kas meie seadused ja nende rakendamise praktika on piisavad v\u00f5i vajaksid need mingites aspektides \u00fclevaatamist.<\/p>\n

N\u00e4iteks tuleks k\u00fcsida, kas naiste vastu toimepandud isikuvastaste kuritegude eest on lubatav m\u00e4\u00e4rata tingimisi vangistusi (v\u00f5i kas need tingimused, mil seda lubatavaks peetakse, on piisavalt kitsalt m\u00e4\u00e4ratletud). Just selline praktika v\u00f5imaldas hiljutisel N\u00f5o surmaavarii p\u00f5hjustajal eelnevalt oma elukaaslast pussitada, olgugi et ta oli naist noaga r\u00fcnnanud ka suvel, ilma et see p\u00e4\u00e4dinuks reaalse vangistusega.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et t\u00f5en\u00e4oliselt on naistevastase v\u00e4givalla vastu k\u00f5ik poliitikud ning kindlasti on seda k\u00f5ik erakonnad. Ent selleks, et keskenduda t\u00f5epoolest \u00fchistele ja vaieldamatutele eesm\u00e4rkidele, ei tohi seda teemat siduda varjatud ideoloogiliste eesm\u00e4rkidega, nagu teeb Istanbuli konventsioon. Samuti ei tohi naistevastase v\u00e4givalla vastast v\u00f5itlust muuta poliitiliseks poosiks ja vastaste hurjutamise vahendiks. Kui eesm\u00e4rk on siiralt kaitsta naisi, siis tuleks sellele keskenduda ausalt ja sirgjooneliselt.<\/p>\n

P\u00e4ris l\u00f5petuseks veel \u00fcks t\u00e4helepanek. Nimelt, k\u00f5ige eelneva juures ei tohiks \u00e4ra unustada sedagi, et reaalselt k\u00f5ige suurem riiklik diskrimineerimine leiab Eestis endiselt aset mitte naiste, vaid meeste suunal. Sest just mehed on need, keda riik kohustab karistuse \u00e4hvardusel osalema riigikaitses ning andma n\u00f5udmisel riigi eest ka oma elu. Naiste suhtes mitte mingit v\u00f5rreldavat kohustust ei eksisteeri.<\/p>\n

Kui aga \u00fchiskondlik ootus, et naised v\u00f5iksid t\u00e4ita emarolli, arvatakse v\u00e4ljajuurimist vajavaks stereot\u00fc\u00fcbiks, siis \u00fchtlasi peaks t\u00f5usetuma k\u00fcsimus sellest, kuidas allutada nad meestega v\u00f5rreldavatele riiklikele kohustustele. Siin v\u00f5iks olla omajagu m\u00f5tteainet temaatiliste arutelude laiendamiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00e4ti parlamendi hiljutine, praeguseks k\u00fcll aastaks peatatud otsus taganeda Istanbuli konventsioonina tuntud Euroopa N\u00f5ukogu naistevastase v\u00e4givalla ja perev\u00e4givalla…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":39150,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5206,28,29,2955,2957,15196,19,25,640,15204,23,24,22,20,4219,30],"class_list":{"0":"post-39149","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-istanbuli-konventsioon","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-mehed","22":"tag-naised","23":"tag-naistevastane-vagivald","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-riigikogu","27":"tag-soorollid","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-varro-vooglaid","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115525457324114212","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39149","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39149"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39149\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/39150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39149"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=39149"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=39149"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}