{"id":39159,"date":"2025-11-10T12:51:11","date_gmt":"2025-11-10T12:51:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/39159\/"},"modified":"2025-11-10T12:51:11","modified_gmt":"2025-11-10T12:51:11","slug":"herem-kritiseeris-teravalt-riigikaitse-raporti-projekti-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/39159\/","title":{"rendered":"Herem kritiseeris teravalt riigikaitse raporti projekti | Eesti"},"content":{"rendered":"

Herem \u00fctles, et l\u00f5ik, mis r\u00e4\u00e4gib kaitsev\u00e4e kaadrivoolavusest ja tema esitatud hinnangust s\u00f5jalise kaitse j\u00e4tkusuutlikusest on asjatundmatu ja kiuslik.<\/p>\n

Raporti projektis seisab: “N\u00e4iteks on eelmine kaitsev\u00e4e juhataja kindral Martin Herem oma ettekannetes esitanud mitmeid vastuolulisi hinnanguid ja eesm\u00e4rke. Riigikogu riigikaitsekomisjonile kaitsev\u00e4epersonali olukorda ja voolavust tutvustades hindas ta seda rahuldavaks v\u00f5i pigem heaks, kaks n\u00e4dalat hiljem meedia vahendusel aga raskeks. Riigikogu eelmise koosseisu ajal, 23. m\u00e4rtsil 2021 toimunud olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse “Riigi s\u00f5jalise kaitsej\u00e4tkusuutlik areng” arutelul v\u00e4itis eelmine kaitsev\u00e4e juhataja kindral Martin Herem riigikogu saalis, et kaitsekulutuste t\u00f5usu korral 2,6 protsendi tasemele SKT-st oleks kaitsev\u00e4gi v\u00f5imeline kaitsma mitte ainult Eestit, vaid kaitsev\u00e4gi suudaks panustada kogu Balti regiooni kaitsesse. Vahetult enne oma ametiaja l\u00f5ppu esitas ta aga oluliselt suurema kaitsev\u00e4e l\u00e4hiaja ressursivajaduse 1,6 miljardi euro mahus (mis esialgu oli koguni neli miljardit eurot), mida ekslikult hakati nimetama kaitsev\u00e4e juhataja n\u00f5uandeks.”<\/p>\n

Martin Herem Autor\/allikas: Kaitsev\u00e4e Peastaap \/ mil.ee<\/p>\n

“M\u00e4letan kohtumist riigikaitsekomisjonis h\u00e4sti. K\u00fcsimus oli personali lahkumises teenistusest. Komisjonis v\u00e4ideti, et v\u00e4ga palju inimesi lahkub teenistusest. Mina vastasin, et “voolavus” ehk lahkujad ja liitujad on tasakaalus. Lahkujaid on alla 10 protsendi, mis on normaalne. Kaitsev\u00e4ega liitujaid on aga sama palju ja rohkemgi. Probleemne oli 50 aastaseks saavate kaitsev\u00e4elaste lahkumine, mille lahendamiseks ma tegin ettepaneku, kuid millega osad komisjoni liikmed n\u00f5us ei olnud. Samuti v\u00e4itsin ma, et liitujate arv peab loomulikult t\u00e4nasest suurem olema, sest kaitsev\u00e4gi on alakomplekteeritud. Personaliolukorda tervikuna ma heaks ei pidanud. Kui komisjon sooviks tegeleda probleemiga, siis peaks r\u00e4\u00e4kima asja sisust, mitte vastandama kunstlikult minu seisukohti. R\u00f5hutan \u2013 lahkujate hulk kuni 10 protsenti isikkoosseisust igal aastal on normaalne n\u00e4htus, kuid see \u00fcksi ei muuda olukorda rahuldavaks, ammugi heaks,” kommenteeris Herem.<\/p>\n

“Kahtlustan rumalust v\u00f5i kiuslikkust”<\/p>\n

“Lausa karjuvalt n\u00f5me on aga j\u00e4rgmine etteheide eelarve ja v\u00f5imearenduse osas. Ma m\u00f5istan, kui tavaline riigikogu liige minu s\u00f5numist aru ei saanud aga kindralite puhul kahtlustan ma taas rumalust v\u00f5i kiuslikkust,” s\u00f5nas Herem.<\/p>\n

“Minu tookordset esinemist on v\u00f5imalik vaadata internetis. Ma v\u00e4itsin 2021. aastal t\u00f5epoolest, et 10 aasta jooksul 2,6 protsenti SKP-st riigikaitsele panustades suudame arendada v\u00f5imeid, mis v\u00f5imaldavad meil mitte ainult Eesti territooriumil tegutseda, vaid annavad v\u00f5imaluse s\u00f5jaliste efektide viimiseks kaugemale ja seel\u00e4bi panustada Balti regiooni kaitsesse. R\u00f5hutan \u2013 10 aasta jooksul. 2024. aastal tehtud laskemoona hankimise ettepaneku eesm\u00e4rk oli arendatavatele v\u00f5i olemasolevatele relvadele kiirendatud korras laskemoona hankimist. \u00dcldjuhul ei r\u00e4\u00e4gita laskemoona seisust avalikult palju. Kuid laskemoona vajadus on olnud teada k\u00f5ikidele kaitseministritele alates 2016 p\u00e4ris kindlasti,” \u00fctles Herem.<\/p>\n

\u00d5ppus Siil 2025. Autor\/allikas: Mil.ee\/Richard P\u00f5der<\/p>\n

“2024. aasta ettepanek ei sisaldanud aga mitte tavap\u00e4raseid laskemoona koguseid ja hindu, vaid selgitas ka konkreetse laskemoona koguse vajaduse eesm\u00e4rki ja oli seotud konkreetsete Venemaa s\u00f5jaliste vahendite konkreetsete arvudega. Mitmed komisjoni liikmed ei toetanud ettepanekut, pidasid vajalikuks t\u00e4iendavaid anal\u00fc\u00fcse ja juhtisid t\u00e4helepanu liitlaste rollile. T\u00e4na neid kahte ettepanekut kunstlikult vastandades j\u00e4\u00e4b mulle mulje, et raporti koostajad, kas ei ole sisust aru saanud, mis oleks eriti piinlik kindralite puhul v\u00f5i soovitakse saavutada hoopis teisi eesm\u00e4rke kui s\u00f5jalise riigikaitse arendamine.
Kokkuv\u00f5ttes ei taha ma selle mitte kaitsta omi seisukohti v\u00f5i \u00f5igustada nende sisu. Kuid ma v\u00e4idan, et k\u00f5nealuses raporti konkreetne l\u00f5ik viitab rumalusele ja kiusule. Mina omakorda tunnistan, et oleksin kahtlemata pidanud sellega arvestama,” m\u00e4rkis Herem.<\/p>\n

“Kas ma peaks personaalselt v\u00f5i l\u00e4bi kohtu saama Meelis Kiililt selgituse ja vabanduse?”<\/p>\n

Herem protesteeris ka raporti projekti l\u00f5igu suhtes, mis r\u00e4\u00e4gib kaitsev\u00e4es ametikohtadele inimeste t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmisest. “Raporti t\u00f6\u00f6grupp tuvastas, et k\u00f5rgemate ametikohtade t\u00e4itmisel ei l\u00e4htuta alati kompetentsist, vaid sageli poliitilisest lojaalsusest v\u00f5i kildkondlikest sidemetest. See viib olukorrani, kus juhtkond ei suuda kujundada selget visiooni ega saavutada \u00fchiskondlikku usaldust. Kui riigi v\u00f5tmeisikud ei oma piisavat strateegilist m\u00f5tlemist ega kommunikatsiooniv\u00f5imet, tekivad infol\u00fcngad, mida t\u00e4idavad kuulujutud, sotsiaalmeedianarratiivid v\u00f5i vaenlase infooperatsioonid,” seisab raporti projektis.<\/p>\n

“T\u00f6\u00f6grupp olevat tuvastanud, et sageli m\u00e4\u00e4ratakse kaitsev\u00e4es ametikohtadele mitte inimese omaduste alusel, vaid tema sidemete p\u00f5hjal. Nimesid v\u00f5i ametikohti raport ei nimeta. Seega tekib k\u00fcsimus, kellest on jutt? T\u00f5en\u00e4oliselt ei pea t\u00f6\u00f6grupi liikmed silmas endi hulgas olevaid ohvitsere, kes k\u00f5ik on t\u00e4itnud k\u00f5rgeid ametikohti kaitsev\u00e4es. K\u00fcll aga peaksid k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud kindralid ja admiralid, ehk ka kolonelid ja merev\u00e4ekaptenid kaitsev\u00e4e maine p\u00e4\u00e4stmiseks selgeks tegema, kes neist selle kirjelduse alla ei kuulu,” r\u00e4\u00e4kis Herem.<\/p>\n

“Dokumendi koostajad on tuvastanud, et ametisse m\u00e4\u00e4ratakse sidemete, mitte kompetentsi p\u00f5hjal. Kas ma peaks personaalselt v\u00f5i l\u00e4bi kohtu saama Meelis Kiililt selgituse ja vabanduse, et ta ei pidanud mind silmas? Ja nii k\u00f5ik teised, kes end puudutatuna tunnevad? Ja mis m\u00f5ju on sellisel “tuvastusel” kaitsev\u00e4e mainele? Loomulikult ei olegi suur, sest kogu “raport\u00f6\u00f6rlus” tundub enamusele inimestest pehmelt \u00f6eldes napakas,” lisas ta.<\/p>\n

Covidi m\u00f5just kaitsev\u00e4es<\/p>\n

J\u00e4rgmine Heremi \u00fcles t\u00f5statatud teema puudutas kaitsev\u00e4e poliitikat Covid-19 pandeemia ajal. “COVID-19 pandeemia ajal vallandati kaitseministeeriumi valitsemisalas lepingulisest tegevteenistusest k\u00f5ik kaitsev\u00e4elased ning t\u00f6\u00f6lt t\u00f6\u00f6tajad (sealhulgas ka Afganistani s\u00f5jainvaliidist veteran), kes ei olnud n\u00f5us laskma ennast vaktsineerida koroonaviiruse vastu. Selleks ajaks oli teise Karabahhi s\u00f5ja ja Talibani eduka kampaania tagaj\u00e4rgede p\u00f5hjalavalikest allikatest teada, et koroonaviiruse vastu vaktsineerimine v\u00f5i selle puudumine ei avalda mingit tuvastatavat m\u00f5ju s\u00f5jategevuse tulemustele, kuna viirus ohustab eelk\u00f5ige vanemaealisi komplekssete kaasnevate haigustega inimesi, aga mitte terveid v\u00f5itlusv\u00f5imelises eas kombatante. Venemaa laiaulatusliku Ukraina-vastase agressiooni algus kinnitas selle fakti veel kord \u00fcle. S\u00f5jateadetes ei mainitud koroonaviirust v\u00f5i selle m\u00f5ju kordagi.”<\/p>\n

S\u00f5durid. Foto on illustratiivne. Autor\/allikas: Karl Jakob Toplaan<\/p>\n

Herem \u00fctles, et enamuse erakondade poliitikutelt ta sellist seisukohta poleks oodanud.<\/p>\n

“Esiteks m\u00f5jutas minu teada v\u00e4hemalt Ukraina s\u00f5jas Covid \u00fcsna tugevalt elavj\u00f5udu. Kaotusteks nimetatakse lisaks kadunutele, vangilangenutele, hukkunutele ja haavatutele ka neid, kes haigestumise v\u00f5i \u00f5nnetusjuhtumi t\u00f5ttu oma \u00fclesandeid t\u00e4ita ei saa. Ka ajutiselt. Mul ei ole hetkel t\u00e4pset viidet, kui m\u00e4lu j\u00e4rgi \u00fctlen, et m\u00e4rtsis 2022 moodustasid k\u00fclmetushaigused \u00fcle poole igap\u00e4evastest kaotustest. Et keegi siis enam Covid teste ei teinud, on \u00fcsna loogiline. Kuid v\u00e4ites, et Covidil mingit m\u00f5ju polnud, peab v\u00e4hemalt mingigi t\u00f5estuse lisama,” lausus Herem.<\/p>\n

“Veel \u00fcllatavam on selliseid etteheiteid kuulda Eesti ohvitseridelt. Loomulikult ei teinud valdaval enamusel juhtudest Covid tervele inimesele t\u00f5sist kahju. K\u00fcll aga eemaldas haigus inimesi m\u00f5neks p\u00e4evaks teenistusest. M\u00f5nel juhul rohkem kui n\u00e4dalaks,” lisas ta.<\/p>\n

“Aastal 2021 korraldas Valgevene migratsioonir\u00fcnnaku oma naabrite vastu, Venemaa valmistus s\u00f5jaks Ukraina vastu ja k\u00e4itus muidu agressiivselt meie vastu. Raporti koostanud kindralid ei ole k\u00fcll lisaks raporti koostamisele p\u00e4riselt s\u00f5jalise valmiduse k\u00fcsimustega tegelenud, kuid nii palju ju v\u00f5iks ette kujutada, et sellises olukorras ei ole mingit \u00f5igust lubada p\u00e4evadeks v\u00e4lja langeda erinevatel luure sensoritel, mis tagavad eelhoiatuse. V\u00f5i n\u00e4iteks k\u00f5rgemas valmiduses olevatel \u00fcksustel. Kaitsev\u00e4e anal\u00fc\u00fcs aga n\u00e4itas, et nii v\u00f5ib juhtuda. Samal ajal oli meil vaja j\u00e4tkata v\u00e4lja\u00f5pet ja koost\u00f6\u00f6d nii kaitsev\u00e4e siseselt kui ka liitlastega. Vaktsineerimine toetas seda ainu\u00fcksi juriidiliselt. J\u00f5uetuks tegevalt kurb on selgitada juba ei tea mitmes kord ja n\u00fc\u00fcd siis kindralitele, et vaktsineerimine kaitsev\u00e4es aastal 2021 tagas kuus korda v\u00e4iksema nakatumise taseme kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fchiskonnas. Kuigi raporti koostajate teenistus v\u00e4eosades kujunes \u00fc\u00fcrikeseks, v\u00f5iks ju siiski meenuda kasarmutingimused, mis viiruse jaoks pigem inkubaatorid on. Seda enam olid meie n\u00e4itajad head. Lahinguvalmiduse n\u00e4itajad olid head,” kommenteeris Herem.<\/p>\n

“\u00dcsna \u00fclekohtune on raportiks kutsutava teksti teisedki Covidit k\u00e4sitlevad osad. N\u00e4iteks on puhas vale, et teenistusest vabastatuid hiljem tagasi ei v\u00f5etud. V\u00f5eti ikka kui inimene tahtis ja sobis,” m\u00e4rkis Herem.<\/p>\n

“Asjatundmatuse tipphetk”<\/p>\n

Palju k\u00f5neainet pakkus ka kaplaniteenistuse kaotamine kaitsev\u00e4est. Raporti projektis seisab: “Kaplaniteenistuse t\u00e4htsus v\u00f5ib tunduda rahuajal v\u00e4ike, kuna langenute hoolduse ning nende l\u00e4hedaste teavitamisega ei ole vaja tegelda. Kui k\u00e4sitada kaitsev\u00e4e personali asendatavate inim\u00fchikutena, nagu teevad seda Venemaa relvaj\u00f5ud, siis nende hinged t\u00f5esti hoolt ei vaja. Eesti kaitsev\u00e4gi ei saa endale s\u00e4\u00e4rast suhtumist lubada. Seet\u00f5ttu hindab raporti t\u00f6\u00f6grupp, et kaitsev\u00e4e rahuaja kaplaniteenistuse kaotamine (t\u00f5si, \u00fcks kaplan j\u00e4eti alles) oli viga. S\u00f5jaajategevused on vaja rahuajal planeerida ja ette valmistada, ning kui langenute hooldusega kaplanid tegelema ei hakka, on sunnitud sellega tegelema \u00fclemad, v\u00f5i tekib oht, et langenutega tegelemine lahinguv\u00e4ljal ei ole tagatud. Sama puudutab ka langenute l\u00e4hedaste teavitamist \u2013 ka see j\u00e4\u00e4b sel juhul \u00fclemate kanda.”<\/p>\n

Seda l\u00f5iku nimetab Herem raporti projekti teksti koostajate asjatundmatuse tipphetkeks.<\/p>\n

“Esiteks ei ole kaplanite p\u00f5hit\u00f6\u00f6ks langenute hooldus ja nende l\u00e4hedaste teavitamine. Ei ole m\u00f5eldav, et konkreetse s\u00f5jaaja \u00fcksuse juurde kuuluv kaplan m\u00f6\u00f6da Eestit ringi s\u00f5idab ja langenute l\u00e4hedasi teavitab. Selline arusaam kujunebki \u00fcksikutest juhtudest rahuajal ja siis kui teemaga tegelenud ei ole. T\u00e4na rahuajal tehakse seda enamasti v\u00e4eosa \u00fclema ja ps\u00fchholoogi poolt, kaasates v\u00f5imalusel kaplani. S\u00f5jaajal selline korraldus aga ei toimi,” \u00fctles Herem.<\/p>\n

“Teiseks on v\u00f5rdlus Venemaaga \u00e4\u00e4rmiselt rumal. Vene F\u00f6deratsiooni relvaj\u00f5ududes teenib m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt palju kaplaneid, kuid inimesse suhtumine on meist \u00e4\u00e4rmiselt erinev. Kuidas Venemaa n\u00e4ide siin “t\u00f6\u00f6tama” oleks pidanud, j\u00e4\u00e4b arusaamatuks. Kuidagi on v\u00e4ite esitajatel v\u00f5imalik ignoreerida fakti, et 2024. aastal osales \u00f5ppusel Kevadtorm kaitsev\u00e4e ajaloo rekordarv kaplaneid. Kaplaniteenistusele hinnangu andmisel oleks v\u00f5inud intervjueerida n\u00e4iteks kaitsev\u00e4e peakaplanit v\u00f5i kirikute n\u00f5ukogu,” kommenteeris Herem.<\/p>\n

“Kokkuv\u00f5ttes tundub “riigikaitseraportiks” pretendeerivasse teksti antud teema sellisel kujul sissetoomine lihtsalt \u00fche k\u00e4ep\u00e4rase vahendina kellegi halvustamiseks. Aina rohkem j\u00e4\u00e4b mulje, et tegemist on “kirjaga Prostokva\u0161inost”, kus mitu tegelast on kirja kokku pannud, kuid l\u00f5puks pole \u00fchtegi m\u00f5istlikku inimest seda tervikuna l\u00e4bi lugenud,” lausus Herem.<\/p>\n

Riigikaitsekomisjoni liikmed Meelis Kiili ja Alar Laneman. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Edasi j\u00e4tkus raporti projektis arutelu kaitsev\u00e4e orkestri teemal: “Sama lugu on kaitsev\u00e4e orkestriga. Kuigi orkestri roll v\u00f5ib esmapilgul n\u00e4ida tagasihoidlik, on sellel s\u00f5jav\u00e4elises organisatsioonikultuuris kindlad funktsioonid, mida on vaja igal juhul t\u00e4ita. Siia lisanduvad veel ka riiklikud tseremoniaalsed funktsioonid, mida ei ole samuti v\u00f5imalik t\u00e4itmata j\u00e4tta. Kaitsev\u00e4e orkestri kaotamine oli otsus, mis t\u00f6\u00f6grupi hinnangul n\u00f5rgendas organisatsioonikultuuri ning avaldas negatiivset m\u00f5ju kaitsev\u00f5ime moraalsele komponendile. Rahaline s\u00e4\u00e4st (orkester tegutseb ju Kaitseministeeriumi valitsemisalas s\u00f5jav\u00e4eorkestri nime all edasi ning maksumaksja kannab endiselt selle \u00fclalpidamisekulusid) on t\u00fchine v\u00f5rreldes kahjuga, mida see otsus ning sellega kaasnenud protsessid ja j\u00e4relm\u00f5jud kaitsev\u00f5ime moraalsele komponendile on tekitanud.”<\/p>\n

“T\u00e4pselt nii ongi “sama lugu” \u2013 j\u00e4rjekordne \u00fclds\u00f5naline asjatundmatus,” \u00fctles selle kohta Herem.<\/p>\n

“K\u00f5ik riiklikud tseremoniaalsed funktsioonid on t\u00e4naseni t\u00e4idetud. V\u00e4ide, et n\u00f5rgestatud on organisatsioonikultuur ja kaitsev\u00f5ime moraalne komponent, ei ole mitte millegagi toetatud. \u00dckski rahulolu- v\u00f5i p\u00fchendumusuuring mingeid selliseid seoseid ei n\u00e4ita. Ei ajateenijate, tegev- ja reservv\u00e4elaste ega ametnike hulgas. Vastava uuringuta ei saagi midagi sellist v\u00e4ita. Seega jutt “moraalsest komponendist” on lihtsalt vilets ilukirjanduslik retoorika, mis ei tugine \u00fchelegi faktile ja on vale pealegi,” m\u00e4rkis Herem.<\/p>\n

Herem \u00fctles, et teksti koostajad on vist eeldanud, et selline teema lisab nende etteheidetele kaalu, kuid sisus j\u00e4\u00e4vad nad \u00fcllatavalt asjatundmatuks. “Enne reorganiseerimist kulus orkestrile 1,5 miljonit eurot aastas. P\u00e4rast seda aga 0,5 miljonit. 1 000 000 EURi \u2026 \u00dcHE MILJONILIST kokkuhoidu aastas, nimetavad “raport\u00f6\u00f6rid” t\u00fchiseks. Selle “t\u00fchise” summa eest v\u00f5ib teenistusse v\u00f5tta n\u00e4iteks 30 spordiinstruktorit v\u00f5i ps\u00fchholoogi, kellel on v\u00e4ga suur roll moraalsele komponendile. Kokkuhoid tuli t\u00f6\u00f6koormuse v\u00e4hendamisest, lepingu muutmisest ning mitmekordses esinemiste v\u00e4hendamises. Seejuures l\u00f5viosa v\u00e4hendatud esinemistest ei puudutanud \u00fcldse kaitsev\u00e4ge v\u00f5i riiki. R\u00e4\u00e4kides meie liitlasriikide s\u00f5jav\u00e4eorkestritest, demonstreerivad teksti koostanud isikud taaskord enda “l\u00fchin\u00e4gelikkust”. Tihti on nendel inimestel orkestrites just nimelt sellised lepingud, mis v\u00f5imaldavad neil tegutseda ka v\u00e4ljaspool kaitsev\u00e4e v\u00f5i \u00fcksuse orkestrit,” r\u00e4\u00e4kis Herem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Herem \u00fctles, et l\u00f5ik, mis r\u00e4\u00e4gib kaitsev\u00e4e kaadrivoolavusest ja tema esitatud hinnangust s\u00f5jalise kaitse j\u00e4tkusuutlikusest on asjatundmatu ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":39160,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,17474,19,25,18570,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-39159","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-martin-herem","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-riigikaitse-raport","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115525496701486262","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39159","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39159"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39159\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/39160"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39159"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=39159"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=39159"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}