On ime, et 40-aastane Sergei on t\u00e4na elavate kirjas, sest veel 13 aastat tagasi oli ta narkomaan ja sarivaras. Seej\u00e4rel leidis ta aga usu ja tegi kannap\u00f6\u00f6rde ning selle \u00fcmbers\u00fcnni raames soovib juba pikemat aega saada Eesti passi. Sellele teekonnale on kuhjunud aga ridamisi kurioosseid takistusi.<\/p>\n
40-aastane Sergei Gerdjuk, kes noorusp\u00f5lves elas kriminaali ja narkomaani elu, ei saanud t\u00e4navu kevadel Eesti kodakondsust, mida mees peab eba\u00f5iglaseks.\u00a0<\/p>\n
“Tahan juhtida t\u00e4helepanu sellele, kuidas meie riigis suhtutakse inimestesse, kellel on selline minevik nagu minul. Pean seda eba\u00f5iglaseks. Paljud inimesed parandavad end, loovad pere ja firma, aga kodakondsust neile ei anta, sest neil on kunagi midagi olnud,” s\u00f5nas Sergei.\u00a0<\/p>\n
Praegu Mustam\u00e4el elav n-\u00f6 halli passi omanik Sergei kasvas emaga ning juba nooruki eas sattus ta kriminaalsele teele. 13-aastaselt tarvitas ta uimasteid ja ajaks, mil mees sai 28-aastaseks, oli tal juba 11 kriminaal- ja 25 v\u00e4\u00e4rteokaristust.<\/p>\n
“Ma polnud kunagi t\u00f6\u00f6d teinud. Mul oli palju trahve v\u00f5lgade t\u00f5ttu riigi ees. Mul oli kaheksa klassi haridus. Perekonnas k\u00e4itusin nii, et mind n\u00e4hes nad v\u00e4ga ei r\u00f5\u00f5mustanud. Alati, kui vabaks sain, v\u00f5eti mind vastu \u00e4revusega,” kirjeldas Sergei.\u00a0<\/p>\n
Korduvalt vangis istunud ja ka seal uimasteid tarvitanud mees j\u00f5udis 2012. aastal arusaamale, et peab oma elu muutma. Just narkootikumidest loobumist peab Sergei tagantj\u00e4rele v\u00f5tmekohaks ning n\u00f5ustab n\u00fc\u00fcd uimastite k\u00fc\u00fcsis vaevlevaid noori. Vabadusse p\u00e4\u00e4senult on ta tutvunud nii religioossete \u00f5petustega kui ka l\u00f5petanud pooleli j\u00e4\u00e4nud kooli.\u00a0<\/p>\n
“Tundsin nagu oleksin puudega. Kui kohtus k\u00fcsiti mu hariduse kohta, valetasin alati, et olen l\u00f5petanud \u00fcheksa klassi, ehkki tegelikult oli kaheksa ja needki l\u00f5petamata. L\u00e4ksin tagasi 9. klassi, et tunda end enesekindlalt, kui veel peaks keegi kohtus k\u00fcsima hariduse kohta. Hiljem hakkas meeldima ja l\u00f5petasin 12. klassi,” \u00fctles mees.<\/p>\n
V\u00f5itlus, peamiselt just iseendaga, kestab viimased 13 aastat. Selle k\u00e4igus on Sergei omandanud kutsehariduse, loonud oma ehitusfirma ning saanud uued s\u00f5brad.<\/p>\n
“Olen teda j\u00e4lginud palju aastaid ja neid samme, mida ta on astunud. Ta liigub ainult edasi. Ta liigub liiga reipalt edasi. Eksamid, \u00f5pingud, firma… Lihtsalt vaimustav!” \u00fctles Sergei tuttav Ljubov Pljato.<\/p>\n
Mees, keda tuttavad peavad mustern\u00e4iteks, kuidas kriminaal v\u00f5ib aususe teele p\u00f6\u00f6rduda, on aga viimased aastad heidelnud Eesti riigiga, sest halli passi omanik soovib saada Eesti kodanikuks.<\/p>\n
Kriminaalkorras karistatu saab Eesti kodanikuks saada vaid erandkorras vabariigi valitsuse otsusega ja milleks oma reeglistik. Sergei ootas k\u00fcmme aastat, et karistusregistris tema kriminaalne j\u00e4lg kustuks, sooritas vajaliku kodakondsuseksami ja taotles 2022. aastal Eesti kodakondsust, aga sai endale \u00fcllatuseks ikkagi eitava vastuse.\u00a0<\/p>\n
“See on ebameeldiv, mitte solvav. Ma tean oma minevikku. Seal on teatud asju, mis ei ole v\u00e4ga ilusad, aga see ei n\u00e4ita praegust olukorda. Me muutume ja minu arvates peaksid nad mulle vastu tulema,” s\u00f5nas Sergei.<\/p>\n
“Mis puudutab kriminaalkorras karistatud isikuid, siis on valitsus enam-v\u00e4hem leppinud kokku sellise praktika: kui kergemad kuriteod ja karistus on t\u00e4idetud, siis peab m\u00f6\u00f6duma kolm aastat karistuse arhiivi kandmisest, kui me \u00fcldse hakkame kaaluma, et kas on erandid. Siis me hindame, et on piisav aeg kontrollida inimese \u00f5iguskuulekust kolme aasta jooksul. Natuke raskemate kuritegude puhul on see aeg viis aastat p\u00e4rast karistuse arhiivi kandmist. Raskemate kuritegude puhul v\u00e4hemalt seitse aastat v\u00f5i isegi rohkem,” lausus siseministeeriumi n\u00f5unik Siiri Leskov.<\/p>\n
L\u00fchidalt \u00f6eldes k\u00fcsis mees kodakondsust liiga vara. Sergei arvas, et endine kriminaal saab kodakondsust k\u00fcsida juba k\u00fcmme aastat p\u00e4rast viimast karistust ja tegelikult tuleks tal oodata veel kolm aastat. <\/p>\n
Sergei hinnangul oli peaministri allkirjaga otsus \u00fclekohtune, seda enam, et \u00fckski seadus sellest kolmest aastast ei r\u00e4\u00e4gi, vaid see on menetluspraktika. Mees l\u00e4ks riigi vastu kohtusse ja v\u00f5itis, aga oluline on, et kohus ei \u00f6elnud, et ta peab kodanikuks saama, vaid et riik polnud otsuse tegemist piisavalt p\u00f5hjendanud ja oli j\u00e4tnud t\u00e4helepanuta Sergei elustiili. Kohtuotsus sundis riiki uuesti kaaluma..<\/p>\n
“Kohus ei saa \u00f6elda, kas otsus on tehtud \u00f5igesti v\u00f5i valesti. Kohus ei saa seda sisulist hinnangut hakata valitsusele andma. Tema saab ainutl vaadata, kas otsus on olnud piisavalt p\u00f5hjendatud ja kas k\u00f5iki menetlusnorme on j\u00e4lgitud,” selgitas Leskov.<\/p>\n
“Arvasin, et kui tulen kohtus v\u00f5itjaks, siis kohus \u00fctleb, et ma pean saama kodakondsuse, mitte uuesti l\u00e4bima sedasama s\u00fcsteemi samade inimeste juures, kes on minu \u00fcle kohut m\u00f5istnud, k\u00e4itunud minuga minu arvates ebaausalt ja otsustamis\u00f5igus antakse neile,” \u00fctles Sergei.<\/p>\n
PPA hindaski olukorda uuesti, aga teinegi kord tuli keelduv otsus. N\u00fc\u00fcd sai m\u00e4\u00e4ravaks, et jutu j\u00e4rgi p\u00fchakuks kehastunud mees oli kohtu aastate jooksul j\u00e4\u00e4nud vahele nii kiiruse \u00fcletamise, punase tulega ristmikule s\u00f5itmisega kui ka telefoni n\u00e4ppimisega autoroolis, mida on n\u00e4ha isegi tema sotsiaalmeedias. Registrid seda ei n\u00e4ita, aga kodakondsuse taotlusel k\u00fcsitakse see info v\u00e4lja. K\u00f5ige olulisem oli intsident aga tema Ameerika Stafforshire terjeri Da\u0161aga. 2024. aasta juunis rebis Sergei terjer ennast rihma k\u00fcljest lahti ja jooksis vastutuleva korgi suunas.\u00a0<\/p>\n
“Rihm l\u00e4ks katki. Jooksin neid lahutama. Mina tean, et ta pole agressiivne,\u00a0aga paljud l\u00e4hevad teda n\u00e4hes teisele poole teed. See koeraomanik ehmus. Oma koera p\u00e4\u00e4stmise asemel hakkas ta telefoniga filmima. \u00dctlesin talle, et ta tuleks appi, aga tema j\u00e4tkas filmimist,” selgitas Sergei.<\/p>\n
Koerte r\u00fcseluse ajal tekkis Sergeil t\u00fcli korgi peremehega, mille k\u00e4igus ta l\u00f5i jalaga koera omanikku, mida viimane ka filmis.<\/p>\n
Alustati kriminaalmenetlus kehavigastuste tekitamise osas, mis l\u00f5petati hiljem oportuniteediga.<\/p>\n
“L\u00e4ksin prokuratuuri ja nad \u00fctlesid mulle, et me pidasime siin n\u00f5u ja tahame teile pakkuda sellist varianti, et me ei anna asja kohtusse, vaid te lihtsalt maksate kinni telefoni ekraani paranduse, mis maha kukkudes katki l\u00e4ks ja tasute menetluskulud tehtud t\u00f6\u00f6 eest. See l\u00e4heb riigi tuludesse. See oli kokku umbes 900 eurot,” \u00fctles Sergei.<\/p>\n
“Meie konkreetselt vaatame ju fakte. Kui ta l\u00e4ks oportuniteedile, siis ta v\u00f5ttis teo omaks. Kui ta s\u00fc\u00fcdi ei oleks, siis ta ei oleks olnud n\u00f5us l\u00f5petama ja kohtusse l\u00e4inud ja oleks selgunud t\u00f5de,” s\u00f5nas Leskov.<\/p>\n
Mees, kes oli varem korduvalt seadustega pahuksis olnud ja soovis Eesti kodakondsust, saavutas kohtu teel k\u00fcll Pyrrhose v\u00f5idu, aga ajal kui pidi olema t\u00f5eline kukupai, sattus uutesse sekeldustesse ja peab n\u00fc\u00fcd v\u00e4hemalt kolmeks aastaks kodakondsusest suu puhtaks p\u00fchkima.\u00a0<\/p>\n
“Erandina saabki anda kodakondsust siis, kui kriminaalkaristuse karistusandmed on kantud karistusregistri arhiivi, s\u00fc\u00fcdlase isik seda v\u00f5imaldab ja kurit\u00f6\u00f6d samamoodi. Kui inimene hiljem, n\u00e4iteks aasta jooksul, paneb korduvalt toime, kas punase tulega \u00fcle tee s\u00f5itmise v\u00f5i kiiruse\u00fcletamised, siis me ei saa v\u00e4ita, et n\u00fc\u00fcd on ta \u00f5iguskuulekas,” \u00fctles Leskov.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"On ime, et 40-aastane Sergei on t\u00e4na elavate kirjas, sest veel 13 aastat tagasi oli ta narkomaan ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3931,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,3507,21,3505,28,29,3509,19,2920,25,3508,3506,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-3930","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-halli-passi-omanik","18":"tag-headlines","19":"tag-kodakondsus","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-ljubov-pljato","23":"tag-news","24":"tag-politsei-ja-piirivalveamet","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-sergei-gerdjuk","27":"tag-siiri-leskov","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3930","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3930"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3930\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3931"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3930"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3930"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3930"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}