Eesti hariduse edu ei s\u00fcndinud m\u00e4\u00e4rustest, vaid m\u00f5tlemisest. 1990. aastate alguses oli vabadus m\u00f5tteviis, mitte loosung. Koolijuhid otsustasid, \u00f5petajad katsetasid, \u00fchiskond usaldas. Me ei k\u00fcsinud, mida teha, vaid miks midagi teha. See “miks” viis meid maailma tippu. Siis saabus aeg, mil edu hakati m\u00f5\u00f5tma ainult numbrites ja tabelites. Tekkis uus usk: vormid, juhendid, hindamiskriteeriumid. Sisu asendus vormiga ja loovus kadus koos vabadusega. Nii lihtne see oligi.<\/p>\n
Kui otsida Eesti hariduse t\u00f5elist algust, tuleb minna aega, mil kool ei olnud struktuur, vaid v\u00e4\u00e4rtus. Eesti Vabariigi ajal enne okupatsiooni kujunes haridusest \u00fchiskonna moraalne selgroog. Need olid koolid, kus \u00f5petati m\u00f5tlema ja unistama, mitte ainult t\u00e4itma. Sellest ajast kasvasid v\u00e4lja koolijuhid, kelle nimesid m\u00e4letame praeguseni, Jakob Westholm, Hugo Treffner, Elfriede Lender ja paljud teised. Nad ei s\u00fcndinud ametnikeks, vaid kujunesid liidriteks, sest armastasid haridust ja oma \u00f5pilasi.<\/p>\n
Westholm \u00fctles kunagi: “Ainult parim on k\u00fcllalt hea minu poistele.” See ei olnud uhkus, vaid p\u00f5him\u00f5te, usk, et iga laps v\u00e4\u00e4rib parimat haridust ja iga \u00f5petaja v\u00e4\u00e4rib usaldust. Tema kooli moto “Per aspera ad astra” \u2013 l\u00e4bi raskuste t\u00e4htede poole \u2013 ei olnud pelgalt ilus lause, vaid eluhoiak. Westholmi kooli juhina v\u00f5in \u00f6elda, et tema ja teiste tolleaegsete koolijuhtide m\u00f5tteid lugedes saab selgeks, miks Eesti haridus maailma tippu t\u00f5usis. Nad m\u00f5istsid, et hariduse eesm\u00e4rk pole ainult \u00f5petada, vaid kasvatada tark ja v\u00e4\u00e4rikas rahvas. See usk viis meid kord t\u00e4htede poole.<\/p>\n
Haridusministeerium on iseseisvuse taastamise j\u00e4rel muutunud uuenduste sepikojast b\u00fcrokraatia paleeks. Ametnikke on juurde tulnud, aga h\u00e4id m\u00f5tteid j\u00e4\u00e4nud v\u00e4hemaks. Ka k\u00f5ige nutikamad juhid hakkasid uskuma, et k\u00e4skimine on sama, mis juhtimine.<\/p>\n
Haridust juhitakse nagu tehast protsesside, aruannete ja kontrollide kaudu. Selles s\u00fcsteemis on \u00f5petaja hammasratas, mitte looja. Koolijuht, kes peaks m\u00f5tlema ja suunama, kirjutab allkirju. Ja minister, kes peaks olema suunan\u00e4itaja, j\u00e4\u00e4b sageli haldusmasina pantvangiks, r\u00e4\u00e4kides uuendusest, kuid olles selle puudumise s\u00fcmptom.<\/p>\n
Kui juhtimine muutub k\u00e4skudeks ja keeldudeks, tekib hirm kaotada toetus, ametikoht v\u00f5i vaikuse mugavus. Hirm s\u00fcnnitab kuuletumist ja see omakorda b\u00fcrokraatiat. B\u00fcrokraatia on nagu sammal, ta levib seal, kus puudub valgus ja \u00f5hk.<\/p>\n
“Kriitika, mis peaks arendama, tembeldatakse m\u00e4ssuks. Ja nii j\u00e4\u00e4megi iseenda vangideks \u2013 intelligentsed, haritud, vaikivad.”<\/p>\n
K\u00f5ige kurvem on, et me ei kuula enam \u00fcksteist. Kriitikat, mis peaks aitama edasi, t\u00f5lgendatakse r\u00fcnnakuna. Kui koolijuht v\u00f5i haridusteadlane osutab probleemile, saab temast “negatiivne element”. Kriitika, mis peaks arendama, tembeldatakse m\u00e4ssuks. Ja nii j\u00e4\u00e4megi iseenda vangideks \u2013 intelligentsed, haritud, vaikivad.<\/p>\n
See meenutab aega, mil k\u00f5ik teadsid, et midagi on valesti, aga keegi ei julgenud seda v\u00e4lja \u00f6elda. Ka siis olid plaanid, normid ja aruanded. Ka siis r\u00e4\u00e4giti optimismist, mis pidi varjama tegelikkust. T\u00e4nap\u00e4eval kannab see nime “strateegiline juhtimine”. Tegelikult on see ikka seesama hirm teisiti m\u00f5elda.<\/p>\n
Haridusminister peaks olema Eesti tuleviku arhitekt, mitte kommunikatsiooni pressiesindaja. Ministri \u00fclesanne pole erakondlik retoorika, vaid visioon, kuidas s\u00e4ilitada ja kasvatada usaldust. Viimastel aastatel on hariduspoliitika muutunud k\u00e4sukultuuri etenduseks, kus r\u00e4\u00e4gitakse innovatsioonist, kuid unustatakse loovuse eeldus, vabadus m\u00f5elda iseseisvalt.<\/p>\n
Me oleme ehitanud suurep\u00e4raseid koolihooneid, kuid sisu oleme unustanud. Lapsed istuvad valgusk\u00fcllastes klassides, mille laed on k\u00f5rgemad kui \u00f5petaja motivatsioon. \u00d5petaja t\u00f6\u00f6pind on t\u00e4iuslik, aga tema m\u00f5tete k\u00f5lapind on ahtaks j\u00e4\u00e4nud. Nii s\u00fcnnibki Buratino lollidemaa \u2013 ilus, v\u00e4rviline, mugav, aga sisult t\u00fchi.<\/p>\n
Miks me siia j\u00f5udsime? Sest loovust ei saa k\u00e4skida. Innovatsioon ei s\u00fcnni m\u00e4\u00e4rusest ega eeln\u00f5ust. See kasvab usaldusest ja julgusest, kahest v\u00e4\u00e4rtusest, mida meie hariduspoliitika on unustamas. Loovus vajab ruumi, aga meie oleme selle t\u00e4itnud kontrollimisega. Juht vajab inspiratsiooni, aga me matame ta aruandluse alla. \u00d5petaja vajab kuulamist, aga me kuulame ainult neid, kes kiidavad takka ega julge r\u00e4\u00e4kida asjadest \u00f5igete nimedega.<\/p>\n
Mida teha?<\/p>\n
Esiteks, l\u00f5petada \u00f5petajate ja koolijuhtide infantiliseerimine. Nad ei vaja uusi juhiseid, vaid vabadust otsustada. Kui suudame usaldada \u00f5petajat klassis ja koolijuhti koolis, hakkab s\u00fcsteem uuesti hingama.<\/p>\n
Teiseks, v\u00e4hendada kontrolli ja suurendada vastutust. Vastutus ei teki k\u00e4sust, vaid omandi- ja otsustustundest.<\/p>\n
Kolmandaks, l\u00f5petada poliitiline teater. Haridus vajab liidrit, mitte lava, kus ennast upitada.<\/p>\n
Ja neljandaks, taastada m\u00f5ttevahetus ilma hirmuta. Kriitika ei ole reetmine, see on armastus, mis tahab, et Eestil l\u00e4heks paremini.<\/p>\n
Eesti hariduse suurim tugevus on olnud alati inimene, mitte s\u00fcsteem. Me ei vaja uut b\u00fcrokraatiat, vaid uut ausust. Kui me ei hakka asju ausalt v\u00e4lja \u00fctlema, j\u00e4\u00e4me omaenda uhkuse ohvriks. Me r\u00e4\u00e4gime endiselt tarkadest koolidest, aga muutume vaikselt k\u00e4sut\u00e4itjate riigiks, kellel puudub h\u00e4\u00e4l. Buratino lollidemaa ei s\u00fcnni harimatusest. See s\u00fcnnib hetkest, mil haritud inimesed l\u00f5petavad m\u00f5tlemise\u2026 ja vaikivad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti hariduse edu ei s\u00fcndinud m\u00e4\u00e4rustest, vaid m\u00f5tlemisest. 1990. aastate alguses oli vabadus m\u00f5tteviis, mitte loosung. Koolijuhid otsustasid,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":39360,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,3932,19913,19916,21,4057,7440,19914,28,29,19,25,19915,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-39359","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haridus","18":"tag-haridus-ja-teadusministeerium","19":"tag-haridusminister","20":"tag-haridusminister-kristina-kallas","21":"tag-headlines","22":"tag-koolid","23":"tag-koolielu","24":"tag-koolijuhid","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-rando-kuustik","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115526377304906410","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39359","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39359"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39359\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/39360"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39359"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=39359"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=39359"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}