Ajakirjanduses on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rselt v\u00f5etud arutada \u00fclikoolide autonoomia ja rahastuse \u00fcle. Aruteluks annab p\u00f5hjust ka haridus- ja teadusministri Kristina Kallase soov neid k\u00e4rpida.<\/p>\n
6. oktoobril toimunud riigikogu kultuurikomisjoni istungil kordas minister paar n\u00e4dalat varem \u00fclikoolide rektoritele \u00f6eldut: 2026. aasta riigieelarves on kokku lepitud \u00fclikooli t\u00f6\u00f6tajate palkade mahaj\u00e4\u00e4muse kompenseerimiseks m\u00f5eldud summat umbes kolmandiku v\u00f5rra k\u00e4rbitud, j\u00e4ttes kokkulepitud 15-protsendilise t\u00f5usu asemel alles 10,6 protsenti, ning sellest t\u00f5usust poole, 13,95 miljonit soovib minister j\u00e4tta enda k\u00e4sutusse \u00fclikoolide m\u00f5jutamiseks halduslepingute l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel.<\/p>\n
Sellega tekib ministril v\u00f5imalus survestada \u00fclikoole lepinguid allkirjastama ja haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) pakutud tingimusi v\u00f5i t\u00e4iendavaid kohustusi vastu v\u00f5tma.<\/p>\n
Miks \u00fcldse on (demokraatlike riikide) \u00fclikoolid (reaalselt ikkagi ainult osaliselt, teatud m\u00e4\u00e4ral) autonoomsed? Keda v\u00f5i mida see \u00fclikoolide (osalise) autonoomia printsiip teenib, kui suur osa \u00fclikoolide rahalistest ressurssidest tuleb maksumaksjalt? Ja kas see autonoomia printsiip p\u00f5hjustab olukorra, kus riigi v\u00f5i \u00fchiskonna huvide kehtestamiseks tuleb \u00fclikoolide iseotsustamise vabadust k\u00e4rpida?<\/p>\n
Madis Ernits<\/a> ja Jaak Aaviksoo<\/a> on hiljutistes kommentaarides \u00fclikoolide autonoomia printsiibile eri k\u00fclgede alt l\u00e4henenud, kuid m\u00f5lemad n\u00e4evad probleemi keset \u00fchiskonna ja \u00fclikooli enda huvide tasakaalustamises.<\/p>\n Tuleb tunnistada, et autonoomia printsiip teenib t\u00f5epoolest \u00fclikoolide endi ja \u00fclikooli liikmete huve sellega, et aitab tagada akadeemilist vabadust ja poliitilist s\u00f5ltumatust oma tegevuse korraldamisel ning kaitseb \u00fclikoole v\u00e4lise administratiivse sekkumise eest.<\/p>\n “\u00dclikoolide autonoomia puhul peame endale meenutama, miks see \u00fchiskonnale oluline on.”<\/p>\n \u00dclikoolide autonoomia printsiip teenib ka \u00fchiskonna huve. Nii nagu ajakirjandusvabadus v\u00f5i kohtute s\u00f5ltumatus ei ole eelk\u00f5ige nende institutsioonide endi huvides, nii ei ole ka \u00fclikoolide autonoomia ennek\u00f5ike vajalik \u00fclikoolidele endile. Aga kui me ajakirjanduse ja kohtute puhul tavaliselt ei k\u00fcsi, ega see neid liiga enesekeskseks ei muuda, siis \u00fclikoolide autonoomia puhul peame endale meenutama, miks see \u00fchiskonnale oluline on.\u00a0<\/p>\n \u00dchiskonna vaatest on \u00fclikoolide autonoomia tunnistamise eesm\u00e4rgiks esiteks meie huvi k\u00f5rgetasemelise teaduse, teiseks poliitilistest j\u00f5ududest s\u00f5ltumatu \u00f5petuse ja kolmandaks eestikeelse teadusp\u00f5hise h\u00e4\u00e4le olemasolu vastu avalikes debattides.<\/p>\n \u00dclikoolide autonoomia on ka selle huvides, et \u00fclikoolid koolitaksid spetsialiste t\u00f6\u00f6turu ja riigi vajadustest l\u00e4htuvalt. See k\u00f5lab v\u00f5ib-olla paradoksaalselt, kuid t\u00f6\u00f6turu vajadustega arvestamine on tegelikult keeruline \u00fclesanne, mille lahendamine ei ole \u00fchele ametnikule v\u00f5i ministrile j\u00f5ukohane.<\/p>\n L\u00f5puks on \u00fclikoolide autonoomia ka \u00fcli\u00f5pilaste ja \u00fcli\u00f5pilaskandidaatide huvides \u2013 neid peaksime me pidama \u00fclikoolielu eesm\u00e4rkide seadmisel k\u00f5ige olulisemaks pooleks \u2013, kellel on vaba maa kodanikena \u00f5igus ise oma tulevikupanuseid teha. \u00dcli\u00f5pilaste huvi on saada haridus, mis avaks neile v\u00f5imalusi t\u00f6\u00f6turul, kuid mis pole ainult t\u00f6\u00f6turu jaoks vajaliku kvalifikatsiooni omandamise instrument, vaid hoopis laiem v\u00f5imalus enda arendamiseks ja parema eluni j\u00f5udmiseks. Ning jah, \u00fcli\u00f5pilastel on huvi erialade vastu, mida erasektori t\u00f6\u00f6andjad teinekord \u00fcleliigseks peavad.\u00a0<\/p>\n \u00dclikoolide tegevus peab olema korraldatud selliselt, et k\u00f5ik need eesm\u00e4rgid \u2013 k\u00f5rgetasemeline ja poliitilistest j\u00f5ududest s\u00f5ltumatu teadustegevus, Eesti vajadustest l\u00e4htuvad teadusuuringud, heas eesti keeles k\u00f5lav teadusp\u00f5hine sisend Eesti avalikes debattides, eesti keelt oskavate \u00f5petlaste j\u00e4relkasv Eesti \u00fclikoolides, Eesti \u00fchiskonnas ja t\u00f6\u00f6turul vajalikud oskused ja erialade valik ning \u00fcli\u00f5pilaste endi ootused k\u00f5rghariduse suhtes \u2013 oleksid j\u00e4tkusuutlikus, nimetatud osapoolte jaoks v\u00f5imalikus heas tasakaalus.<\/p>\n Selle tasakaalu leidmisel tuleb arvestada ka \u00fclikoolide endi v\u00f5imekuste ja nende k\u00e4sutuses olevate ressurssidega pikaajalises, mitte \u00fche- v\u00f5i paariaastases vaates.\u00a0<\/p>\n Asjatundmatule arvajale v\u00f5ib tunduda, et kui koondada otsustus\u00f5iguse \u00fche osapoole k\u00e4tte \u2013 tavaliselt peab selline arvaja silmas kas ministeeriumit v\u00f5i t\u00f6\u00f6andjate esindajaid \u2013, siis saaksime probleemi lahendatud. Aga tegelikult n\u00f5uab \u00fclesande keerukus k\u00f5igi osapoolte koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n Riikides, kus \u00fclikoolide autonoomiat ei tunnistata, j\u00f5utakse m\u00f5istagi otsuseni v\u00e4hema vaevaga, kuid see otsus teenib \u00fclalnimetatud eesm\u00e4rke ikkagi ainult sedav\u00f5rd, kuiv\u00f5rd ministeerium v\u00f5i valitseva partei haridusosakond \u00fclalnimetatud eesm\u00e4rkidega arvestada oskavad v\u00f5i tahavad.<\/p>\n Teine autoritaarsete riikide eelis \u00fclikoolielu korraldamisel on v\u00f5imalus ressursse \u00fche v\u00f5i teise eesm\u00e4rgi saavutamiseks \u00fcmber m\u00e4ngida. Seevastu neis riikides, kus k\u00f5rghariduse korraldus on laiapindsem ja s\u00fcnnib erinevate osapoolte vastasm\u00f5judes, on suurem t\u00f5en\u00e4osus, et \u00fclalnimetatud eesm\u00e4rgid on paremas tasakaalus.\u00a0<\/p>\n Erinevatel pooltel on arusaadavalt oma ettekujutused sellest, keda, mida ja kuidas peaksid \u00fclikoolid \u00f5petama. \u00dched n\u00e4evad \u00fclikoole t\u00f6\u00f6turu koolitussektori \u00fche osana, teised oma isikliku tuleviku kujundamise vahendina, kolmandad Eesti keele ja kultuuri arendaja- ja hoidjana. \u00dclikoolid ise tahavad kindlustada endale \u00f5ppej\u00f5udude j\u00e4relkasvu ja olla edukad rahvusvahelises teadust\u00f6\u00f6s.<\/p>\n K\u00f5ik need eesm\u00e4rgid vajavad ressursse ning kuidagi peavad s\u00fcndima otsused maksumaksja poolt \u00fclikoolidele eraldatud vahendite kasutamise ja jagamise \u00fcle. Kuni selleni v\u00e4lja, millises \u00fclikoolis milliseid erialasid ja kuidas neid \u00f5petada. Otsusele j\u00f5udmine n\u00f5uab kompromisse k\u00f5igi \u00fclalnimetatud eesm\u00e4rkide ja poolte vahel.<\/p>\n See kompromiss s\u00fcnnib k\u00f5igi osapoolte \u2013 ministeerium, \u00fclikoolid, t\u00f6\u00f6andjad, \u00fcli\u00f5pilased \u2013 suhtlemise ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kaudu. Eestis suhtlevadki k\u00f5ik need osapooled aktiivselt, vaidlevad, selgitavad, peavad ennast kohati teistest pooltest targemaks, kuid ka kuulavad ja otsivad kompromisse. Ainult \u00fcli\u00f5pilaste h\u00e4\u00e4l on v\u00f5ib-olla \u00f5igustamatult n\u00f5rgalt esindatud.\u00a0<\/p>\n Olen selles protsessis m\u00f5ned aastad osalenud ja v\u00f5in kinnitada, et \u00fckski osapool ei l\u00e4htu ainult enda huvidest. K\u00f5ik proovivad k\u00f5igi nimetatud eesm\u00e4rkidega arvestada, kuigi neil on eesm\u00e4rkide vaheliste kompromisside osas oma n\u00e4gemus.<\/p>\n L\u00f5pptulemusega, nagu demokraatlike otsustusprotsesside puhul ikka, ei ole keegi l\u00f5puni rahul. Ei saagi olla, kuna osapoolte soovid ja neid toetavad v\u00e4\u00e4rtuste s\u00fcsteemid on \u00fchism\u00f5\u00f5dutud. Seet\u00f5ttu ei ole olemas \u00fchte t\u00e4iuslikku lahendust, mis Eesti keele ja kultuuri, riigi, t\u00f6\u00f6andjate, \u00fclikooli endi ja \u00fcli\u00f5pilaste huvid k\u00f5igi arvates ideaalsesse tasakaalu asetaks.\u00a0<\/p>\n Sellegipoolest on seni need demokraatlikult ebat\u00e4iuslikud, kuid praktilises elus p\u00e4ris h\u00e4sti toimivad kompromissid s\u00fcndinud: \u00fclikoolid s\u00f5lmivad riigiga iga kolme kuni viie aasta tagant halduslepingud, kus on lehek\u00fclgede kaupa tingimusi ja suuniseid t\u00f6\u00f6andjatelt, valitsuselt ja ministeeriumilt endalt.<\/p>\n Pooled on need kompromissid vastu v\u00f5tnud, selgeks vaielnud, kusagil j\u00e4rele andnud ja kusagil oma soove muutnud. Neli aastat tagasi j\u00f5udis l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste protsess korraks tupikusse, kui rektorid keeldusid halduslepingutele alla kirjutamast, aga tekkinud vastasseis viis l\u00f5puks k\u00f5igi osapoolte jaoks aktsepteeritava tulemuseni.<\/p>\n Edaspidi v\u00f5ib Eestis see demokraatlik \u00fclikoolide juhtimine ja kompromisside leidmine j\u00e4\u00e4da minevikku, kui haridus- ja teadusminister Kristina Kallasel \u00f5nnestub t\u00f5epoolest suurendada oluliselt ministeeriumi j\u00f5u\u00f5lga selles protsessis, reserveerides viis protsenti \u00fclikoolide tegevustoetusest ministri k\u00e4sutusse (selle v\u00f5imalike tagaj\u00e4rgede kohta vt minu postitus<\/a>t k\u00f5rghariduse rahastamisest 2026. aasta riigieelarves).<\/p>\n See v\u00f5imaldaks ministril sundida \u00fclikoole \u00fche v\u00f5i teise suunise v\u00f5i \u00fclesandega n\u00f5ustuma. See v\u00f5ib tunduda hea m\u00f5te, kui arvata, et ministri ja ministeeriumi tarkus avalike huvide m\u00e4\u00e4ratlemisel on teistest osapooltest suurem ja strateegilise m\u00f5tlemise v\u00f5ime parem. L\u00f5ppude l\u00f5puks ei vaidle keegi vastu, et maksumaksja raha eest finantseeritud \u00fclikoolid peavad valitsuse tahte ja n\u00e4gemusega arvestama.<\/p>\n “Toon kaks n\u00e4idet selle kohta, kus ministeeriumi poolne \u00fclikoolide suunamine pole meie \u00fchishuvi teeninud.”<\/p>\n K\u00fcsimus on \u00fchelt poolt demokraatlikule riigile iseloomulikes valitsemisviisides ja teiselt poolt ministeeriumi potentsiaalis omada teistest osapooltest targemat visiooni. Toon kaks n\u00e4idet selle kohta, kus ministeeriumi poolne \u00fclikoolide suunamine pole meie \u00fchishuvi teeninud.\u00a0<\/p>\n Esimene on haridusministeeriumi l\u00e4bi viidud n\u00f5ue v\u00e4hendada \u00fclikoolides \u00e4rinduse ja halduse \u00f5pet. See l\u00e4htus k\u00f5igile osapooltele m\u00f5istetavast ja laialt aktsepteeritud ideest, et Eesti riik ja t\u00f6\u00f6andjad vajavaid teistsuguste erialade l\u00f5petajaid \u2013 et me peaksime seet\u00f5ttu noored teiste erialade juurde suunama ja ei peaks nende erialade l\u00f5petajate “\u00fcletootmist” maksumaksja poolt kinni maksma.<\/p>\n Vastavad piirangud viidi \u00fclikoolidega s\u00f5lmitud halduslepingutesse ning alates 2013. aastast v\u00e4hendatigi Eesti avalik-\u00f5iguslikes \u00fclikoolides \u00f5ppekohti \u00e4rinduse ja halduse erialadel 244 koha v\u00f5rra. Sellegipoolest j\u00e4id m\u00f5lemad nimetatud eesm\u00e4rgid saavutamata, sest j\u00e4rgnevatel aastatel kasvas Eesti kutsehariduses sama valdkonna vastuv\u00f5tt 256 \u00fcli\u00f5pilase v\u00f5rra. \u00dcli\u00f5pilased j\u00e4id oma valiku juurde vaatamata riigipoolsele suunamisele ning maksumaksja j\u00e4tkas selle \u00f5ppe rahastamist teiste institutsioonide kaudu.<\/p>\n Teine n\u00e4ide puudutab Eesti \u00f5igus\u00f5ppe korraldust. HTM on alates 2022. aastast keelanud TalTechil ja Tallinna \u00dclikoolil \u00f5igusteadustes tasuta \u00f5pet korraldada. Ministeerium on selles k\u00fcsimuses allunud Eesti juhtivate \u00f5igustegelaste m\u00f5jutustegevusele, kes on olnud mures \u00f5igus\u00f5ppe kvaliteedi p\u00e4rast ja ekslikult eeldanud, et \u00f5igus\u00f5ppe piiramine v\u00f5i sulgemine Tallinna \u00dclikoolis ja TalTechis v\u00f5iks Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduste \u00f5petamisele ressurssi juurde anda.<\/p>\n Seda tehes on HTM ja erinevad ministrid lasknud silmist meie riigi ja \u00fchiskonna huvi Eesti \u00f5igusruumi mitmek\u00fclgse arendamise ja anal\u00fc\u00fcsi vastu. Kuna Eesti \u00f5igusruum on Eestis loodud ning olemuslikult eestikeelne, siis suudavad selle arenguid anal\u00fc\u00fcsida ainult Eesti \u00fclikoolide \u00f5igusteadlased. Kui me usume v\u00e4hegi demokraatliku elukorralduse eelistesse, siis me ei peaks soovima, et Eesti riigi \u00f5iguslike funktsioonide arengut ja anal\u00fc\u00fcsi viiksid l\u00e4bi ainult koolivennad \u00fche \u00fclikooli \u00fchest ja samast osakonnast, kes on \u00f5ppinud \u00fche ja sama \u00f5ppej\u00f5u k\u00e4e all.<\/p>\n J\u00e4relikult peaks \u00f5igusteaduslike koolkondade erinevus Eestis olema institutsionaalselt toetatud, mitte takistatud. See aitaks v\u00e4hendada tsunftikultuuri tekkimise ja konnatiigistumise riski. Konkurentsi vajalikkust \u00f5igus\u00f5ppes on toonitanud Tallinna \u00dclikooli rektor ja TalTechi rektor<\/a> ning seda teemat kommenteeris hiljuti pikemalt ka Tiina Pajuste<\/a>.\u00a0<\/p>\n Nende kahe n\u00e4itega tahan ma \u00f6elda, et ministeeriumi j\u00f5u oluline suurendamine ei vii tingimata Eesti riigi huvide parema kehtestamiseni k\u00f5rghariduspoliitikas.<\/p>\n