\u00dclikoolide \u00fchiskondlik eesm\u00e4rk on alates teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pust v\u00e4ga palju muutunud. Muutus, mida on nimetatud ka 20.\u00a0sajandi k\u00f5rghariduse buumiks, on toonud arenenud riikide \u00fclikoolid n\u00fc\u00fcdseks raskesse finants- ja poliitseisu.<\/p>\n
20.\u00a0sajandil muutus \u00fclikoolide roll drastiliselt, elitaarsetest, vaid v\u00e4ga v\u00e4ikest osa inimesi \u00f5petavatest asutustest said suured ja laia haardega ettev\u00f5tmised, mis tegelesid nii teaduse ja uuringute kui ka suure massi \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5petamisega.<\/p>\n
19.\u00a0sajandi l\u00f5pus oli Euroopas umbes 80\u00a0000\u00a0\u00fcli\u00f5pilast. Industrialiseerimisajastul hakkas Humboldti t\u00fc\u00fcpi \u00fclikooli loomisega massiliselt levima ka k\u00f5rgharidus. 1930-ndateks oli Euroopas 650\u00a0000\u00a0\u00fcli\u00f5pilast, sealjuures USA edestas Euroopat 1,1\u00a0miljoni \u00fcli\u00f5pilasega. Naised said \u00f5iguse k\u00e4ia \u00fclikoolis.<\/p>\n
2023.\u00a0aastal oli maailmas 264\u00a0miljonit \u00fcli\u00f5pilast ja kui j\u00e4tta k\u00f5rvale Aafrika manner, suunas suurem osa riike \u00fclikooli edasi ligi poole keskhariduse omandajatest. Koos k\u00f5rghariduse laienemisega moodustavad Humboldti-laadsed \u00fclikoolid 21.\u00a0sajandil siiski vaid v\u00e4ga v\u00e4ikese osa k\u00f5rghariduse andjatest, maailma 23\u00a0000\u00a0\u00fclikoolist ainult umbes tuhandes tegeletakse \u00f5petamise aluseks oleva teadusega. Teadusmahukad \u00fclikoolid on \u00fcleilmsed institutsioonid, nad v\u00e4rbavad globaalselt ja \u00f5petavad globaalselt.<\/p>\n
\u00dclikoolid keset kriise<\/p>\n
Viimastel aastatel on neid 20.\u00a0sajandile omaseid arengusuundumusi tabanud aga vastutuul\u00a0\u2013 k\u00e4rpesurve, demograafiline pinge kahaneva ja vananeva rahvastiku t\u00f5ttu ning populistlike poliitj\u00f5udude surve. Koosm\u00f5jus viitavad need tulevikule, kus talendid eelistavad akadeemilisele sektorile erasektorit.<\/p>\n
Arenenud riikides seisavad \u00fclikoolid vastamisi \u00fchiskondlike ja poliitiliste muutustega, mis v\u00f5ivad drastiliselt m\u00f5jutada \u00fclikoolide tulevikku. Pead t\u00f5stab globaliseerumisvastane, MAGA-st (ingl make America great again) inspireeritud meeleolu, mis survestab \u00fclikoole loobuma rahvusvahelistumisest.<\/p>\n
\u00dclikoolidele heidetakse ette oma rahva huvide eiramist ja \u00fcleilmsete huvide esileseadmist. See surve v\u00e4ljendub v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste ja -\u00f5ppej\u00f5udude arvu v\u00e4hendamises, rahvuslike huvide piire \u00fcletavate v\u00e4\u00e4rtuste allasurumises, akadeemilise vabaduse piiramises ja soovis allutada poliitiline v\u00f5im kontrollile.<\/p>\n
Lisaks on k\u00f5rgharidus arenenud riikides rahastamiskriisis, ehkki k\u00fcll mitte igal pool \u00fchetaoliselt.<\/p>\n
“Samal ajal sulgevad paljud Jaapani ja Korea era\u00fclikoolid uksi, kuna vananev \u00fchiskond on toonud kaasa \u00f5ppurite arvu j\u00e4rsu kahanemise.”<\/p>\n
Ameerika \u00dchendriikides v\u00f5itlevad \u00fclikoolid keskvalitsuse kehtestatud suurte \u00f5ppe- ja teadustegevuse k\u00e4rbetega ning poliitilise survega \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 keskme seadmisel. \u00dchendkuningriigis viib rahapuudus osa \u00fclikoole pankroti poole. Ka Hollandis ja Saksamaal on \u00fclikoolidele esitatud keskvalitsuse k\u00e4rpeplaanid. Samal ajal sulgevad paljud Jaapani ja Korea era\u00fclikoolid uksi, kuna vananev \u00fchiskond on toonud kaasa \u00f5ppurite arvu j\u00e4rsu kahanemise.<\/p>\n
\u00dclikoolide rahastamise v\u00e4henemine ja poliitiline surve kandub selgelt \u00fcle ka teadusesse. Globaalsed teadmiste v\u00f5rgustikud muutuvad, kuna teadus on kujunemas multipolaarseks ja aina enam teadustegevusest leiab aset Hiinas.<\/p>\n
\u00dcldistavalt v\u00f5ib nentida, et \u00fclikoolid on praegu silmitsi kolme negatiivse trendiga.<\/p>\n
Esimene neist on globaliseerumisvastaste, universaalseid inim\u00f5igusi ja v\u00e4\u00e4rtusi l\u00f5hkuvate ning rahvuslikke huve ainu\u00f5igeks pidavate \u00fchiskondlike hoiakute levik, mis on loomult antiintellektuaalne ja vastandub 20.\u00a0sajandi \u00fclikiirele k\u00f5rghariduse populaarsuse ja k\u00e4ttesaadavuse kasvule, rahvusvahelistumisele ning koos sellega intellektuaalse m\u00f5tte ja seda kandvate v\u00e4\u00e4rtuste levikule.<\/p>\n
Teiseks valitseb arenenud riikides universaalse k\u00f5rghariduse rahastamise kriis, mis on tingitud muu hulgas nende riikide v\u00f5lakoormuse \u00fclikiirest kasvust viimasel k\u00fcmnendil. Suur avaliku sektori v\u00f5lg koos vananeva rahvastikuga paneb surve alla k\u00f5ik heaoluriigi avalikud h\u00fcved ja tervishoiu k\u00f5rval on neist olulisim just teaduse ja k\u00f5rghariduse rahastus.<\/p>\n
Kolmas trend on \u00fchiskonna vananemine ja s\u00fcndimuse v\u00e4henemine, mis koos kahe eelnimetatud trendiga moodustab aeglase, aga siiski mastaapse nihke \u00fclikoolide rollis \u00fchiskonna eestvedajana.<\/p>\n
Millised suundumused on leidnud aset Eestis?<\/p>\n
1. detsembril 1919, mil Tartu \u00dclikoolis alustati \u00f5petamist eesti keeles, \u00f5ppis siin 347\u00a0\u00fcli\u00f5pilast.<\/p>\n
P\u00e4rast kiiret kasvu 1990. aastatel on Eesti \u00fcli\u00f5pilaste arv olnud stabiilselt 43\u00a0000\u201345\u00a0000 ja prognooside kohaselt j\u00e4\u00e4b see sama n\u00e4itaja juurde ka j\u00e4rgmiseks k\u00fcmnendiks. Seega v\u00f5ib anda hinnangu, et akadeemilise j\u00e4relkasvu suurenemise ootust Eestis ei ole.<\/p>\n
Samal ajal on akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate arv kasvanud ja selle peamine p\u00f5hjus on riigi poliitilised otsused. J\u00e4rgmisel k\u00fcmnendil kasvab doktorant-nooremteadurite hulk (j\u00e4llegi riigi tehtud otsuste tulemusena) veelgi: 2026.\u00a0aastal juba 50 v\u00f5rra ja k\u00fcmne aasta jooksul 200 v\u00f5rra.<\/p>\n
Selle arvu kasvuga samal ajal on meil aga uus probleem. K\u00f5rgkoolides \u00f5petavate inimeste hulk ja osakaal on v\u00e4henenud. N\u00e4en \u00fclikoolide suurt vastutust selle eest, et doktorant-nooremteadurite arvu suurenemine kindlustaks ka akadeemilise j\u00e4relkasvu k\u00f5rgharidus\u00f5ppes.<\/p>\n
Selle suundumuse taga on t\u00f5ik, et eestlased ei vali akadeemilist karj\u00e4\u00e4ri, sest see on mitme teguri koosm\u00f5jul muutunud v\u00e4hem atraktiivseks. Rahaline surve ja populistlike j\u00f5udude m\u00f5ju \u00fclikoolidele v\u00e4hendab akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri atraktiivsust, mist\u00f5ttu liiguvad talendid k\u00f5rgkoolidest erasektorisse. Aga ka akadeemilises karj\u00e4\u00e4ris endas on tasakaal pingutuse, tasu ja kindluse vahel paljude andekate noorte v\u00f5i ka k\u00fcpsemate teadlaskarj\u00e4\u00e4ri peale m\u00f5tlevate inimeste jaoks paigast \u00e4ra liikunud.<\/p>\n
Akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri n\u00f5rgad kohad<\/p>\n
Olen enda loetu ja isiklike kogemuste p\u00f5hjal kokku pannud k\u00f5ige kriitilisemad punktid, mis m\u00f5jutavad akadeemilist karj\u00e4\u00e4ri. Seitsmest punktist kolmes lasub \u00fchine vastutus riigil ja \u00fclikoolidel, neli punkti s\u00f5ltuvad suuresti akadeemilise maailma eneseregulatsioonist.<\/p>\n
Mida teha?<\/p>\n
Pingutame ministeeriumis selle nimel, et parandada rahastamise stabiilsust ja eelistada pikaajalisi toetusi l\u00fchiajalistele. Tihti tuuakse probleemiks konkurentsip\u00f5hise rahastuse suur osakaal, kuid minu hinnangul ei ole k\u00fcsimus selles, kas raha jagatakse konkurentsip\u00f5hiselt, vaid selles, kas rahastus on l\u00fchiajaline\u00a0\u2013 aasta ja paar\u00a0\u2013 v\u00f5i pikaajaline. Eesti \u00f5nnetus on teaduse suur s\u00f5ltuvus Euroopa Liidu toetustest, mida eraldatakse \u00fcksnes l\u00fchikeste v\u00f5i heal juhul keskmise pikkusega projektide elluviimiseks.<\/p>\n
Riigi tasandil saab muuta pika- ja l\u00fchiajalise toetuse osakaalu ning samamoodi on v\u00f5imalik seda teha \u00fclikoolisisest rahastamiss\u00fcsteemi muutes, mis t\u00e4hendab muidugi ka \u00fclikoolile finantsiliste riskide v\u00f5tmist.<\/p>\n
Keerulises seisus on ka \u00f5petava akadeemilise t\u00f6\u00f6taja palk. Veelgi kriitilisem on kombinatsioon kolmest akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri n\u00f5rgast kohast: akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri alustamise pikk teekond, selleaegse ja -j\u00e4rgse sissetuleku ebastabiilsus ja v\u00e4iksus osas sektorites ning hiline finantsstabiilsuse saavutamine. Kutsun \u00fcles Tartu \u00dclikooli kaasa m\u00f5tlema ja tegema ettepanekuid akadeemilise teekonna l\u00fchendamiseks ning stabiilsuse kiiremaks saavutamiseks.<\/p>\n
Aga mida teha publitseerimisralliga? \u00d5petamise v\u00e4hese v\u00e4\u00e4rtustamisega? M\u00f5\u00f5dikute domineerimisega ja akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri paindlikkusprobleemidega?<\/p>\n
Osa lahendusi ei s\u00f5ltu \u00fclikooli v\u00f5i Eesti riigi otsustest, sest k\u00f5rgharidus toimib rahvusvahelises konkurentsis. Kuid nii m\u00f5nigi muutus on siiski v\u00f5imalik: n\u00e4iteks \u00f5petamise v\u00e4\u00e4rtustamine ja akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri paindlikkus.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud sajandi l\u00f5pp ja uue sajandi algus oli Eesti \u00fclikoolidele hiilgeaeg, mida iseloomustas \u00fcli\u00f5pilaste arvu kiire kasv, tormiline t\u00f5us maailma teaduse tippude hulka, rahvusvahelistumine, aina suurem rahaline tugi ja t\u00f6\u00f6tajaskond, Tartu \u00dclikooli k\u00f5igi n\u00e4itajate kiire areng ja \u00fclikooli laienemine Tartu linnas. Aga need tegurid, mis seda hoogsat kasvu soodustasid, on n\u00fc\u00fcdseks kadunud, globaliseerumine teeb tagasip\u00f6\u00f6ret, raha ja \u00fcli\u00f5pilasi on v\u00e4hem.<\/p>\n
Kuigi me ei tea veel t\u00e4pselt, kuidas m\u00f5jutavad muutunud maailmaolud Eesti \u00fclikoolide tulevikku, teame, kuidas akadeemilise maailma senised toimimisreeglid m\u00f5jutavad noorte karj\u00e4\u00e4rivalikut. Nende muutmine on meie enda k\u00e4tes.<\/p>\n