{"id":39800,"date":"2025-11-11T08:52:09","date_gmt":"2025-11-11T08:52:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/39800\/"},"modified":"2025-11-11T08:52:09","modified_gmt":"2025-11-11T08:52:09","slug":"poff-i-paevik-kiievi-tort-on-ootamatult-aus-vaade-ukraina-argireaalsusele-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/39800\/","title":{"rendered":"P\u00d6FF-i p\u00e4evik | &#8220;Kiievi tort&#8221; on ootamatult aus vaade Ukraina argireaalsusele | Film"},"content":{"rendered":"<p>&#8220;Nad tolmuks saavad&#8221;<br \/>Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Carlos Marques-Marcet<\/p>\n<p>Eks festivalide avafilmidega on alati igavene jant, sest nad peavad justkui k\u00f5netama laiemat publikut, olema seejuures ehk isegi pisut poleemilised, et oma kohta fanfaaride keskel v\u00e4lja teenida, aga samas ei tohiks olla ka liiga veidrad, et publikut pidulikkuse oreoolis mitte liialt \u00e4ra ehmatada. Need eeldused on \u00fcldjuhul \u00fcksteist v\u00e4listavad ning olen korduvalt m\u00f5elnud: \u00e4kki ei olegi olemas \u00f5iget linateost, millega filmifestivali avada? Liiga palju erinevaid inimesi, liiga suur t\u00e4helepanu, liiga palju v\u00e4liseid t\u00e4hendusi, mille k\u00f5ige all vajub film ise l\u00f5puks kokku.<\/p>\n<p>K\u00f5ik see juhtus ka Carlos Marques-Marcet&#8217;i filmiga &#8220;Nad tolmuks saavad&#8221;, mis juhatas \u00fcsna julgelt ja oman\u00e4oliselt sisse t\u00e4navuse Katalaani fookuse, aga ma ei ole p\u00e4ris kindel, kas \u00fcks sissepoole p\u00f6\u00f6ratud muusikaline kammerdraama oli praegu k\u00f5ige \u00f5igem valik kroonijuveeliks. Siin vaadatakse h\u00e4bitult otsa surmale ja v\u00f5etakse eutanaasia-k\u00fcsimus mikroskoobi all v\u00e4ikesteks kildudeks laiali, seda tehakse s\u00fcgavmusta huumoriga, kuid see k\u00f5ik m\u00f5jub pisut&#8230; skemaatiliselt? Ehk ongi asi liigses p\u00fchalikkuses, mis avamisel tekib, kuid hetkel oli selle huvitava teemap\u00fcstituse kiuste stsenaarium v\u00e4lja arendmata, dialoogid j\u00e4id suurelt osalt tooreks ning ootamatult v\u00e4he tegeleti tunnetega, rohkem lihtsalt markeeriti mingeid dilemmasid ja keerulisi k\u00fcsimusi, aga neist tuhiseti kiirelt \u00fcle.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3084291\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3084291hfaeet24.jpg\"\/>&#8220;Nad tolmuks saavad&#8221; Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n<p>\u00d5nneks seisab selle k\u00f5ige keskel Hispaania kino legend \u00c1ngela Molina, kes vajutab siin gaasi m\u00f5nuga l\u00e4bi p\u00f5randa: tema m\u00e4ng on korraga uskumatult ekspressiivne, ta teeb suuri poognaid ja ei karda kombata piire, kuid teisalt tuleb t\u00f5eline s\u00fcgavus v\u00e4lja hoopis v\u00e4ikestes detailides, mida ta samav\u00f5rd h\u00e4sti tabab. V\u00e4ikese silmat\u00f5mblused v\u00f5i rahutu staatilisus, millega ta mingites olukordades justkui eimidagi tehes kogu t\u00e4helepanu endale koondab.<\/p>\n<p>Aga muusikal? T\u00f5epoolest, elus esimest korda pean t\u00f5dema, et oleksin vajanud rohkem muusikanumbreid! Hetkel on need kolm-neli muusikalist vahepala, mille autor on ka festivali avamisel \u00fcles astunud Maria Arnal, k\u00fcll huvitavad eksperimendid, kus seguneb elektroonika ja rahvamuusika, saates kaasaegne tants, kuid need lahustuvad \u00fclej\u00e4\u00e4nud filmi keskel niiviisi \u00e4ra, et tugevamat kaalu neil siiski pole.<\/p>\n<p>&#8220;Nad tolmuks saavad&#8221; linastub 11. novembril kell 18.00 Apollo Kino Plazas ja 23. novembril kell 15.00 Apollo Kino Plazas.<\/p>\n<p>&#8220;Heli ajalugu&#8221;<br \/>Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Oliver Hermanus<\/p>\n<p>Kes oleks arvanud, et p\u00e4rast \u00fcsna pehmet, kuigi igati korralikku telesarja &#8220;Normaalsed inimesed&#8221; saab Paul Mescalist autorikino lemmiklaps? Kui n\u00e4en teda j\u00e4lle m\u00f5ne j\u00e4rjekordse tipplavastaja uue linateose peaosas, kujutan ette, kuidas ta telefon on pidevalt punases ja pakkumisi lendab uksest ja aknast, nii Mescalil endal kui ta agendil on aga vist hea nina, sest \u00fchtki lootusetut m\u00f6\u00f6dalasku ta karj\u00e4\u00e4rist praegu naljalt ei leiagi. Huvitava k\u00f5rvalliinina hakkavad aga vaikselt joonistuma v\u00e4lja LGBT-filmid, k\u00f5igepealt &#8220;K\u00f5ik me v\u00f5\u00f5rad&#8221; koos Andrew Scottiga ning n\u00fc\u00fcd siis &#8220;Heli ajalugu&#8221;, kus ekraanipartneriks John O&#8217;Connor, kelle jaoks tegu samuti juba mitmenda kahe mehe suhteid l\u00e4hemalt uuriva filmiga.<\/p>\n<p>Oliver Hermanus j\u00e4tab enda filmis meelega enamus asjad \u00fctlemata ning see on kahtlemata \u00fcks &#8220;Heli ajaloo&#8221; vooruseid: vastamata k\u00fcsimustest, s\u00f5nastamata tunnetest ning allasurutud ihadest saab Esimese maailmas\u00f5ja varjus motiiv, mis j\u00e4\u00e4b vaatajat ka p\u00e4rast filmi l\u00f5ppu pikaks kriipima. See on lugu kahest tudengist, kellevaheline kirg j\u00e4\u00e4b neid kogu eluks saatma, aga enamasti lihtsalt taustale kajama s\u00f5nulseletamatu igatsusena, mille poole m\u00f5lemad justkui \u00fcritavad k\u00fc\u00fcndida, seda alla suruda v\u00f5i millegi muuga asendada, kuid tulutult.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3084288\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3084288h744at24.jpg\"\/>&#8220;Heli ajalugu&#8221; Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n<p>Seda k\u00f5ike raamis omamoodi r\u00e4nnak l\u00e4bi 20. sajandi alguse Ameerika maapiirkonna, kus siis Mescali ja O&#8217;Connori kehastatud tegelased salvestavad vahasilindritele kohalike inimeste s\u00fcgavalt isiklikke rahvalaule, mis on omamoodi s\u00fcmbol nende enda suhte kohta: emotsioonid, mis on kuhugi salvestatud, aga mis t\u00f5stetakse p\u00e4rast j\u00e4\u00e4dvustamiks pikaks ajaks kuhugi hoiule, teiste silmade eest varjule. Aga miks siis v\u00f5tta ette r\u00e4nnak, kui need salvestused l\u00f5puks kuhugi ei j\u00f5ua? Sama v\u00f5ib ju k\u00fcsida, et miks me kedagi armastame, kui me neid tundeid kunagi v\u00e4lja n\u00e4idata ei saa?<\/p>\n<p>V\u00f5imalik, et Hermanus ei ole lavastajana leidnud p\u00e4ris veenvat lahendust, kuidas nende paradoksidega tegeleda ning kohati j\u00e4\u00e4b film oma eepikas lihtsalt toppama ning ei suuda \u00e4ra p\u00f5hjendada, miks oli vaja skaala niiv\u00f5rd isikliku loo puhul sedav\u00f5rd suureks ajada, aga mingeid hingekeeli suudab &#8220;Heli ajalugu&#8221; l\u00f5puks ikkagi liigutada. Kindlasti mitte Mescali parim t\u00f6\u00f6, aga siiski kinnitus, et tema asjadele tasub endiselt v\u00f5imalus anda.<\/p>\n<p>&#8220;Heli ajalugu&#8221; linastub 11. novembril kell 20.30 Apollo Kino Plazas ja 21. novembril kell 20.30 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n<p>&#8220;Kiievi tort&#8221;<br \/>Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Mykyta Lyskov<\/p>\n<p>Kui soovime r\u00e4\u00e4kida sellest, kuidas ja mil m\u00e4\u00e4ral Eesti toetab praegusel hetkel Ukrainat, siis peab sellesse punti kahtlemata siduma ka Mykyta Lyskovi &#8220;Kiievi tordi&#8221;, sest mingis m\u00f5ttes ei oleks meil mingit kohustust sellist projekti enda tiiva alla v\u00f5tta, aga Eesti Joonisfilm avas lahkelt enda uksed. Tulemuseks on erakordselt aus vaade Ukraina argireaalsusele, kus ei ole grammigi patriotismi ega uudisfooni k\u00f5mulisust, vastupidi, pigem n\u00e4idatakse n\u00e4puga sealsele korrumpeerunud poliitikale, igap\u00e4eva absurdikoomikale ning l\u00f5hkikistud perede kurbreaalsusele.<\/p>\n<p>Ehk siis selgituseks: &#8220;Kiievi tordi&#8221; autor on Ukraina re\u017eiss\u00f6\u00f6r ning hinges on see ikkagi ennek\u00f5ike ukraina tiim, kuid Eestist on tulnud kogu filmi tehniline tiim, kes aitas Lyskovi p\u00f6\u00f6rase idee ellu viia. Samas aga on meie enda hinnatud animap\u00e4rand kahtlemata omamoodi vundamendiks sellele filmile, sest priitp\u00e4rnalik essents \u2013 v\u00f5i ka kasparjancislik s\u00fcmbolism \u2013 torkab siit \u00fcsna tugevalt silma. \u00dchelt poolt esindab seda m\u00f5nusalt totter s\u00fcrrealism, aga veel enam markeerib seda lopsakas koledus, mida ei \u00fcritata kordagi ka varjata.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3009207\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3009207h8e53t24.png\"\/>&#8220;Kiievi tort&#8221; Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n<p>Ma ei pea siin silma s\u00f5jakoledusi, purukspommitatud maju v\u00f5i laibahunnikuid, vaid siin on k\u00f5ik universaalselt ja ilmeksimatult kole: inimesed on lopergused ja laialivalguvad ebardid, kes vohmivad n\u00e4ost sisse halli haisvat l\u00f6ga ning korter, milles nad elavad, on r\u00e4\u00e4mane urgas. Muidugi on selles k\u00f5vasti groteski, aga vajame praeguses \u00fclek\u00fcllastunud infomeres ka selliseid reaalsusekompassi uuesti paika kruttivaid s\u00e4hvatusi nagu &#8220;Kiievi tort&#8221;, mis l\u00f6\u00f6b korraks pildi klaariks. Sest kes meist ei kardaks teravate hammastega l\u00f5ugu laksutavat elektriarvestit? \u00d5udusunen\u00e4gude materjal.<\/p>\n<p>&#8220;Kiievi tort&#8221; linastub 11. novembril kell 18.00 kinos Artis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#8220;Nad tolmuks saavad&#8221;Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Carlos Marques-Marcet Eks festivalide avafilmidega on alati igavene jant, sest nad peavad justkui k\u00f5netama laiemat&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":39801,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[20096,37,33,35,173,34,36,20093,20095,140,20097,13209,20094,6619,2870],"class_list":{"0":"post-39800","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-carlos-marques-marcet","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-heli-ajalugu","16":"tag-kiievi-tort","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-mykyta-lyskov","19":"tag-nad-tolmuks-saavad","20":"tag-oliver-hermanus","21":"tag-pimedate-oode-filmifestival","22":"tag-poff"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115530219343758186","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39800","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39800"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39800\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/39801"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39800"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=39800"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=39800"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}