{"id":39902,"date":"2025-11-11T10:53:11","date_gmt":"2025-11-11T10:53:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/39902\/"},"modified":"2025-11-11T10:53:11","modified_gmt":"2025-11-11T10:53:11","slug":"sinefiil-poff-i-soovitused-jargnevaks-viieks-paevaks-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/39902\/","title":{"rendered":"Sinefiil | P\u00d6FF-i soovitused j\u00e4rgnevaks viieks p\u00e4evaks | Film"},"content":{"rendered":"

“Luuletaja”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Sim\u00f3n Mesa Soto<\/p>\n

Pole sel aastal saanud v\u00e4ga aktiivselt P\u00d6FF-il osaleda, aga esimese korraliku paugu sain ikka juba \u00e4ra. Kolumbia film allak\u00e4inud luuletajast, kelle kaljukindlad p\u00f5him\u00f5tted ei luba kaaluda v\u00e4hem \u00fcllaid radu selleks, et elu kuidagimoodi edasi veereks. Oscar Restrepo on klassikaline s\u00f5nnikumagnet, kellele on helget tulevikku raske prognoosida, k\u00fcll aga komistab ta koolis \u00f5petajana haltuurat tehes lihtsa t\u00f6\u00f6lisklassi t\u00fcdruku peale tema klassis, kellel tundub olevat midagi, mida Oscaril juba enam m\u00f5nda aega pole \u2013 \u00fcrgtalent.<\/p>\n

“Luuletaja” on kibemagus ja kibedalt koomiline ning eluline film … millest? \u00c4kki uutest v\u00f5imalustest? Kindlasti. Aga v\u00e4ga nutikalt ja metakommentaarina ka klassi\u00fchiskonnast; ja poeesia varjusurmast. Ma usun, et p\u00e4rast seda filmi tahavad paljud endas vahepeal Excelisse \u00e4ra kadunud luuletajahinge taas \u00fcles leida. \u00dclihea.<\/p>\n

“Luuletaja” linastub 12. novembril kell 18 Tartu Elektriteatris ja 13. novembril kell 17.45 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n

“Vaadates p\u00e4ikesesse”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Mascha Schilinski<\/p>\n

Jah, see on seesama film, mis ingliskeelse pealkirja “Sound of Falling” all t\u00e4navu Cannes’is paljude mu hea maitsega s\u00f5prade lemmikfilmiks osutus. Ja j\u00e4i ka mind k\u00f5ige k\u00f5vemini kummitama, kuigi tuleb igaks juhuks kohe \u00f6elda, et see kahe ja poole tunnine unen\u00e4gu pole kergemate killast vaatamine.<\/p>\n

“Vaadates p\u00e4ikesesse” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mascha Schilinski) Autor\/allikas: Kaader filmist \/ P\u00d6FF<\/p>\n

Kirjutasin p\u00e4rast esikat nii:<\/p>\n

“Langemise heli” on alustuseks vormilt igas plaanis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. \u00dchesse saksa maamajja on kokku sulatatud neli erinevat ajastut, mida avatakse l\u00e4bi nende naiskangelaste. Traumad, brutaalne olme, aga ka ilu. Ja elu ning surma p\u00f6\u00f6rdumatu ringm\u00e4ng. H\u00e4mmastav on aga see, kuidas autor nende aegade vahel liigub nii, et lihtne on ajateljel suunataju kaotada. Sellist graatsiat pole ammu n\u00e4inud. Ja k\u00f5ik ikka n\u00e4idates ja kujutades, mitte selgitades. Selgitused tuleb v\u00e4hemalt filmi esimeses pooles ise leida, hiljem tuleb see veidi lihtsamalt \u2013 hakkavad tekkima seosed. Ja sisu. Aga millest sisu t\u00e4pselt r\u00e4\u00e4gib, on ka suuresti vaataja teha, sest osutamist endiselt ei toimu. Kujutatakse aja kulgu ja selle paratamatust. Ajas edasi kestvaid tagaj\u00e4rgi. Maamaja l\u00e4bi kindlasti ka mingit kohamaagiat, millele vahel m\u00f5nda vana ehitist vaadates ikka m\u00f5tlema j\u00e4\u00e4d.<\/p>\n

Erakordne on kaamerat\u00f6\u00f6, mis libiseb m\u00f6\u00f6da tube ja koridore. Erakordne on helidisain, kus t\u00f5esti pole vahelduseks lihtsalt heliriba muusikat ja m\u00fcra t\u00e4is topitud, vaid helikujundus on v\u00e4ga tugev dramaturgiline instrument. “Langemise heli” on t\u00f5eline filmikunst. Sest see on \u00fcks viimase aja raskemini ligip\u00e4\u00e4setavaid k\u00f5rge profiiliga arthouse-filme \u2013 paljud p\u00f6\u00f6ritasid silmi, m\u00f5ned lahkusid saalist \u2013, aga kes v\u00f5tab vaevaks p\u00fc\u00fcda sisse minna, saab erilise elamuse.<\/p>\n

“Vaadates p\u00e4ikesesse” linastub 11. novembril kell 20.15 kinos Artis ja 13. novembril kell 19 Apollo Kino Taskus.<\/p>\n

“Hind Rajabi h\u00e4\u00e4l”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Kaouther Ben Hania<\/p>\n

Kuna tegemist on Palestiina-teemalise filmiga, on t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas karta, et vastavalt oma positsioonile Palestiina-Iisraeli konfliktis, pannakse sellele hindeks kas 10 v\u00f5i 1 juba enne filmi vaatamist ja selle n\u00e4gemine ei muuda mitte midagi kummaski suunas. Millest on kahju, sest see muudab filmi vaid instrumendiks propagandas\u00f5jas.<\/p>\n

“Hind Rajabi h\u00e4\u00e4l” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kaouther Ben Hania) Autor\/allikas: Kaader filmist \/ P\u00d6FF<\/p>\n

P\u00fc\u00fcaks kuidagi tasakaalukamalt l\u00e4heneda. Filmikunstiliselt ei ole see tuneesia naislavastaja (tean, et m\u00f5ne arvates p\u00f5lastusv\u00e4\u00e4rne termin, aga siinkohal tundus oluline \u00e4ra m\u00e4rkida, et naine) Kaouther Ben Hania parim teos. Ta on ennast varemgi korduvalt t\u00f5estanud selliste filmidega nagu “Kaunitar ja koerad”, “Mees, kes m\u00fc\u00fcs maha oma naha” ja “Neli t\u00fctart”. Visuaalne v\u00e4limus on teleteaterlik ja n\u00e4itlemine kohati kandiline ning film m\u00f5jub tihti pigem lavastuse kui linateosena. Lugu r\u00e4\u00e4gib Punase Risti vastu v\u00f5etud h\u00e4daabik\u00f5nest, kus kuueaastane t\u00fcdruk Hind Rajab \u00fctleb, et on j\u00e4\u00e4nud Gazas tule alla ja selgub, et ta on ainsa elluj\u00e4\u00e4jana autos koos oma surnud perekonnaga. J\u00e4rgneb dramaatiline p\u00f5nevik sellest, kuidas \u00fcritatakse saada vajalik kinnitus kiirabiauto seaduslikuks toimetamiseks abimissioonile.<\/p>\n

Filmi teeb eriliseks see, et on kasutatud dokumentaalse materjalina tundide pikkuse, aga katkendliku telefoni\u00fchenduse originaalsalvestisi, mille \u00fcmber on siis punutud s\u00fcndmuste taaslavastus. Vahel ka dokk-kaadrid asjaosalistest p\u00e4\u00e4stekeskuses. Surma hingus otse tegelikkusest l\u00e4bi telefonitoru m\u00f5jub r\u00e4ngalt ja viib filmikogemuse f\u00fc\u00fcsiliselt kohale. Tugev raputus ja v\u00e4ga raske vaatamine.<\/p>\n

“Hind Rajabi h\u00e4\u00e4l” linastub 11. novembril kell 18.30 Apollo Kino Solarises, 12. novembril kell 19 Apollo Kino Taskus ja 14. novembril kell 18.30 kinos S\u00f5prus.<\/p>\n

“Kuivanud leht”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Alexandre Koberidze<\/p>\n

Teen n\u00fc\u00fcd midagi harjumatut ja soovitan filmi, mida ma ise veel n\u00e4inud pole, aga kuna grusiini Alexandre Koberidze eelmine film “Mida me n\u00e4eme, kui me taevasse vaatame?” oli mu 2021. aasta lemmikfilm, siis v\u00f5tame selle riski.<\/p>\n

“Kuivanud leht” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Aleksandre Koberidze) Autor\/allikas: Kaader filmist \/ P\u00d6FF<\/p>\n

Ega siitki lihtsalt l\u00e4bi ei libise. Kolme ja poole tunnine uitamisfilm, mis on \u00fcles v\u00f5etud telefoniga? Aga prooviks ikka, sest Koberidze on juba t\u00f5estanud, et suudab seda erakordset Iosseliani vaibi oma maanurga filmikunstis edasi kanda. Mina igatahes ei karda, \u00e4rge te ka.<\/p>\n

Peaosas lavastaja isa David Koberidze m\u00e4ngimas meest, kes hakkab otsima oma kaduma l\u00e4inud t\u00fctart. Muusika on teinud Alexandre vend Giorgi. Vist mu aasta oodatumaid filme. Eks siis vaatame, kas saan julgematelt p\u00e4rast surma\u00e4hvarduse v\u00f5i tabab meid k\u00f5iki kirgastumine.<\/p>\n

“Kuivanud leht” linastub 15. novembril kell 19.45 kinos Artis ja 23. novembril kell 13.15 kinos Artis.<\/p>\n

“2000 meetrit Andrijivkani”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Mstislav T\u0161ernov<\/p>\n

“2000 meetrit Andrijivkani” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mstyslav Chernov) Autor\/allikas: Kaader filmist \/ P\u00d6FF<\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kida v\u00f5itlevast filmikunstist, siis… Oleme ju n\u00e4inud ukraina dokke t\u00e4naseks juba tosinaid, osad r\u00e4\u00e4givad elust lahingtsooni \u00fcmber, osad laiemast geopoliitikast, iga\u00fcks jutustab oma lugu. Sellist filmi ma aga ilmselt varem n\u00e4inud ei ole, kus terve film on sisuliselt lahingtegevus \u2013 \u00fcks operatsioon, Andrijvka k\u00fcla vabastamine. Filmitegijad l\u00e4hevad ise lahingr\u00fchmaga missioonile kaasa ja on pidevalt keset s\u00fcndmusi, surmaga silmitsi. M\u00f5ju on selline, et tahaks kogu aeg p\u00fcsti karata, istuda pole v\u00f5imalik. Adrenaliin on laes, sest meile n\u00e4idatakse p\u00e4riselt ka reaalajas inimeste balansseerimist elu ja surma vahel. Iga hetkega v\u00f5ib k\u00f5ik muutuda.<\/p>\n

See on lavastamata tegelikkus, jubedam kui \u00fckski l\u00e4bim\u00f5eldud s\u00fc\u017eee. Aga autor Mstistlav T\u0161ernov pole ju ka mingi t\u00fchjade \u017eestide tegija, vaid selline lahingukeskne l\u00e4henemine teenib suuremat eesm\u00e4rki \u2013 viia meile kohale s\u00f5jakoledused, hirmsad kaotused, ja kokkuv\u00f5ttes ka k\u00f5ige selle m\u00f5ttetus. Film, mida peab vaatama, et meil Ukrainas toimuv meelest \u00e4ra ei l\u00e4heks ja mingi kohaliku t\u00e4htsusega jama alla ei mattuks. L\u00e4heb aasta parimate hulka.<\/p>\n

“2000 meetrit Andrijivkani” linastub 14. novembril kell 21 kinos S\u00f5prus ja 16. novembril 21.30 kinos S\u00f5prus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Luuletaja”Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Sim\u00f3n Mesa Soto Pole sel aastal saanud v\u00e4ga aktiivselt P\u00d6FF-il osaleda, aga esimese korraliku paugu sain ikka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":39873,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[20138,37,33,35,173,34,36,20135,20137,8027,140,6619,2870,2688,20136],"class_list":{"0":"post-39902","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-2000-meetrit-andrijivkani","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-hind-rajabi-haal","16":"tag-kuivanud-leht","17":"tag-luuletaja","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-pimedate-oode-filmifestival","20":"tag-poff","21":"tag-sinefiil","22":"tag-vaadates-paikesesse"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115530694998233384","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39902","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39902"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39902\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/39873"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39902"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=39902"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=39902"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}