{"id":39943,"date":"2025-11-11T11:39:08","date_gmt":"2025-11-11T11:39:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/39943\/"},"modified":"2025-11-11T11:39:08","modified_gmt":"2025-11-11T11:39:08","slug":"harri-tiido-kriitiliste-maavarade-olupilt-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/39943\/","title":{"rendered":"Harri Tiido: kriitiliste maavarade olupilt | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud”<\/a> on seekord vaatluse all kriitilised maavarad. USA relvas\u00fcsteemides ja seotud infrastruktuuris vajaminevatest pooljuhtkomponentidest on seni olnud 40 protsenti p\u00e4rit Hiinast ning m\u00f5ne elektroonikakomponendi osas on Hiinal t\u00e4iesti domineeriv seisund, m\u00e4rgib Tiido.<\/p>\n

Kui USA president Donald Trump oktoobri l\u00f5pul Hiina liidrid Xi Jinpingiga kohtus, oli \u00fcks selle kohtumise tulemus Hiina ajutine loobumine kriitiliste maavarade ekspordipiiranguist. Esialgu on tegemist vaid suulise kokkuleppega ja v\u00f5imalik, et midagi j\u00e4eti ka aprilliks kavandatud Trumpi ja Xi kohtumisele.\u00a0<\/p>\n

Kriitiliste maavarade teema on endiselt kuum, mida on n\u00e4ha ka meie meedias ilmunud artiklitest. Hiina on endiselt monopoolses seisundis nii haruldaste mineraalide tootmise kui ka nende rafineerimise osas. Maagist on Hiina osakaal kuni 70 protsenti ja rikastatud toodangust umbes 90 protsenti, m\u00f5ne mineraali osas aga kuni 99 protsenti. Suurim osakaal on Hiinal n\u00e4iteks galliumi ja grafiidi osas, kuid ka mangaani ja haruldaste muldmetallide toodangus.\u00a0<\/p>\n

See olukord on pannud end liigutama ka l\u00e4\u00e4ne valitsused. Euroopa Liidu s\u00f5ltuvus 17 haruldase muldmetalli osas Hiinast on 99 protsenti ja neist metallidest toodetud p\u00fcsimagnetite osas 98 protsenti. Sellest tulenevalt v\u00f5ttis Euroopa Liit kaks aastat tagasi vastu kriitiliste toorainete akti, kuid areng on olnud aeglane.<\/p>\n

T\u00e4navu kuulutas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen v\u00e4lja tegevuskava toorainetarnete tagamiseks. V\u00e4lja olevat valitud strateegilised projektid nii Euroopa Liidu sees kui ka sellest v\u00e4ljaspool sihiga l\u00fchendada nende k\u00e4ivitamist tavakohastelt 10\u201315 aastalt. Kui palju, ei ole aga teada. Eraldi probleem on tulevase toodangu hind. Kuni ettev\u00f5tetel on v\u00f5imalik osta odavamat kaupa Hiinast, ei pruugi nad Euroopa toodangu poole vaadatagi.<\/p>\n

Hiina hinnadumpingu kogemus on l\u00e4\u00e4nel olemas, kui omal ajal suleti Californias asuv Mountain Passi kaevandus. P\u00f5hjuseks oli ka kaevandamise keskkonnam\u00f5ju, kuid peamiselt siiski see, et Hiina kasvatas toodangut ja l\u00f5i hinna alla.<\/p>\n

Ameeriklased on siiski kaevanduse uuesti t\u00f6\u00f6le saanud ja omanikfirma MP Materials alustas sellest ka p\u00fcsimagnetite tootmist Texase osariigis. \u00dcks Austraalia kompanii omandas Mountain Passi l\u00e4heduses teise leiukoha, Colosseumi, mille toodangut on kavas samuti USA-s rikastama hakata. Mountain Passi puhul oli selle taask\u00e4ivitamisel probleem, et kaasati Hiina firma Shenghe Resources. Nimelt tarniti maak Hiinasse, seal see rikastati ja tarniti siis tagasi USA-sse. T\u00e4navu olukord muutus, kui Hiina kehtestas kaubanduspiirangud.\u00a0<\/p>\n

USA firma l\u00f5petas koost\u00f6\u00f6 hiinlastega, minnes \u00fcle kohapeal maagi t\u00f6\u00f6tlemisele ja m\u00fc\u00fces tulemust Jaapanisse ning L\u00f5una-Koreasse. Praeguseks on investeeritud \u00fcle miljardi dollari t\u00e4ielikult kodumaise varustusahela loomiseks.\u00a0<\/p>\n

USA kaevanduse maak olla oma 7\u20138-protsendilise muldmetallide kontsentratsiooniga maailma rikkalikumaid. Kuid arvestada tuleb t\u00f5ika, et maagi t\u00f6\u00f6tlemine t\u00e4hendab keerulist keemilist protsessi, mist\u00f5ttu ongi globaalne tootmine seni keskendunud v\u00e4hestesse riikidesse. Maagist annab Mountain Passi kaevandus ligi 20 protsenti maailma kogutoodangust.\u00a0<\/p>\n

USA puhul on veel m\u00f5ni areng, mis on suunatud Hiina m\u00f5ju v\u00e4hendamisele. Nimelt otsustas Pentagon hakata osanikuks Mountain Passi ja sellega seotud magnetitehase omanikfirmas, mis otsustas rajada ka teise magnetite tehase. T\u00f6\u00f6le peaks see hakkama 2028. aastal ja kasvatama MP Materialsi magnetite toodangu 10 000 tonnini aastas. Ettev\u00f5tte jaoks on Pentagoni osalus eriti t\u00e4htis seet\u00f5ttu, et kaitseametkond kohustus ostma kogu uue tehase toodangu 10 aasta v\u00e4ltel ja seda kokkulepitud hinnaga. Risk, et Hiina toodangu turult odavate hindadega v\u00e4lja t\u00f5rjub, on seega maandatud.\u00a0<\/p>\n

T\u00e4htis on ka varem mainitud Austraalia firma osalus, kuna Austraalia on maailma suuruselt neljas haruldaste muldmetallide tootja. USA on teisel, Myanmar kolmandal kohal ja liider on endiselt Hiina.<\/p>\n

“USA ja Austraalia s\u00f5lmisid hiljuti valitsuste tasandil kokkuleppe \u00fchisteks haruldaste mineraalide projektideks.”<\/p>\n

Hiina eelis on selleski, et sealsed keskkonnan\u00f5uded maagi kaevandamisel ja t\u00f6\u00f6tlemisel on leebemad kui l\u00e4\u00e4nemaades, kus kaevandust v\u00f5i tootmist on tihti kohaliku elanikkonna vastuseisu v\u00f5i rangete keskkonnan\u00f5uete t\u00f5ttu keeruline alustada. USA ja Austraalia s\u00f5lmisid hiljuti valitsuste tasandil kokkuleppe \u00fchisteks haruldaste mineraalide projektideks.\u00a0<\/p>\n

Hiina puhul tasub m\u00e4rkida ka tema laiemat domineerimist niinimetatud elektroonilises \u00f6kos\u00fcsteemis. N\u00e4iteks USA relvas\u00fcsteemides ja seotud infrastruktuuris vajaminevatest pooljuhtkomponentidest on seni olnud 40 protsenti p\u00e4rit Hiinast. M\u00f5ne elektroonikakomponendi osas on Hiinal t\u00e4iesti domineeriv seisund, n\u00e4iteks vedelkristallekraanid, millele 90 protsenti USA s\u00f5jalistest s\u00fcsteemidest tuginevad.\u00a0<\/p>\n

Kogu eelnenud jutt on seotud ka Eestiga. Sillam\u00e4el paiknev ja Kanada Neo Perfomance Materials korporatsioonile kuuluv tehas on Euroopas unikaalne, nagu ka sama firma septembris avatud p\u00fcsimagnetite tehas Narvas. Kaks tehast on omavahel seotud, Sillam\u00e4el rafineeritakse maaki ja Narvas kasutatakse seda.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4kisin asjast \u00fche tuttavaga, kel minevikust selleteemaline kogemus. Tema s\u00f5nul oli Silmet n\u00f5ukaajal \u00fcks kahest haruldaste mineraalidega tegelevast tehasest, teine oli Kasahstanis. Maaki saadi varem paljuski Venemaalt, kuid praegu peaks enamus tulema vist Austraaliast.\u00a0<\/p>\n

Kuna tegemist oli tol ajal nii-\u00f6elda kombinaadiga, oli selles mitu tsehhi. Neist \u00fches toodeti mingis koguses ka magneteid ja ilmselt kasutabki omanikfirma just sealt p\u00e4rit tehnoloogiat, eraldades selle tootmise omaette tehaseks.<\/p>\n

Euroopa ulatuses ei saa kummagi tehase t\u00e4htsust alahinnata. Nagu meedias juba jutuks olnud, toodab Silmet n\u00e4iteks nioobiumi kuni 30 tonni kuus ja tantaali kuus tonni. N\u00e4ib v\u00e4ike hulk, kuid v\u00e4idetavalt tuleb maailmas vaja minevast nioobiumist kuni 20 protsenti ja tantaalist k\u00fcmnendik Silmetist. Lisaks on sealt p\u00e4rit ka 2\u20133 protsenti maailma haruldaste muldmetallide toodangust. Pole vist liialdus \u00f6elda, et need kaks tehast Sillam\u00e4el ja Narvas on Eestile ka iselaadne julgeolekutagatis. L\u00e4\u00e4neriikidel on s\u00fcgav huvi tagada, et see tootmine oleks turvalises keskkonnas ega langeks n\u00e4iteks Venemaa k\u00e4tte.\u00a0<\/p>\n

Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all kriitilised maavarad. USA relvas\u00fcsteemides ja seotud infrastruktuuris vajaminevatest pooljuhtkomponentidest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5057,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,1553,130,324,37,33,35,34,36,2337,4271,4273,326,20166,20167,11652,279,20168,10362,20165,3943,325,2511,327],"class_list":{"0":"post-39943","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-austraalia","10":"tag-business","11":"tag-donald-trump","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa-komisjon","18":"tag-harri-tiido","19":"tag-harri-tiido-taustajutud","20":"tag-hiina","21":"tag-kriitilised-metallid","22":"tag-kriitilised-mineraalid","23":"tag-maavarad","24":"tag-magnetitehas","25":"tag-mountain-pass","26":"tag-muldmetallid","27":"tag-silmet","28":"tag-ursula-von-der-leyen","29":"tag-usa","30":"tag-vikerraadio","31":"tag-xi-jinping"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115530875799651254","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39943","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39943"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/39943\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5057"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39943"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=39943"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=39943"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}