Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seadus on olnud j\u00f5us alates 2007. aastast, kui rahvusringh\u00e4\u00e4ling \u00fchendorganisatsioonina loodi. N\u00fc\u00fcd on seaduse uuendamine j\u00f5udnud olulisse punkti, sest kultuuriministeerium on algatanud koosk\u00f5lastusringi ministeeriumide ja asjasse puutuvate organisatsioonidega.<\/p>\n
“Enne kui eeln\u00f5uni minna, tuleksin korraks ikkagi selle laiema meediapildi juurde tagasi, sest need on omavahel seotud. Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seadus on v\u00e4ga otseselt seotud p\u00e4ris mitme teise seadusega, millel on rahvusringh\u00e4\u00e4lingule v\u00e4ga oluline m\u00f5ju. Paralleelselt on koosk\u00f5lastusringile praegu minemas meediateenuste seaduse muutmise ja teiste sellest tulenevate seaduste muutmise seaduseeln\u00f5u, mis p\u00f5hineb Euroopa meediavabaduse m\u00e4\u00e4ruse rakendamisel Eestis,” r\u00e4\u00e4kis J\u00f5esaar.<\/p>\n
Lisaks on taustal veel h\u00e4daolukorra seadus, mis on juba andnud Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingule eristatuudi ehk siis elut\u00e4htsa teenuse osutaja rolli.<\/p>\n
“Nii et neid tegureid, mis on rahvusringh\u00e4\u00e4lingu \u00fcmber selles regulatiivses maastikus, on mitmeid, ja Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4ling on \u00fcks osa sellest mosaiigist. Mitmed huvigruppide ootused ja ka v\u00f5ib-olla ootuste mittet\u00e4itumisest tingitud pinged Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seadusega, on leidnud leevendust m\u00f5nes teises seaduses,” lausus J\u00f5esaar.<\/p>\n
J\u00f5esaar kirjeldas, et kui ministeerium alustas eeln\u00f5u protsessi, siis p\u00e4ris mitmel korral k\u00e4isid koos eri valdkondade eksperdid, kes s\u00f5nastasid ootusi tulevasele rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seadusele ja sellele, mida rahvusringh\u00e4\u00e4ling tegema peaks.<\/p>\n
“\u00dcheks selliseks ootuseks oli, et rahvusringh\u00e4\u00e4ling peaks ennast kokku t\u00f5mbama: rahvusringh\u00e4\u00e4lingut on liiga palju, ta teeb liiga paljusid asju ja on ka valedes kohtades, eelk\u00f5ige ei tohiks rahvusringh\u00e4\u00e4ling pakkuda originaalsisu online-platvormidel, mobiilirakendustes ja nii edasi. Selle ootuse p\u00f5hjenduseks oli v\u00e4ide, justkui piiraks rahvusringh\u00e4\u00e4lingu tegevus erameedia sissetulekuid,” r\u00e4\u00e4kis J\u00f5esaar.<\/p>\n
“Teiselt poolt positiivse n\u00e4gemusena n\u00e4hti, et rahvusringh\u00e4\u00e4ling peaks olema palju suurem, tegema palju rohkem, pakkuma palju enam programmi, hoolitsema palju enam v\u00e4iksemate k\u00f5rvalej\u00e4etud sihtgruppide eest, r\u00e4\u00e4kima nende eest. Lisaks peaks seal olema siis ka m\u00e4luasutuse funktsioon, mis osaliselt juba praegu on ja veel lisaks peaks rahvusringh\u00e4\u00e4ling olema t\u00e4iendatud ka teadusasutuse funktsiooniga,” lisas J\u00f5esaar.<\/p>\n
“Lisades juurde poliitilise dimensiooni ehk mis on kogu aeg olnud ja mida ikka aeg-ajalt ette heidetakse rahvusringh\u00e4\u00e4lingule, milleks on poliitilise s\u00f5ltumatuse puudumine, millele k\u00fcll ei ole \u00fchegi uuringuga faktip\u00f5hist t\u00f5estust siiamaale tulnud,” s\u00f5nas ekspert.<\/p>\n
J\u00f5esaar \u00fctles, et kompromiss k\u00f5igi nende ootuste vahel on realiseerunud erameedia poolt vaadates natuke laiemalt: meediateenuste seaduse muutmisega riik liberaliseerib meediaturgu \u00fcsna oluliselt.<\/p>\n
J\u00f5esaare s\u00f5nul on eeln\u00f5uga v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja \u00f6eldud ja j\u00e4lgitud ka Euroopa trende. “Ehk et kui me r\u00e4\u00e4gime avalik-\u00f5iguslikust meediateenusest, siis ammu enam ei r\u00e4\u00e4gita raadiost v\u00f5i televisioonist ainu\u00fcksi, vaid r\u00e4\u00e4gitakse avalik-\u00f5iguslikust meediast. Ja teades meediatarbimise muutust, siis avalik-\u00f5igusliku teenuse pakkumine online’is on \u00fcks v\u00e4ga oluline asi, ja see on eeln\u00f5us v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja toodud, et tagada rahvusringh\u00e4\u00e4lingu olemuslik \u00fclesanne teenida k\u00f5iki elanikkonna kihte ja gruppe. Sest kui me j\u00e4\u00e4me ainult televisiooni ja raadio juurde, siis me l\u00f5ikame \u00e4ra v\u00e4ga suure osa inimesi, kes neid meediume enam ei tarbi ehk siis noorema kasutajaskonna,” r\u00e4\u00e4kis J\u00f5esaar.<\/p>\n
“Seega on v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja \u00f6eldud, et rahvusringh\u00e4\u00e4lingu senine tegevus, mis on tehtud, on olnud seaduslik, ja saab olema ka seaduslik,” lausus J\u00f5esaar.<\/p>\n
Erameedialiit esitas viis aastat tagasi Euroopa Komisjonile kaebuse, et rahvusringh\u00e4\u00e4ling on hakanud liiga palju tegutsema veebis, kuigi tegelikult tema raha peaks minema raadio- ja telesaadetele, ja see on ebaseaduslik ja p\u00f5hjendamatu riigi abi.<\/p>\n
Uus seadus J\u00f5esaare s\u00f5nul seda olukorda ei muuda, sest kaebus on t\u00e4nasele p\u00e4evale ehk et see on esitatud viis aastat tagasi.<\/p>\n
“Eesti riik on mitmel korral t\u00f5endanud Euroopa Komisjonile ja selgitanud, kuidas Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4ling on toiminud, \u00e4ra n\u00e4idanud selle seaduslikkuse alused. Ei tea, millal Euroopa masinav\u00e4rk j\u00f5uab l\u00f5pliku otsuseni, kas ta algatab menetlust. Siis alles hakatakse uurima, kas on olnud tegemist ebaseadusliku riigiabi kasutamisega v\u00f5i mitte,” selgitas J\u00f5esaar.<\/p>\n
Rahastust m\u00e4\u00e4rab nelja-aastane raamleping<\/p>\n
Teine suurem muudatus eeln\u00f5us on rahvusringh\u00e4\u00e4lingu rahastusmudeli muutus.<\/p>\n
“Esialgne soov oli selle eeln\u00f5uga v\u00e4lja tulla juba kaks aastat tagasi. P\u00e4rast konsultatsioone sihtr\u00fchmadega j\u00e4i see eeln\u00f5u seisma ja ootama Euroopa meediavabaduse m\u00e4\u00e4ruse rakendumist, see rakendus 8. augustil. Miks me ootasime seda? Vastus on v\u00e4ga lihtne: seni ei olnud Eestis seaduse j\u00f5uga olevat akti, mis \u00fctleks, et rahvusringh\u00e4\u00e4lingu rahastamine peab olema s\u00f5ltumatu, kestlik ja prognoositav. Need p\u00f5him\u00f5tted on olnud Euroopa Liidus juba kaua aega ja seda on ka tunnustatud ja toetatud, kuid seadusena nad seni ei kehtinud. N\u00fc\u00fcd, on see meediavabaduse m\u00e4\u00e4ruse artikkel viis kehtiv seadus. N\u00fc\u00fcd viime Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seaduse vastavusse t\u00e4na kehtiva Euroopa meediavabaduse m\u00e4\u00e4rusega, mis meie jaoks on \u00fclimuslik,” selgitas J\u00f5esaar.<\/p>\n
Tulemuseks j\u00e4i nelja-aastane leping ehk siis meediavabaduse m\u00e4\u00e4rus n\u00e4eb ette, et rahvusringh\u00e4\u00e4lingu rahastamise s\u00f5ltumatus on tagatud mehhanismiga, et rahvusringh\u00e4\u00e4lingu t\u00e4nane haldusleping asendatakse raamlepinguga.<\/p>\n
Kuigi pakuti rahastusmudeliks ka teisi variante \u2013 n\u00e4iteks teatud protsent kas SKP-st v\u00f5i teatud maksude laekumisest, siis need ei l\u00e4inud l\u00e4bi.<\/p>\n
“See ongi see meie reaalsus, eks see vaidlus on ja t\u00e4pselt samade argumentidega l\u00e4bi k\u00e4idud. Vastase argument on see, et kui riigieelarve protsentidega laiali jagada, siis ei olegi valitsust ega riigikogu \u00fcldse vaja, sest k\u00f5ik valdkonnad soovivad midagi,” r\u00e4\u00e4kis J\u00f5esaar. “Kompromissina v\u00e4lja pakutud nelja-aastane raamleping on kriipsu v\u00f5rra parem kui t\u00e4nane olukord, v\u00e4hemalt juriidiliselt poolelt. Kas see muudab midagi ka igap\u00e4evases rahvusringh\u00e4\u00e4lingu tegevuses, see on juba teine k\u00fcsimus,” r\u00e4\u00e4kis J\u00f5esaar.<\/p>\n
Poliitikute ja ekspertide arv n\u00f5ukogus v\u00f5rdsustub<\/p>\n
V\u00e4hem v\u00e4ljapaistvad muudatused, mis seaduseeln\u00f5u veel ette n\u00e4eb, on ka rahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogu koosseisu moodustamise aluste v\u00e4ikene korrigeerimine, \u00fctles J\u00f5esaar.<\/p>\n
J\u00f5esaar r\u00e4\u00e4kis, et kui 2007. aastal rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seadust tehti ja vastu v\u00f5eti, siis ei osatud arvata, et riigikogusse p\u00e4\u00e4seb nii palju erinevaid poliitilisi parteisid ja tekib nii palju fraktsioone.<\/p>\n
“Fraktsioonide arv muudab rahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogus olevat inimeste arvu ehk iga fraktsioon saab sinna \u00fche esindaja. Lisaks n\u00e4gi seadus ette nelja s\u00f5ltumatu eksperdi lisamist. M\u00f5te oli toona neli fraktsiooni ja neli eksperti ehk siis et oleks tasakaalus poliitilised j\u00f5ud ja mittepoliitilised eksperdid. Elu on olnud teine ja n\u00fc\u00fcd peame v\u00e4ikese korrektsiooni tegema ja uus seaduse ettepanek n\u00e4eb ette, et seda parandatakse, ehk kui fraktsioonide arv l\u00e4heb suuremaks v\u00f5i v\u00e4heneb, siis ka ekspertide arv vastavalt sellele muutub,” lausus J\u00f5esaar.<\/p>\n
Saatejuhi k\u00fcsimusele, miks peab ERR-i n\u00f5ukogu olema ikkagi nn miniparlament, mitte lihtsalt s\u00f5ltumatute ekspertide n\u00f5ukogu, vastas J\u00f5esaar, et ta ei ole veendunud, et mittepoliitikutega n\u00f5ukogu omaks mingisuguseid eeliseid.<\/p>\n
“Kui kaob side riigikogu ja seadusandliku v\u00f5imuga \u00e4ra, siis tekib sinna \u00fcks niisugune hajutaja vahele. Ma pigem eelistan t\u00e4nast mudelit. On ka riike, kus sellises juhtorganis on ainult seadusandliku organi esindajad. Ainult ekspertidest koosneva kogu koostamine loob olukorra, kus tekib infokatkestus riigikogu ja juhtorgani vahel. Pigem sellist barj\u00e4\u00e4ri ei ole vaja,” s\u00f5nas J\u00f5esaar.<\/p>\n
Rahvusringh\u00e4\u00e4lingule eesm\u00e4rke ja \u00fclesanded uues eeln\u00f5us ei t\u00e4psemalt ei m\u00e4\u00e4ratleta, peale selle, et \u00fclesannete ja eesm\u00e4rkide paragrahvi 5 tuleb juurde, et rahvusringh\u00e4\u00e4lingu \u00fclesanne on ka edendada haridust, elukestvat \u00f5pet ja meedia kirjaoskust pakkudes mitmekesist hariduslikku sisu.<\/p>\n
Arutelud rahvusringh\u00e4\u00e4lingu tegevuse ajakohastamise \u00fcle j\u00e4tkuvad eeldatavalt s\u00fcgisel riigikogus.<\/p>\n
Rahvusringh\u00e4\u00e4ling on ainus meediaorganisatsioon Eestis, mille tegevuse jaoks on omaette seadus ja selle p\u00f5hjus on asjaolu, et tegemist on avalik-\u00f5igusliku meediakanaliga, mis saab toetust riigieelarvest.<\/p>\n
See eriline staatus t\u00e4hendab, et rahvusringh\u00e4\u00e4lingul on vastutus olla s\u00f5ltumatu, erapooletu ja avatud ettepanekutele oma sisu ja tegevuse aluste kohta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seadus on olnud j\u00f5us alates 2007. aastast, kui rahvusringh\u00e4\u00e4ling \u00fchendorganisatsioonina loodi. N\u00fc\u00fcd on seaduse uuendamine j\u00f5udnud olulisse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4021,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[3541,26,27,37,33,35,3061,2097,34,36,31,32,21,28,29,19,25,3542,3543,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-4020","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-avalik-oiguslik-meedia","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-rahvusringhaaling","15":"tag-err","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-rahvusringhaalingu-seadus","26":"tag-rahvusringhaalingu-seaduse-eelnou","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4020","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4020"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4020\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4021"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4020"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4020"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4020"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}