{"id":40284,"date":"2025-11-11T18:49:13","date_gmt":"2025-11-11T18:49:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40284\/"},"modified":"2025-11-11T18:49:13","modified_gmt":"2025-11-11T18:49:13","slug":"uuring-mitme-keele-oskus-voib-aeglustada-aju-vananemist-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40284\/","title":{"rendered":"Uuring: mitme keele oskus v\u00f5ib aeglustada aju vananemist | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>Mitut keelt k\u00f5nelevate inimeste aju v\u00f5ib vananeda aeglasemalt ning nende vaimne taandareng olla tagasihoidlikum, selgub v\u00e4rskest <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s43587-025-01000-2\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">suuruuringust<\/a>. Teadlaste s\u00f5nul tekivad kiirenenud bioloogilise vananemise tunnused mitmekeelsetel inimestel poole v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega kui \u00fckskeelsetel.<\/p>\n<p>Enam kui 80 000 osalejaga uuring on \u00fcks suuremahulisemaid, mis seda seost nii selgelt n\u00e4itab. T\u0161iili Santiago Adolfo Ib\u00e1\u00f1ezi \u00fclikooli neuroteadlase Agust\u00edn Iba\u00f1ezi s\u00f5nul ajendas neid \u00fcks vananemisuuringute p\u00fcsivamaid k\u00fcsimusi \u2013\u00a0 kas mitmekeelsus v\u00f5ib t\u00f5epoolest vananemist aeglustada.<\/p>\n<p>Varasemad uuringud on k\u00fcll n\u00e4idanud, et mitme keele oskus v\u00f5ib parandada kognitiivseid v\u00f5imeid, nagu m\u00e4lu ja t\u00e4helepanu, kuid need t\u00f6\u00f6d on sageli p\u00f5hinenud v\u00e4ikestel valimitel ja ebausaldusv\u00e4\u00e4rsetel m\u00f5\u00f5tmismeetoditel. See on muutnud varasemad tulemused kvaliteedilt k\u00f5ikuvaks ja mitmeti t\u00f5lgendatavakss, vahendab <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/d41586-025-03677-2\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Nature News<\/a>.<\/p>\n<p>Uuringu metoodika<\/p>\n<p>Teadlased kasutasid mitmekeelsuse ja tervisliku vananemise vaheliste seoste uurimiseks arvutuslikku l\u00e4henemist. Selleks anal\u00fc\u00fcsisid nad 86 000 tervet inimest vanuses 51\u201490 aastat kokku 27 Euroopa riigist.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchm arvutas iIga osaleja puhul v\u00e4lja niinimetatud biok\u00e4itumusliku vanusevahe. See n\u00e4itaja t\u00e4histab erinevust inimese tegeliku vanuse ja tema ennustatud vanuse vahel. Ennustatud vanus arvestab mitmeid f\u00fcsioloogilisi, elustiili ja sotsiaalmajanduslikke tegureid, n\u00e4iteks s\u00fcdame-veresoonkonna tervist ja haridustaset. Suur biok\u00e4itumuslik vanusevahe v\u00f5ib viidata kas kiirenenud v\u00f5i aeglasemale vananemisele.<\/p>\n<p>Seej\u00e4rel k\u00f5rvutasid teadlased biok\u00e4itumuslikku vanusevahet sellega, mitut keelt osalejad oskasid. Osalejate keeleoskus p\u00f5hines eneseraporteerimisel ja uuringus enda raames keeleoskuse taset ei hinnatud.<\/p>\n<p>Tulemused ja ekspertide hinnangud<\/p>\n<p>Anal\u00fc\u00fcsist selgus, et ainult \u00fcht keelt k\u00f5nelevatel inimestel oli kaks korda suurem t\u00f5en\u00e4osus kiirenenud vananemisele viitava suure vanusevahe tekkeks. See risk oli poole v\u00e4iksem neil, kes r\u00e4\u00e4kisid kaht v\u00f5i enamat keelt.<\/p>\n<p>Iba\u00f1ez t\u00f5i v\u00e4lja, et m\u00f5ju tugevnes iga lisanduva keele puhul. Tema s\u00f5nul v\u00e4hendab juba ainult \u00fche lisakeele oskus kiirenenud vananemise riski, kuid kahe v\u00f5i kolme lisakeele r\u00e4\u00e4kimisel on m\u00f5ju veelgi suurem.<\/p>\n<p>Readingi \u00fclikooli neuroteadlane Christos Pliatsikas m\u00e4rkis, et mitmekeelsuse m\u00f5ju \u00fcle vananemisele on alati vaieldud. Ta lisas, et tema hinnangul ei ole varem tehtud nii mastaapset uuringut, mis seda m\u00f5ju nii selgelt n\u00e4itaks. Pliatsikase s\u00f5nul v\u00f5ivad uurimistulemused tuua sellesse valdkonda murrangu.<\/p>\n<p>Auburni \u00fclikooli ps\u00fchholoog Susan Teubner-Rhodes leidis samuti, et sellise mahuka uuringu tulemused toetavad arusaama, et vananemise eest kaitseb just mitmekeelsus, mitte muud tegurid. Ta selgitas, et t\u00e4nu suurele ja geograafiliselt mitmekesisele valimile suutsid teadlased arvestada mitmete segavate tegurite m\u00f5ju, n\u00e4iteks seda, kas tegu oli sisser\u00e4ndaja v\u00f5i tema j\u00e4reltulijaga ja uuritava j\u00f5ukusega.<\/p>\n<p>Teubner-Rhodes lisas, et uuringu tulemused v\u00f5ivad julgustada inimesi \u00f5ppima teist keelt v\u00f5i oma olemasolevat keeleoskust aktiivsena hoidma. Edasised uuringud v\u00f5iksid tema s\u00f5nul h\u00f5lmata ka Euroopast v\u00e4ljapool elavaid riike-rahvaid. Teadlased loodavad, et tulemused m\u00f5jutavad hariduspoliitikat ja innustavad otsustajaid keele\u00f5pet t\u00e4htsustama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mitut keelt k\u00f5nelevate inimeste aju v\u00f5ib vananeda aeglasemalt ning nende vaimne taandareng olla tagasihoidlikum, selgub v\u00e4rskest suuruuringust. Teadlaste&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40285,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[6601,26,27,6736,37,33,35,34,36,31,32,21,323,5426,20319,5423,28,29,95,19,1966,25,20318,280,308,23,24,22,20,294,7514,20317,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-40284","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aju","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-eakas","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-inimesed","21":"tag-keel","22":"tag-keeleoskaja","23":"tag-keeleoskus","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-maailm","27":"tag-news","28":"tag-pensionar","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-rahvas","31":"tag-teadus","32":"tag-tervis","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-uuring","38":"tag-vananemine","39":"tag-vanur","40":"tag-viimased-uudised","41":"tag-world","42":"tag-world-news","43":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115532566744537930","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40284","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40284"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40284\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40285"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40284"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40284"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40284"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}