{"id":40327,"date":"2025-11-11T19:46:07","date_gmt":"2025-11-11T19:46:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40327\/"},"modified":"2025-11-11T19:46:07","modified_gmt":"2025-11-11T19:46:07","slug":"hooldekodud-tostavad-uuest-aastast-hindu-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40327\/","title":{"rendered":"Hooldekodud t\u00f5stavad uuest aastast hindu | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>V\u00e4ndra hooldekodus on 50 kohta ja oma valla elanik maksab koha eest praegu 1430 eurot kuus. Uuest aastast on hooldekodul plaan kohatasu t\u00f5sta 1600 euroni. Eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et j\u00e4rgmise aasta juulist peab \u00fche hooldatava kohta olema senisest rohkem hooldajaid.<\/p>\n<p>&#8220;See eeldab hooldust\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6 \u00fcmberkorraldust ja uute t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmist. Sellega seoses t\u00f5usevad personalikulu ja kuna personalikulu on \u00fcks hoolduskomponent, siis sellega t\u00f5useb ka hoolduskulu,&#8221; lausus V\u00e4ndra hooldekodu juhataja Silje Lang.<\/p>\n<p>Hoolduskomponendi t\u00f5us t\u00e4hendab Langi s\u00f5nul paraku ka seda, et omaosalus hooldekodu koha eest tasumisel kasvab, sest omavalitsuse kehtestatud hoolduskomponendi piirm\u00e4\u00e4r on v\u00e4iksem kui hoolduskomponendi tegelik kulu.<\/p>\n<p>&#8220;Meie oleme enda hoolduskomponendi j\u00e4rgmiseks aastaks arvutanud 720 eurole, aga meie valla hoolduskomponendi piirm\u00e4\u00e4r on j\u00e4rgmisest aastast 600 eurot kuus. Nii et 120 eurot tuleb ikkagi maksta meie kliendil,&#8221; \u00fctles Lang.<\/p>\n<p>P\u00e4rnus asuv enam kui 150 kohaga Tammiste hooldekodu t\u00f5stab samuti uuest aastast hindu.<\/p>\n<p>&#8220;Meie hind t\u00f5useb 2026. aastal kuskil sadakond eurot, t\u00e4psed numbrid veel selguvad, kui eelarve t\u00e4pselt paika saab. Suuremalt jaolt on see tingitud palgasurvest, hooldust\u00f6\u00f6tajate palgad peavad t\u00f5usma ja lisaks lisandub meil ka hooldust\u00f6\u00f6tajate ametikohti,&#8221; lausus Tammiste hooldekodu juhataja Liina M\u00e4nniaru.<\/p>\n<p>Hinnat\u00f5us ei t\u00e4henda aga M\u00e4nniaru s\u00f5nul inimesele kohatasu eest maksmisel senisest suuremat v\u00e4ljaminekut, sest P\u00e4rnu linn tasub hoolduskomponendi t\u00e4ies ulatuses. Siiski prognoosib M\u00e4nniaru, et mida aeg edasi, seda rohkem tuleb hooldekodu koha eest maksma hakata inimesel endal.<\/p>\n<p>&#8220;Kui kohatasu t\u00f5useb, siis l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes keegi peab teenuse kinni maksma ja reeglina see klient on, kes muu seda maksab. Kui riik siin osas mingisuguseid \u00fcmberkorraldusi teenuse rahastamises ei tee, siis j\u00e4\u00e4b see kliendi kanda,&#8221; \u00fctles M\u00e4nniaru.<\/p>\n<p>Kuigi kaks aastat tagasi tehtud hooldereform on teinud hooldekodu koha rahalises m\u00f5ttes k\u00e4ttesaadavamaks, siis p\u00e4riselt kohta saada on keeruline. Nii V\u00e4ndra kui ka Tammiste hooldekodu juht \u00fctlevad, et p\u00e4rast hooldereformi on j\u00e4rjekorrad vaid kasvanud.<\/p>\n<p>&#8220;Reaalsus ongi t\u00e4pselt selline, et on j\u00e4rjekorrad. Tammistes on linnavalitsuse s\u00f5nul ootamas kohta sadakond inimest. Reaalsus on ka see, et kohad vabanevad suhteliselt harva. Me teame, et \u00fcldhooldusel need vabanevad ainult \u00fchel viisil, mis t\u00e4hendab seda, et ongi seis v\u00e4ga keeruline ja reaalselt neid kohti pole. Ma saan aru, et see on \u00fcleriigiline probleem, sest hooldekodu kohti lihtsalt pole. Ainus variant ongi see, et keegi ehitaks hooldekodusid juurde,&#8221; lausus M\u00e4nniaru.<\/p>\n<p>Suurem hinnat\u00f5us on m\u00f6\u00f6das<\/p>\n<p>Sotsiaalkindlustusameti andmed n\u00e4itavad, et suurem hinnat\u00f5us hooldekodudes j\u00e4i eri p\u00f5hjustel hooldereformi j\u00e4rgsesse aega ja on n\u00fc\u00fcdseks aeglustunud.<\/p>\n<p>Kui ka veel m\u00f6\u00f6dunud aastal t\u00f5steti hooldekodudes hindu ligi 12 protsendi v\u00f5rra, siis selle aasta jooksul v\u00e4hem kui kaks protsenti. Keskmine kohatasu hooldekodus ulatub n\u00fc\u00fcd 1603 euroni.<\/p>\n<p>&#8220;Aktuaalne kaamera&#8221; r\u00e4\u00e4kis teisip\u00e4eval S\u00fcdamekodude, Iru, Rapla ja P\u00f5ltsamaa hooldekodudega, nendel ei ole plaanis hindu t\u00f5sta sel aastal, kuid pigem ei v\u00e4listatud vajadust j\u00e4rgmise aasta jooksul seda teha.<\/p>\n<p>Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Kersti Suun-Deket \u00fctles, et keskmise pensioni eest k\u00f5ikides hooldekodudes tasu makstud ei saa, kuid see pole ka eesm\u00e4rk.<\/p>\n<p>&#8220;Kui enne reformi, 2022. aastal oli see keskmine omaosalus 81 protsenti, siis 2024. aastal oli omaosalus v\u00e4henenud 51 protsendi peale. Eesm\u00e4rk v\u00f5ikski olla 50 protsendi juurde v\u00f5i v\u00e4hem, aga arvestades kohat\u00f5use ja seda, et omavalitsuste kulude piirm\u00e4\u00e4r ei kasva nii kiiresti kui hoolduskulud, siis ma arvan, et ta j\u00e4\u00e4bki 50 kuni 60 protsendi juurde,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Suun-Deket.<\/p>\n<p>Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Anti Allas \u00fctles, et olukord p\u00e4rast hoolekandereformi \u00e4ratundmiseni erinev. &#8220;Tegelikult loomulikult see on v\u00e4ga suur leevendus, kui pere v\u00f5i hooldatava pealt umbes suurusj\u00e4rk vahemikus seal 6000 kuni 9000 eurot saab kokku hoida aastas,&#8221; s\u00f5nas Allas.<\/p>\n<p>Eestis on kokku 228 hooldekodu. P\u00e4rast reformi on juurde tulnud \u00fcle 1000 hooldekodukoha, kuid ikkagi ootavad eakad sinna p\u00e4\u00e4semiseks j\u00e4rjekordades. Statistikat, kui pikad on j\u00e4rjekorrad hooldekodusse saamiseks, riigil ei ole, sest sageli ollakse ootenimekirjas mitmes kohas korraga ning eelistatakse perele l\u00e4hedasemat v\u00f5i paremate teenustega kohta. Lisaks s\u00f5ltub hooldusele p\u00e4\u00e4semine inimese hooldusvajadusest.<\/p>\n<p>&#8220;Aga murekoht on just nende inimestega, kellel on s\u00fcvenev dementsus, agressiivsus. Nendel on k\u00fcll nii, et on kohtade puudus. Me n\u00e4eme, et see on s\u00fcvenev trend sellep\u00e4rast, et dementsus on s\u00fcvenenud. Dementsuse diagnoosiga inimesele kohatasu l\u00e4heneb juba peaaegu 3000 eurole, mis on v\u00e4ga suur ja pered ei saa maksta, omavalitsustel on raskusi. See on murekoht, millele me vaatame juba praegu otsa, et me peame hakkama seal natuke rohkem anal\u00fc\u00fcsima seda. Sest me n\u00e4eme, et see vajadus kasvab iga-aastaselt,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Suun-Deket.<\/p>\n<p>Anti Allas lisas, et omavalitsused peaks hakkama tegema hooldekodu kohe v\u00e4hempakkumist. &#8220;Ja teine asi &#8211; kindlasti on vaja rajada juurde uusi hooldekodukohtasid. Kui omavalitsus enam-v\u00e4hem teab, kui palju tema elanikud j\u00e4rgmisel aastal v\u00f5i kahel j\u00e4rgmisel aastal vajavad neid t\u00e4iendavaid uusi hooldekodu kohtasid, siis teeb v\u00e4hempakkumise konkursi ja erinevad hooldekodud pakuvad v\u00e4lja, et mis hinnaga see v\u00f5iks olla,&#8221; lausus Allas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4ndra hooldekodus on 50 kohta ja oma valla elanik maksab koha eest praegu 1430 eurot kuus. Uuest aastast&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40328,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3075,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-40327","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-hooldekodu","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115532790708289261","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40327","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40327"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40327\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40328"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40327"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40327"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40327"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}