![\"\"](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2025\/11\/news_BW-background-scaled.jpg\")
<\/a><\/p>\n12. septembri hommikul kell seitse avaldas ERRi uudisteportaal artikli pealkirjaga<\/a> \u201eKirki tapja laskemoonale olid graveeritud transsoolisust pooldavad s\u00f5numid\u201d. Selle ERRis faktina esitatud v\u00e4ite allikaks oli The Wall Street Journal, ainult et USA ajalehe s\u00f5nastus oli ettevaatlikum: \u201ev\u00e4ideti olevat\u201d muutus ERRi t\u00f5lgenduses kindlaks k\u00f5neviisiks \u2013 \u201eolid\u201d.<\/p>\n Samal ajal oli ingliskeelses meedias juba ilmunud kirjeldusi selle kohta<\/a>, mida kuulidel v\u00e4idetavalt n\u00e4hti: \u201eHey fascist! Catch!\u201d, \u201eOwO what\u2019s this?\u201d, \u201eBella ciao\u201d, \u201eIf you read this, you are gay lmao\u201d. \u201eOwO what\u2019s this?\u201d on fraas, mis p\u00e4rineb furry\u2019de subkultuurist ja on kujunenud irooniliseks v\u00e4ljenduseks liialdatud naiivsuse v\u00f5i \u00fcllatuse korral, toimides ka selle kogukonna internetikeele paroodiana. \u201eBella ciao\u201d on teise maailmas\u00f5ja ajast p\u00e4rit Itaalia partisanide laul, millel on siiani vasakpoolsete protestide repertuaaris<\/a> oma koht, samuti on see populaarne viide videom\u00e4ngule \u201eFar Cry 6\u201d ning seda kasutatakse parem\u00e4\u00e4rmuslikes meemikeskkondades ja playlist\u2019ides algse konteksti vastu p\u00f6\u00f6ratuna \u2013 selle juurde tulen hiljem tagasi. \u201eIf you read this, you are gay lmao\u201d on trolliv internetinali, mitte poliitiline avaldus. Neist fraasidest ei saa v\u00e4lja lugeda seost transinimeste ega nende \u00f5igustega.<\/p>\n Kirki tapmise ametlikku motiivi pole politsei oktoobri l\u00f5pu seisuga avalikustanud, ometi rippus vale sisuga pealkiri ERRi portaalis suure osa p\u00e4evast. P\u00e4eva jooksul lisati \u201etranssoolisust pooldavate s\u00f5numite\u201d v\u00e4ite ette tagasihoidlik \u201ev\u00e4idetavalt\u201d, \u00f5htul korrati sisu \u201eAktuaalses kaameras\u201d, kuigi mingit s\u00f5ltumatut kinnitust sellele ei paistnud olevat. Valeinfot esitleti neutraalsena. Halb t\u00f5lge, mis muutus valeinfoks \u2013 ja valeinfo, mis sai poliitiliseks s\u00f5numiks riigis, kus Euroopa Liidu P\u00f5hi\u00f5iguste Ameti (FRA) 2019. aasta uuring<\/a>u j\u00e4rgi on iga viies transinimene kogenud f\u00fc\u00fcsilist v\u00f5i seksuaalset r\u00fcnnakut ja viimase avaliku arvamuse uuringu j\u00e4rgi<\/a> \u201epidas transsoolisust vastuv\u00f5etamatuks\u201d 39% inimestest. FRA 2023. aasta uuringu kohaselt<\/a> on Eesti LGBT kogukonnast 39% kogenud diskrimineerimist, 49% on m\u00f5elnud suitsiidist. Nii kehvi vaimse tervise probleemide n\u00e4ite seostatakse v\u00e4hemusstressiga<\/a> ehk kroonilise pingeseisundiga, mida p\u00f5hjustavad \u00fchiskondlik vaenulikkus ja stigmatiseerimine ning millesse kahtlemata panustab transinimestevastase vaenu foon<\/a> avalikus ruumis.<\/p>\n Kuidas selline t\u00f5lgendus v\u00e4ljaandesse j\u00f5udis?<\/p>\n ERRi v\u00e4lisuudiste toimetaja t\u00f6\u00f6 n\u00e4ib olevat kokkuv\u00f5ttes midagi sellist: v\u00f5ta m\u00f5nest ingliskeelsest allikast artikkel, t\u00f5lgi, lisa allikas ja avalda ruttu. Kiirus ja ignorantsus \u2013 v\u00f5i m\u00f5nel juhul ka sihilik valik \u2013 loovad pinnase, kus meemid ja iroonilised fraasid, puudulikud teadmised internetikultuurist ja \u00e4\u00e4rmusliikumistest hakkavad t\u00f5lkes oma elu elama. Juhuslikule m\u00e4rks\u00f5nade kogumile lisatud t\u00f5lgendus \u201etranssoolisust pooldavad s\u00f5numid\u201d annab s\u00fcndmusele eksitava ideoloogilise ambitsiooni \u2013 n\u00fc\u00fcd pole pealkiri enam lihtsalt t\u00f5lkeviga, vaid Eesti avalikus ruumis toodetud v\u00e4\u00e4rinfo. Kuna \u00f5htul korrati v\u00e4idet \u201eAktuaalses kaameras<\/a>\u201d, andis see parem\u00e4\u00e4rmuslikule narratiivile ka telemeedia autoriteedi.<\/p>\n K\u00f5nekas on seegi, et algallikas<\/a> muutis samal p\u00e4eval ERRi vahendatud t\u00f5lkeuudisega v\u00f5rreldes ettevaatlikumalt s\u00f5nastatud artiklit veelgi ettevaatlikumaks, tunnistas eksimust ja tegi paranduse. Ma ei taha \u00f6elda, justkui The Wall Street Journal oleks eeskujulikult k\u00e4itunud, aga v\u00e4hemalt on v\u00e4ljaanne p\u00fc\u00fcelnud l\u00e4bipaistvuse poole. ERR muutis vaid s\u00f5numi vormi, lisades s\u00f5na \u201ev\u00e4idetavalt\u201d. Sisu \u2013 mulje, nagu m\u00f5rval oleks olnud midagi pistmist kellegi transidentiteediga \u2013 j\u00e4i alles. Sellisel tasemel viga osutab toimetuse s\u00fcsteemsele puuduj\u00e4\u00e4gile, mitte juhuslikule eksimusele.\u00a0<\/p>\n Hiljem muutis ERR pealkirja nii, et \u201etranssoolisust pooldavad s\u00f5numid\u201d asendusid \u201efa\u0161ismivastaste s\u00f5numitega\u201d. Ka see polnud kinnitatud info, pole seda siiani. Kuulidele graveeritud fraaside kohta on hoopis \u00f6eldud<\/a>, et need on trollimeemid, mitte selgelt tuvastatava poliitilise sisuga loosungid. ERR ei teavitanud muudatusest ega selgitanud, miks s\u00f5nastust muudeti, vaid j\u00e4ttis mulje, et n\u00fc\u00fcd on fakt t\u00e4psustatud, kuigi eksitus asendati teise kontrollimata versiooniga.<\/p>\n Ja 13. septembri \u201eAktuaalses kaameras<\/a>\u201d korrati uus versioon taas \u00fcle s\u00f5nastuses \u201emillele olid graveeritud fa\u0161ismivastased s\u00f5numid, transsoolisi pooldavaid s\u00f5numeid vastupidiselt algselt levinud infole ei olnud\u201d. M\u00f5lemale eksimusele, mis leidsid aset kahel j\u00e4rjestikusel p\u00e4eval, juhtisid aktiivsed inimesed korduvalt t\u00e4helepanu nii otse toimetusega \u00fchendust v\u00f5ttes kui ka avalikult sotsiaalmeedias. Fa\u0161ismivastastele s\u00f5numitele viitav pealkiri on ERRi veebiportaalis siiani alles.<\/p>\n Juhtum on n\u00e4ide suuremast probleemist meedia toimemehhanismides, millesse \u00e4\u00e4rmusliikumised valeinfo levitamisega sekkuda p\u00fc\u00fcavad.<\/p>\n<\/blockquote>\n Meemikultuuri strateegiline kasutamine<\/p>\n See juhtum on n\u00e4ide suuremast probleemist meedia toimemehhanismides, millesse \u00e4\u00e4rmusliikumised valeinfo levitamisega sekkuda p\u00fc\u00fcavad. Groyper\u2019id \u2013 parem\u00e4\u00e4rmuslik noortev\u00f5rgustik, mis on koondunud neonatsist m\u00f5juisiku Nick Fuentese \u00fcmber \u2013 on aastaid kasutanud irooniat ja meemikoodi sihilikuks eksitamiseks. 2019. aastal korraldas Fuentes nn groyper\u2019i-s\u00f5dade kampaania<\/a>, mille k\u00e4igus ta toetajad tungisid Charlie Kirki avalikele \u00fcritustele, et diskrediteerida Kirki kui liiga leebet konservatiivi, kes ei toeta valget natsionalismi piisava innukusega. Nad esitasid provokatiivseid k\u00fcsimusi immigratsiooni, Iisraeli ja LGBT teemadel, mille eesm\u00e4rk oli n\u00e4idata Kirki reetlikuna ja saada meediakajastust, mis tooks liikumisele rohkem j\u00e4rgijaid. Fuentes on selgitanud<\/a>: \u201eIroonia on nii oluline, sest see on meie vaadete kaitsekilp, mis v\u00f5imaldab neid usutavalt eitada. Paljude teemade puhul vajad natuke man\u00f6\u00f6verdamisruumi.\u201d <\/a>Nende strateegia ei eelda m\u00f5istmist, vaid valesti m\u00f5istmist. Groyper\u2019ite strateegia sarnaneb kr\u00fcptofa\u0161istlike v\u00f5tetega, mida Elise Rohtmets on kirjeldanud<\/a> ka Eesti kontekstis. Kui ERR t\u00f5lgib meemide virvarri \u201etranssoolisust pooldavateks s\u00f5numiteks\u201d, t\u00e4idab ta groyper\u2019ite eesm\u00e4rki: annab m\u00fcrale poliitilise telje ja meedia usaldustempli. Kui meediav\u00e4ljaanne t\u00f5lgendab trollimist poliitilise s\u00f5numina, julgustab ta tahes-tahtmata sarnaste taktikate kasutamist.<\/p>\n ERRi pealkiri ei n\u00e4i olevat lihtsalt tehniline viga, mida ikka juhtub. Sellise vea m\u00f5ju ei saa lahutada laiemast kontekstist: Charlie Kirk ise aitas oma v\u00e4lja\u00fctlemistega kujundada transinimesi dehumaniseerivat diskursust. Ta on nimetanud transinimesi \u201eJumalale vastikuteks\u201d ja kutsunud \u00fcles N\u00fcrnbergi stiilis kohtupidamistele soolist \u00fcleminekut toetavate arstide \u00fcle, samuti \u00f6elnud, et transinimeste eest tuleks \u201ehoolitseda viisil, kuidas me hoolitsesime selliste asjade eest 1950ndatel ja 1960ndatel<\/a>\u201d, viidates ajastule, mil transsooliste inimeste suhtes pandi toime k\u00f5ikv\u00f5imalikku meditsiinilist v\u00e4givalda, sealhulgas lobotoomiat, elektri\u0161okke ja sundhospitaliseerimist. Selline retoorika ei ole lihtsalt j\u00f5hker, vaid v\u00e4ga ohtlik. Algses artiklis sisaldunud transinimestevastast vaenu v\u00f5imendavate s\u00f5numite t\u00f5lkimine ja levitamine ei ole faktiviga, vaid osa suuremast keelep\u00f5hisest v\u00e4givallamehhanismist.<\/p>\n Groyper\u2019ite\u00a0strateegia ei eelda m\u00f5istmist, vaid valesti m\u00f5istmist.\u201d<\/p>\n<\/blockquote>\n Stohhastilise terrorismi loogika<\/p>\n Diskursiivne v\u00e4givald viitab keelekasutusele, mis dehumaniseerib ja \u00f5hutab vaenu, kuigi ei sisalda otsest \u00fcleskutset v\u00e4givallale.[1] Selline keelekasutus loob pinnase loogikale, mida on nimetatud \u201estohhastiliseks terrorismiks<\/a>\u201d, ehk n\u00e4htusele, kus viha ja dehumaniseeriva retoorika korduv kasutamine suurendab statistiliselt v\u00e4givalla t\u00f5en\u00e4osust, kuigi \u00fcksikuid r\u00fcnnakuid ei ole v\u00f5imalik ennustada. Teisis\u00f5nu, isegi kui enamik inimesi, kes sellise s\u00f5numiga kokku puutuvad, ei pane toime v\u00e4givalda, kasvatab s\u00f5numi v\u00f5imendamine statistilist t\u00f5en\u00e4osust, et v\u00e4hemalt \u00fcks inimene seda teeb.\u00a0<\/a><\/p>\n ERRi pealkiri \u2013 kohmakas, aga avalik-\u00f5igusliku meedia pitsatiga \u2013 toimis selle mehhanismi osana: andis \u00e4\u00e4rmuslikule spekulatsioonile autoriteedi ja sidus v\u00e4givalla transinimestega. Pealkirjad teadup\u00e4rast toodavad reaalsust. Lugeja n\u00e4eb pealkirja enne, kui ta j\u00f5uab artiklini, ja paljudel juhtudel ta sisuni ei j\u00f5uagi, vaid teeb j\u00e4reldused pealkirja alusel. Kui meedia seob transinimesed diskursiivselt tapmise ja v\u00e4givallaga, toetab see olemasolevaid vaenulikke eelarvamusi ja nende inimeste seisukohti, kes niigi otsivad kinnitust, et \u00fchiskondlike probleemide lahendamisele aitab kaasa v\u00e4hemuste \u00f5iguste piiramine.<\/p>\n V\u00e4givalla ohvrid, mitte toimepanijad<\/p>\n ERRi pealkiri ei olnud \u00fcksikjuhtum ka selles m\u00f5ttes, et see sobitub \u00fcldisemasse vaenumustrisse, mille osana transinimesi s\u00fcstemaatiliselt v\u00e4givaldsuses s\u00fc\u00fcdistatakse. USA ekstremistide ja tulistajate uurijad on korduvalt r\u00f5hutanud<\/a>, et transidentiteet ei ole v\u00e4givalla riskitegur \u2013 vastupidi, transinimesed on \u00fclekaalukalt v\u00e4givalla ohvrid, mitte toimepanijad. N\u00e4iteks USAs viimase 12 aasta jooksul toimunud 5748 massitulistamise juhtumi seast viie toimepanijaks (0,1%) on olnud transsoolised inimesed. Parem\u00e4\u00e4rmuslikud ja konservatiivsed meediakanalid on k\u00f5igil neil kordadel serveerinud toimunut kui t\u00f5endit, et transidentiteet on ohtlik, mitte r\u00e4\u00e4kinud v\u00e4givallaakti toimepanijate \u00e4\u00e4rmuslikest vaadetest.\u00a0<\/p>\n Diskursiivne v\u00e4givald viitab keelekasutusele, mis dehumaniseerib ja \u00f5hutab vaenu, kuigi ei sisalda otsest \u00fcleskutset v\u00e4givallale.<\/p>\n<\/blockquote>\n Akadeemiline uurimist\u00f6\u00f6<\/a> on n\u00e4idanud, et poliitiliselt motiveeritud m\u00f5rvarid tegutsevad pigem nihilistliku v\u00e4givallakultuuri m\u00f5jul \u2013 keskkonnas, kus m\u00f5rvadest on saanud m\u00e4nguline eneseh\u00e4vituse ja kuulsuse vorm, mida j\u00e4ljendada. Trumpi administratsioon ja tema liitlased on kasutanud v\u00e4simatult v\u00f5tet v\u00f5tta \u00fcksik n\u00e4ide ja muuta see argumendiks terve kogukonna vastu. Kirki m\u00f5rva j\u00e4rel levis USA sotsiaalmeedias kaks peamist j\u00e4reldust: \u201etrans-leftist tappis konservatiivi\u201d versus \u201e\u00e4rme j\u00e4reldustega kiirusta\u201d. M\u00f5jukad konservatiivsed h\u00e4\u00e4led kinnistasid esimest, neid \u00fcmberl\u00fckkavad argumendid j\u00f5udsid lugejani aeglasemalt. ERRi pealkiri v\u00f5imendas Eesti avalikkuses just transinimeste suhtes vaenulikku narratiivi.<\/p>\n Mida ERR oleks teha saanud?\u00a0<\/p>\n Vea parandamiseks ei piisa ainult s\u00f5na \u201ev\u00e4idetavalt\u201d lisamisest. Viga tulnuks avalikult ja selgelt parandada: mis oli valesti, millal muudeti, millele tugineti, miks eksiti? Kui algallikat t\u00e4psustatakse ja teksti lisatakse toimetaja m\u00e4rkus, peaks vahendaja seda eeskuju j\u00e4rgima. Kui vale kordub tele-eetris, tuleb see samas kanalis tagasi v\u00f5tta. Paranduste tegemine ei t\u00e4henda ajakirjandusv\u00e4ljaandele mainekahju, vaid pakub v\u00f5imalust usaldus taastada. See on v\u00e4him, mida v\u00e4ljaanne teha saab. Praegusel kujul ei kandnud ERR hoolt, et ei ilmuks eksitavat informatsiooni, nagu on kirjas Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktis 1.4, vaid sai valeinfo ahela osaks. Just sellist ahelat \u00e4\u00e4rmusliikumised vajavadki: mitte et k\u00f5ik tingimata nende juttu usuksid, vaid et see leviks ja j\u00f5uaks v\u00f5imalikult paljude inimesteni.<\/p>\n ERR ei ole muidugi ainus meediamaja, mis Kirki m\u00f5rva kajastades eksis. Selline asjade kulg pole kahjuks sugugi erandlik, sest t\u00e4nap\u00e4eva meediaruum toimib \u00fcleilmselt ajasurve tingimustes, kus kiirus ja n\u00e4htavus asendavad t\u00e4psust ja vastutust. P\u00e4ev p\u00e4rast Kirki tapmist avaldas The New York Timesi kolumnist Ezra Klein v\u00e4lkreaktsiooni<\/a>, mis oli kirjutatud enne, kui tulistamise kohta \u00fcldse mingit adekvaatset infot leidus. Selline rutakus ei ole ajakirjanduslik julgus, vaid refleks \u2013 soov olla esimene, pakkuda seletusi, isegi kui need ei toetu faktilisele alusele. Meediaruumis, kus n\u00e4htavus on valuuta, tundub, et v\u00f5it kuulub sellele, kes reageerib kiiremini, mitte sellele, kes m\u00f5tleb s\u00fcgavamalt, kontrollib oma allikaid, r\u00e4\u00e4gib asjaosalistega. Paraku on see vastutustundetu: infonappuse hetkel kindlas k\u00f5neviisis millegi v\u00e4itmine ei tee kedagi targemaks, vaid muudab avaliku keskkonna reaktiivsemaks. Selline kiirustamine ei selgita, vaid segab lugejal asjaolude m\u00f5istmist.<\/p>\n S\u00f5nadel on j\u00f5ud ja ajakirjandus on selle v\u00f5imendaja. Kui eksitav pealkiri saab terve p\u00e4eva \u00fcleval rippuda, lisaks aega tele-eetris, siis ei kao see niisama lugejate teadvusest ka siis, kui teksti muudetakse. Kahju on juba tehtud. Vabandused ja parandused ei ole n\u00f5rkus, vaid vahend, millega ajakirjandus eristab end propagandast \u2013 ja see eristus on praegu olulisem kui kunagi varem. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi<\/a> punkt 5.3 \u00fctleb: \u201eEba\u00f5ige informatsiooni ilmumise korral tuleb avaldada parandus.\u201d Eesti Transinimeste \u00dchingu meediajuhend<\/a>is r\u00f5hutatakse t\u00e4pset ja mittepatologiseerivat keelekasutust. ERR k\u00f5ndis m\u00f5lema lati alt l\u00e4bi.<\/p>\n [1] Butler, J. 1997. Excitable Speech: A Politics of the Performative. Routledge.<\/p>\n Aet Kuusik on Tartu \u00dclikooli keeleteaduse doktorant, kelle uurimishuviks on keele, soo ja seksuaalsuse p\u00f5imunud suhted.<\/p>\n Sofja Gorelova illustreerib tekste, loob animatsioone, \u00f5pib liblikat ujuma ja v\u00e4ldib liblikaefekti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusringh\u00e4\u00e4ling levitas Charlie Kirki m\u00f5rva k\u00e4sitlenud kajastustes eksitavat troopi transinimeste v\u00e4givaldsusest. Juhtumi t\u00e4psem anal\u00fc\u00fcs paljastab, kuidas ERRi toimetajad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40403,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,7289,11312,159,158],"class_list":{"0":"post-40402","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-estonia","12":"tag-estonian","13":"tag-featured","14":"tag-highlight","15":"tag-sport","16":"tag-sports"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115533553542661618","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40402","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40402"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40402\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40403"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40402"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40402"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40402"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\n
\n