Vene armee on suurendanud oma aktiivsust Zapori\u017e\u017eja oblastis ja vallutas seal kolm asulat, teatas Ukraina relvaj\u00f5udude \u00fclemjuhataja Oleksandr S\u00f5rsk\u00f5i.<\/p>\n
“Olukord on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt halvenenud Oleksandrivske ja Huljaipole suunal, kus vaenlane, kasutades \u00e4ra oma arvulist \u00fclekaalu inimj\u00f5us ja varustuses, liikus \u00e4gedate lahingute k\u00e4igus edasi ja vallutas kolm asulat. V\u00e4egrupi L\u00f5una s\u00f5durid peavad kurnavaid lahinguid Rivnepillia ja Jablokovo p\u00e4rast. \u00dchendtuli on agressorile m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kahju tekitanud,” r\u00e4\u00e4kis Ukraina teatas \u00fclemjuhataja teisip\u00e4eval.<\/p>\n
S\u00f5rsk\u00f5i s\u00f5nul kasutavad okupandid ilmastikuolusid, eriti tihedat udu, \u00e4ra, et tungida Ukraina kaitsev\u00e4e positsioonide vahele.<\/p>\n
Ta v\u00e4itis ka, et vaenlane on viimase kolme p\u00e4eva jooksul kaotanud Ukraina L\u00f5una v\u00e4egrupi vastutusalas ligikaudu 800 s\u00f5jav\u00e4elast ja \u00fcle saja \u00fchiku mitmesugust s\u00f5jatehnikat.<\/p>\n
Siiski on Venemaa suurim aktiivsus endiselt Pokrovski suunal Donetski oblastis. Umbes 40 protsenti k\u00f5igist teisip\u00e4eval peetud lahingutest toimus seal. Vaenlane aga kannab tema s\u00f5nul pidevalt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid kaotusi.<\/p>\n
Ukraina l\u00fckkas 6. novembril \u00fcmber v\u00e4ite Balagani, Udat\u0161ne, Stupot\u0161ki, Plavni, Primorskoje ja Uspenovka kaotamise kohta Zapori\u017e\u017eja ja Dnipropetrovski suunas. Teisip\u00e4eval, 11. novembril teatasid Ukraina \u00fcksused, et on lahkunud positsioonidelt Novouspenovskoje, Novoje, Ohhotnit\u0161je, Uspenovka ja Novonikolajevka k\u00fclade l\u00e4hedalt Zapori\u017e\u017eja oblastis.<\/p>\n
Soome v\u00e4lisminister: Venemaa pole valmis arutama s\u00f5ja l\u00f5petamist<\/p>\n
Soome v\u00e4lisministri Elina Valtoneni s\u00f5nul on Euroopa olnud kogu aeg avatud aruteludeks Venemaaga Ukraina s\u00f5ja l\u00f5petamise \u00fcle, kuid m\u00e4rke Moskva valmisolekust sel teemal r\u00e4\u00e4kida pole n\u00e4ha olnud.<\/p>\n
Valtonen kommenteeris parlamendis ajakirjanikele ekspresident Sauli Niinist\u00f6 \u00fctlust, et Euroopa peaks Ukraina s\u00f5ja l\u00f5petamiseks pidama Venemaaga ka otsek\u00f5nelusi. Niinist\u00f6 kommenteeris teemat esmasp\u00e4eval rahvusringh\u00e4\u00e4lingule Yle.<\/p>\n
“Siis, kui Venemaa on valmis naasma rahvusvahelise \u00f5iguse j\u00e4rgimise juurde ja l\u00f5petama oma s\u00f5ja Ukrainas \u2013 ja ma m\u00f5tlen t\u00f5epoolest l\u00f5petama, mitte pidama k\u00f5nelusi k\u00f5neluste enda p\u00e4rast \u2013, oleme meie sellele alati avatud olnud,” \u00fctles Valtonen.<\/p>\n
“Ma m\u00f5istan (eks)president Niinist\u00f6 muret selle p\u00e4rast, et USA president peab k\u00f5nelusi ja meie mitte. Teisalt ei ole me ka kuidagi t\u00e4heldanud, et Venemaa oleks valmis t\u00f5simeeli s\u00f5ja l\u00f5petamise \u00fcle arutlema,” j\u00e4tkas ta.<\/p>\n
Valtoneni s\u00f5nul on Euroopa Ukraina s\u00f5ja ajal j\u00e4rginud v\u00e4ga \u00fchtset strateegiat, mille kohaselt on toetatud Ukrainat, kehtestatud Venemaale sanktsioone ja tugevdatud enda kaitsev\u00f5imet.<\/p>\n
“See on suund, mida me peame v\u00e4hemalt esialgu j\u00e4tkama. On oluline, et me ei hakkaks siit-sealt suvaliselt mingeid k\u00f5nelusteid avama, vaid et ka selles lepitaks \u00fchiselt kokku ja tegevus koordineeritaks,” r\u00f5hutas Valtonen.<\/p>\n
Niinist\u00f6 pidas Yle-le antud intervjuus praegust olukorda veidraks – Euroopa ei pea k\u00f5nelusi Vene re\u017eiimi juhi Vladimir Putiniga, kuid kiirustab kuulama USA presidendi Donald Trumpi ja Putini vaheliste k\u00f5neluste tulemusi, kartes samal ajal, et Euroopa asju arutatakse \u00fcle Euroopa enda pea.<\/p>\n
“Minu arvates ei ole olukord veider, vaid vastupidi \u2013 ma olen tegelikult v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, et Euroopa on nii \u00fchtne. Kiitsime just edukas koost\u00f6\u00f6s \u00dchendriikidega heaks uusima, 19. sanktsioonipaketi. Me n\u00e4eme, et Venemaa majandus on t\u00f5eliselt suurtes raskustes ehk sanktsioonid toimivad,” \u00fctles Valtonen.<\/p>\n
Saksamaa plaanib Ukrainat j\u00e4rgmisel aastal toetada 11,5 miljardiga<\/p>\n
Saksamaa suurendab 2026. aasta eelarves Ukrainale antavat rahalist abi 11,5 miljardi euroni, mis on suurem summa kui varem planeeritud 8,5 miljardit eurot, selgub Reutersi esmasp\u00e4eval n\u00e4htud eelarvedokumentidest.<\/p>\n
Saksamaa on Euroopa riikidest suurim s\u00f5jalise abi andja Ukrainale, olles alates Venemaa t\u00e4iemahulisest sissetungist 2022. aastal andnud abi umbes 40 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vene armee on suurendanud oma aktiivsust Zapori\u017e\u017eja oblastis ja vallutas seal kolm asulat, teatas Ukraina relvaj\u00f5udude \u00fclemjuhataja Oleksandr…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40450,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,107,14779,23,24,22,20,1935,1929,30,92,93,94,1839],"class_list":{"0":"post-40449","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-soda-ukrainas","24":"tag-sorskoi","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-vene-agressioonisoda","30":"tag-vene-ukraina-soda","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews","35":"tag-zaporizzja"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115534729267069582","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40449","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40449"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40449\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40450"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40449"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40449"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40449"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}