Kui juulis j\u00f5ustus Eestis aastaid topanud ja vaidlusi tekitanud Euroopa Liidu konkurentsidirektiiv, nn ECN-i direktiiv, m\u00f5jutas see ka jalgpalliklubi FC Flora v\u00f5imaliku turu jagamise ettepaneku t\u00f5ttu algatatud kriminaalasja \u2013 nimelt polnud see v\u00e4\u00e4rteomenetlusse liikunud tegu enam karistatav, ja konkurentsiametil j\u00e4i \u00fcle ainult nentida, et menetlus tuleb l\u00f5petada.<\/p>\n
“2025. aastal j\u00f5ustunud karistusseadustiku muudatusega ei ole enam kriminaliseeritud kokkulepetega kartellide s\u00f5lmimine. Tegemist on alates sellest hetkest v\u00e4\u00e4rteomenetluse asjaga. Seadus n\u00e4gi ette, et prokuratuur l\u00f5petab m\u00e4\u00e4rusega need kriminaalmenetlused, mis selleks ajaks olid k\u00e4imas, sealhulgas FC Flora asja, ja suunab need edasi konkurentsiametile, kes otsustab, kas v\u00e4\u00e4rteomenetluseks on alust v\u00f5i mitte,” selgitas konkurentsiameti juht Evelin P\u00e4rn-Lee.<\/p>\n
P\u00e4rn-Lee s\u00f5nul piirdus amet oma hinnangu andmisega. “Konkurentsiametil ei olnudki muud teha, kui vaadata, mis need asjaolud on. Antud juhtumi asjaolud viitasid selgelt, et tegemist on parimal juhul kokkuleppe s\u00f5lmimise katsega, kuiv\u00f5rd allkirjastatud kokkuleppeid minu parima teadmise kohaselt ei ole. Selline hinnang tuli anda. Ja v\u00e4\u00e4rteomenetluses kokkuleppe s\u00f5lmimise katse ei ole karistatav,” \u00fctles ta.<\/p>\n
“See ei ole ainult keelatud kokkulepete puhul nii, vaid Eestis on juba v\u00e4hemalt k\u00fcmme aastat kehtinud regulatsioon, mille j\u00e4rgi v\u00e4\u00e4rteomenetlustes katse ei ole karistatav, v\u00e4lja arvatud siis, kui seadus seda konkreetselt ette n\u00e4eb. Keelatud kokkulepete puhul sellist karistatavust ette n\u00e4htud ei ole, nii et ametil ei olnud midagi muud arutada, kui see menetlus l\u00f5petada,” selgitas P\u00e4rn-Lee.<\/p>\n
Amet leidis spordiklubide lepingutes probleeme<\/p>\n
Kuni juulikuuni juhtis kriminaalmenetlusi prokuratuur, ja P\u00e4rn-Lee ei taha spekuleerida, mis oleks FC Flora asjast saanud juhul, kui see olekski kriminaalmenetlusena prokuratuuri menetleda j\u00e4\u00e4nud. “Ma ei tea, kuhu oleks prokuratuur oma seisukohaga j\u00f5udnud, ja spekuleerida ma ei taha,” lausus P\u00e4rn-Lee.<\/p>\n
P\u00e4rn-Lee r\u00f5hutas, et menetluste sisu amet tavaliselt ei kommenteeri, kuid lisas siiski, et FC Flora juhtumiga seoses tegutses amet ka laiemalt, kui ainult v\u00e4\u00e4rteomenetluse l\u00f5petamine.<\/p>\n
“Konkurentsiameti ametnikud vaatasid sellesse asjasse sisse, ja sellest johtuvalt tegime p\u00f6\u00f6rdumise jalgpalliklubide ja teiste turuosaliste poole. Meie hinnangul on klubid ettev\u00f5tjad, kes peavad j\u00e4rgima konkurentsireegleid. Saatsime v\u00e4lja k\u00fcmneid, v\u00f5ib-olla isegi sadu p\u00f6\u00f6rdumisi klubidele, kus selgitasime, mis on lubatud ja mis mitte,” s\u00f5nas P\u00e4rn-Lee.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on probleemne eelk\u00f5ige treenerite ja m\u00e4ngijate \u00fclemeelitamise v\u00f5i v\u00e4rbamise piiramine v\u00f5i keeld. “Sellist tegevust tuleks igal juhul v\u00e4ltida, sest tegemist on seadusega keelatud tegevusega,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
Konkurentsiameti juht \u00fctles, et amet vaatas teemat spordis laiemalt kui ainult jalgpalliklubide kontekstis ja leidis, et m\u00f5nede lepingute sisu \u00e4ratas kahtlusi. “Kas nad k\u00f5ik menetlemist v\u00e4\u00e4rivad, on iseasi,” s\u00f5nas P\u00e4rn-Lee.<\/p>\n
“Julgen avalikult kutsuda \u00fcles k\u00f5iki klubiomanikke ja -pidajaid oma lepinguid ja \u00fcldtingimusi \u00fcle vaatama. Oleme vaadanud ka teiste klubide lepinguid ja nii m\u00f5nigi tekitas meis k\u00fcsimuse, kas m\u00f5ni lepingus sisalduv punkt on lubatav v\u00f5i mitte. Seal oli piiripealseid. Kohe kindlasti ei ole lubatav aga igasugune treenerite v\u00f5i m\u00e4ngijate \u00fclemeelitamise v\u00f5i ka v\u00e4rbamise piirang,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Millised lepingutes sisalduvad punktid t\u00e4psemalt piiripealsed olid, ei soovinud P\u00e4rn-Lee \u00f6elda. “Kui ma selle n\u00e4ite toon, siis meil ei ole ju enam m\u00f5tet menetleda,” lausus ta. Ta ei olnud n\u00f5us ka kinnitama, kas m\u00f5ni selline menetlus on t\u00f6\u00f6s.<\/p>\n
P\u00e4rn-Lee t\u00f5des, et konkurentsiameti t\u00f6\u00f6v\u00f5ime on piiratud.<\/p>\n
“Oleme praegu Balti konkurentsifoorumil koos oma L\u00e4ti ja Leedu kolleegidega ja just v\u00f5rdlesime ametite suurust. Eestis tegeleb konkurentsij\u00e4relevalvega umbes 14 inimest, sealhulgas majandus- ja andmeanal\u00fc\u00fctikud. L\u00e4ti konkurentsiametis on t\u00f6\u00f6l 60 ametnikku ja Leedus umbes sama palju. Julgen arvata, et Eesti 14 inimest on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4he,” \u00fctles ta.<\/p>\n
P\u00e4rn-Lee s\u00f5nul on ameti t\u00f6\u00f6koormus sellest hoolimata suur. “Meil on olnud sel aastal \u00fcle 200 p\u00f6\u00f6rdumise v\u00f5imalike rikkumiste kohta. See ei puuduta muidugi ainult jalgpalliklubisid, vaid v\u00e4ga erinevaid turuosalisi. K\u00f5ik nad ei j\u00f5ua muidugi menetlusse,” lisas P\u00e4rn-Lee.<\/p>\n