Toomas Vaimanni teadust\u00f6\u00f6 keskendub elektrimasinate arendamisele, \u00fchendades kaks suunda: tootmise kihtlisandustehnoloogia (3D-printimine) abil ning masinate seisundiseire ja diagnostika.<\/p>\n
Esimese suuna eesm\u00e4rk on murda traditsiooniliste tootmismeetodite piiranguid. Tema eestvedamisel uuritakse metallilise 3D-printimise kasutamist elektrimasinate komponentide tootmisel, et luua geomeetriliselt paindlikumaid detaile, integreeritud jahutuss\u00fcsteeme ja keerulisi topoloogiaid. Teine suund keskendub ennustavale hooldusele, mis v\u00f5imaldab n\u00e4iteks avamere- tuuleparkides rikkeid tuvastada.<\/p>\n
Vaimann kuulub oma alamavalkonnas maailma 2% enim tsiteeritud teadlaste hulka. Teda tunnustati 2022. aastal (kollektiivi liikmena) Eesti Vabariigi teaduspreemiaga tehnikateaduste alal. Vaimann on alates 2021. aastast ENTA liige ja alates 2023. aastast selle president.<\/p>\n
Mis on teie jaoks olnud elu tipphetked? Ja kui aus olla, siis kui paljud neist on seotud teie t\u00f6\u00f6ga ja kui paljud on juhtunud vaatamata sellele?<\/p>\n
Minu elu tipphetked on olnud \u00fcsna tasakaalus t\u00f6\u00f6 ja eraelu vahel \u2013 v\u00f5ib-olla ongi just see tasakaal ise \u00fcks olulisemaid saavutusi. Kuigi peab mainima, et see tasakaalu saavutamine vajab omajagu t\u00f6\u00f6d ja mitte alati ei kipu see v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja kukkuma.<\/p>\n
Teadust\u00f6\u00f6s on tipphetk see, kui m\u00f5ni idee, mis tundus pikka aega liiga keeruline v\u00f5i liiga riskantne, l\u00f5puks t\u00f6\u00f6tab. N\u00e4iteks kui meie uurimisr\u00fchmas valmisid esimesed kihtlisandustehnoloogial toodetud ehk 3D-prinditud elektrimasinad, mis ajapikku kollektiivile ka riigi teaduspreemia t\u00f5i. Suutsime nii endale kui teistele t\u00f5estada, et see on v\u00f5imalik. V\u00f5i kui m\u00f5ni doktorant kaitseb edukalt oma t\u00f6\u00f6. Need on hetked, mil n\u00e4ed oma t\u00f6\u00f6 ja meeskonna pikaajalise panuse tegelikku m\u00f5ju.<\/p>\n
Teisalt on tipphetked ka t\u00e4iesti teistsugused \u2013 laste saavutused, perega puhkused, enda trennid ja v\u00f5istlused, enese proovilepanek. Need on need hetked, mis meenutavad, et t\u00f6\u00f6 ei defineeri inimest tervikuna. Ma arvan, et ilma nende tasakaalustavate kogemusteta poleks ka teadust\u00f6\u00f6s v\u00f5imalik toimetada ja stressiolukordades hakkama saada.<\/p>\n
Kui raha ja b\u00fcrokraatia poleks probleem, mis oleks see \u00fcks asi, mille te oma valdkonnas Eestis kohe \u00e4ra lahendaksite? Ja mis on maailmas see teema, millest teie kolleegid r\u00e4\u00e4givad liiga palju, ja millest liiga v\u00e4he?<\/p>\n
Kui piirangud puuduksid, looksin Eestis \u00fchtse, tugeva teadusliku ja tehnoloogilise keskuse, mis \u00fchendaks tootva ja t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse ning energias\u00fcsteemide ringmajanduse ahela \u2013 alates materjalidest ja tootmisest kuni diagnostika ja taaskasutuseni. T\u00e4na on meie teadmised killustunud eri instituutide ja valdkondade vahel. Kui need j\u00f5ud \u00fchendada, oleks Eestil potentsiaal olla Euroopas eeskujuks nii tootmis- kui energiatehnoloogiate kestlikkuse ja t\u00f6\u00f6kindluse valdkonnas.<\/p>\n
Maailmas r\u00e4\u00e4gitakse praegu v\u00e4ga palju tehisintellektist \u2013 vahel lausa nii palju, et see varjutab k\u00fcsimuse, millele tehisaru tegelikult vastab. Samas r\u00e4\u00e4gitakse liiga v\u00e4he f\u00fc\u00fcsikast, p\u00f5hjuslikkusest ja sellest, mis toimub nn mustade kastide sees. Kui me unustame, kuidas asjad p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6tavad, muutume lihtsalt mustrite t\u00f5lgendajateks, mitte teadmise loojateks.<\/p>\n
Avastate, et teie hea kolleegi laialt tsiteeritud alusartikkel sisaldab teadlikult varjatud, ent kriitilist viga. T\u00f5e avalikustamine kahjustaks r\u00e4ngalt nii kolleegi karj\u00e4\u00e4ri kui ka avalikku usaldust teie valdkonna vastu. Vaikimine laseks aga teaduslikul valel p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da. Kuidas k\u00e4itute ja millest l\u00e4htute?<\/p>\n
See on \u00fcks keerukas teaduseetiline olukord. Ma arvan, et esimene samm on alati aus ja konfidentsiaalne vestlus kolleegiga \u2013 ilma avaliku hukkam\u00f5istuta, aga t\u00e4ieliku selgusega. Kui viga on teadlikult varjatud, siis on see teadlik valik, mis kahjustab kogu teaduse usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Sellisel juhul ei saa vaikus olla lahendus, sest teadus elab l\u00e4bipaistvusest.<\/p>\n
Ma l\u00e4htuksin sellest, et olulisim on teaduse kui institutsiooni usaldusv\u00e4\u00e4rsus. Avalikustamine tuleks teha v\u00e4\u00e4rikalt ja faktiliselt, mitte karistuslikult ja t\u00fchistades. Teadusliku t\u00f5e varjamine oleks pikaajaliselt palju kahjulikum kui valusa t\u00f5e v\u00e4lja\u00fctlemine.<\/p>\n
Kui suur osa 21. sajandil elava akadeemiku t\u00f6\u00f6st peaks olema suunatud kolleegidele ja kui suur osa \u00fchiskonnale, kes teid l\u00f5ppeks \u00fcleval peab? Millal saab teadlasest lihtsalt arvamusliider?<\/p>\n
Ma usun, et akadeemik ei saa olla ainult teadlaste teadlane. 21. sajandi teadus on lahutamatult seotud \u00fchiskonnaga \u2013 mitte ainult rahastuse m\u00f5ttes, vaid ka v\u00e4\u00e4rtusloome m\u00f5ttes. Kui meie t\u00f6\u00f6 ei j\u00f5ua \u00fchiskonda ja praktikasse, j\u00e4\u00e4b ta poolikuks. Samas on oluline vahe teadusp\u00f5hisel selgitamisel ja pelgal arvamusel.<\/p>\n
Arvamusliidriks muutub teadlane siis, kui ta hakkab autoriteedina r\u00e4\u00e4kima teemadel, kus tal enam pole erialast alust v\u00f5i kogemust, vaid ainult isiklik seisukoht. Minu arvates peaks v\u00e4hemalt kolmandik teadlase energiast olema suunatud \u00fchiskonnaga suhtlemisele \u2013 olgu see hariduse, populariseerimise v\u00f5i teadusn\u00f5ustamise kaudu. See ei v\u00e4henda teaduse kvaliteeti, vaid tugevdab selle t\u00e4hendust.<\/p>\n
Mida akadeemiku tiitel teile isiklikult annaks? Kui palju kaasneks sellega sisetunnetuslikult kohustusi, mida te juba ei t\u00e4ida?<\/p>\n
Tiitel ise ei muudaks palju \u2013 pigem kinnitaks see, et senine t\u00f6\u00f6 on olnud m\u00f5testatud ja n\u00e4htud pingutus on kandnud vilja. Koos tiitliga kasvab aga vastutus \u2013 olla mitte ainult oma valdkonna esindaja, vaid ka nooremate teadlaste ja kogu teadusmaastiku eestk\u00f5neleja. Tegelikult olen juba praegu pidanud oluliseks neid samu rolle: noorteadlaste toetamine, teaduse ja \u00fchiskonna silla ehitamine, teaduspoliitika m\u00f5testamine.<\/p>\n
Olen olnud Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige aastast 2021 ja 2023. aastast ka president. Seega on need rollid ja kohustused v\u00e4gagi tuttavad. Sellest l\u00e4htuvalt arvan, et akadeemiku tiitel ei tooks niiv\u00f5rd uusi kohustusi, vaid pigem s\u00fcvendaks olemasolevat vastutust. See t\u00e4hendaks v\u00f5imalust teha sama asja, aga suuremale auditooriumile ja ehk ka veidi laiemal platvormil.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Toomas Vaimanni teadust\u00f6\u00f6 keskendub elektrimasinate arendamisele, \u00fchendades kaks suunda: tootmise kihtlisandustehnoloogia (3D-printimine) abil ning masinate seisundiseire ja diagnostika.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40489,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[20389,8985,37,33,35,34,36,159,158,8909,20391,20390],"class_list":{"0":"post-40488","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-akadeemikud","9":"tag-akadeemikute-valimised-2025","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-sport","16":"tag-sports","17":"tag-teaduste-akadeemia","18":"tag-tehnikateadused","19":"tag-toomas-vaimann"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115535240424067251","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40488","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40488"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40488\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40489"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40488"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40488"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40488"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}