![\"\"](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2025\/11\/Woke_Illustratsioon-Vahram-Muradyan-scaled.jpg\")
<\/a><\/p>\n\u201e\u00dcks kuvand woke-inimesest on keegi, kes r\u00e4igelt lihtsalt vihkab k\u00f5ike ja on kogu aeg kibestunud. Meie oleme pigem need woke-inimesed, kes on k\u00fcll teadlikud, aga me \u00fcritame \u00fchiskonda nagu p\u00e4riselt muuta.\u201d<\/p>\n
Nii vastas<\/a> Progressiivse Liikumise toonane peasekret\u00e4r K\u00e4tri Kiilberg m\u00f6\u00f6dunud aastal ajakirjaniku k\u00fcsimusele, kas Eesti esimese poliitiliselt s\u00f5ltumatu progressiivse noorte\u00fchenduse liikmed on woke-noored.<\/p>\n Kiilberg l\u00f5i omamoodi naelapea pihta. Esiteks instinktiivne hoidumine s\u00f5naga woke samastumisest ning teiseks t\u00e4psustus, missugused woke-noored nad ikkagi on ja \u2013 veelgi olulisemalt \u2013 missugused ei ole, on tabav ilming selle m\u00f5iste ebam\u00e4\u00e4rasest ja vastuolulisest t\u00e4hendusest. Kuna angloameerika kultuuriruumis kohtab seda s\u00f5na viimastel aastatel tihti, otsustasin uurida oma bakalaureuset\u00f6\u00f6s<\/a> kriitilise diskursusanal\u00fc\u00fcsi metoodikaid kasutades, kuidas sisustatakse m\u00f5istet woke Eesti ajakirjanduses.<\/p>\n M\u00f5iste woke kujunemislugu on pikem, kui v\u00f5iks arvata. Sotsiaalselt laetud m\u00f5isteks hakkas see muutuma juba 1930. aastate USAs s\u00fcsteemse ja laialdase rassilise diskrimineerimise tingimustes. P\u00e4rast ajaloolist Scottsboro poiste kohtuasja Alabama osariigis l\u00e4ksid woke ja stay woke afroameeriklaste keelekasutuses k\u00e4ibele kui hoiatus olla valvas rassistlikus \u00fchiskonnas varitsevate ohtude suhtes. Rahvusvahelise \u00fcldsuse l\u00e4him\u00e4llu ilmus woke aga hoopis USA s\u00fcsteemse rassismi vastase Black Lives Matteri (BLM) liikumisega. 2014. aastal ei toimunud \u00fchiskondlikud protestid enam ainult t\u00e4navail, vaid ka \u00fchismeedias. K\u00e4ibele l\u00e4ks teemaviide #StayWoke ning fraas muutus liikumise mitteametlikuks loosungiks. \u00d5ige pea aga hakkas m\u00f5iste omandama negatiivseid varjundeid.<\/p>\n Semantiline h\u00e4gustumine: woke\u2019i tuhat ja \u00fcks varjundit<\/p>\n BLMi j\u00e4rel tegi m\u00f5iste woke USAs l\u00e4bi metamorfoosi. Esmalt laienes see teistesse progressiivsetesse ringkondadesse, m\u00e4rkimaks laiemat sotsiaalse \u00f5igluse alaste liikumiste ampluaad. 2018. aastast alates hakkas selle negatiivse konnotatsiooniga kasutus aegam\u00f6\u00f6da sagenema. T\u00e4hendusv\u00e4lja nihkumise taga olid USA parempoolsed meediav\u00e4ljaanded, mis hakkasid viitama sellega vasakpoolsete \u201e\u00f5igustamatule pahameelele\u201d v\u00f5i kasutama seda negatiivse hoiakuga uudislugudes ilma definitsioonita.[1] 2022. aastaks oli m\u00f5iste woke halvustav konnotatsioon kinnistunud ja \u00fcldtuntud.<\/p>\n 2022. aastaks oli m\u00f5iste woke halvustav konnotatsioon kinnistunud ja \u00fcldtuntud.<\/p>\n<\/blockquote>\n Oma uurimuse valimi moodustasin Eesti loetuimate \u00fcleriigiliste meediav\u00e4ljaannete artiklitest, kus m\u00f5iste woke oli hinnanguliselt sisustatud. Kuna aga v\u00e4lja j\u00e4i muu meedia, ei pruugi leitud tulemused anda tervikpilti, seega terve Eesti meediakajastuse kohta \u00fcldistusi teha ei maksa.<\/p>\n Leidsin, et esimest korda mainiti s\u00f5na woke Eesti ajakirjanduses 2016. aastal ilma sisulise t\u00f5lgenduseta Eesti P\u00e4evalehes Oxfordi s\u00f5nastiku aasta s\u00f5na valimist kajastavas artiklis<\/a>. Esimene sisuline m\u00f5istekasutus p\u00e4rineb 2020. aasta artiklist<\/a>, mille autor kritiseeris Hollywoodi seoses v\u00e4hemusgruppide liigse r\u00f5hutamisega kinolinal. See viitab sellele, et Eestis leidis woke tee peavoolumeediasse v\u00f5rdlemisi hilja ja kohe algusest peale halvustava t\u00e4hendusega.<\/p>\n Nagu Eesti ajakirjanduses \u00fcldiselt, on ka woke\u2019i-vastase diskursuse vormimisel tunduvalt suurem kaal meesh\u00e4\u00e4ltel. 56 anal\u00fc\u00fcsitud artiklist leidsin, et m\u00f5istet woke kasutas 20 meest 42 artiklis, 11 naist 12 artiklis ning kahe artikli autorit pole v\u00e4lja toodud. Seega oli meeste osakaal naistest 3,5 korda suurem. V\u00e4ljaannetest oli Postimees 28 artikliga tugevalt esikohal. Enamjaolt esines s\u00f5na woke originaalkujul, kuid kasutati ka eestistusi v\u00f5uk, v\u00f5ugud ning eestindusi virgunud, virge, \u00e4rksus, \u00e4rklejad. Tihti esines liitmoodustisi woke-liikumine, woke-ideoloogia ja woke-kultuur, v\u00e4hem esines woke-agendat. R\u00e4\u00e4gin allpool nende problemaatilisusest.<\/p>\n Sarnaselt v\u00e4lismaistes uuringutes[2] leituga esines m\u00f5istet woke minu valimis suuresti konservatiivse h\u00e4\u00e4lestusega liberalismikriitilistes artiklites. M\u00f5istet sisustati valdavalt halvustavalt. \u00dcksikutel juhtudel esines woke\u2019i ka neutraalse v\u00f5i positiivsena, kuid nii v\u00e4ikese osakaaluga, et sel on woke-diskursuse kui terviku m\u00f5jutamisel usutavasti v\u00e4ga v\u00e4he j\u00f5udu. J\u00e4rgnevalt lahkan leitud diskursuslikke raamistusi, k\u00e4sitledes m\u00f5isteid nii, nagu neid artiklites sisustati, ning r\u00e4\u00e4kides nn woke-liikumisest, woke-ideoloogiast ja woke-kultuurist tinglikult, mitte normatiivselt.<\/p>\n Woke\u2019i-vastast diskursust kujundavates artiklites r\u00e4\u00e4giti enim t\u00fchistamiskultuurist. Selle diskursusliku raamistuse kohaselt on poliitkorrektsust esikohale seadvas \u00fchiskonnas, sh ka juba Eestis palju kergem kaotada (eba\u00f5iglaselt) t\u00f6\u00f6 naiskolleegi \u00fcle nalja viskamise v\u00f5i nn woke-ideoloogiast erineva arvamuse v\u00f5i kriitika p\u00e4rast. Samuti toodi nn t\u00fchistamiskultuuri ilminguna v\u00e4lja briti n\u00e4itleja avalikku vabandust<\/a> selle eest, et ta m\u00e4ngis oma soole mittevastavat rolli[3], ning v\u00e4idetavat<\/a> kirjandusklassika k\u00f5rvaleheitmist autorite (valge) nahav\u00e4rvi ja (mees)soo p\u00e4rast. T\u00fchistamispraktika algeid n\u00e4hakse enamasti nii Eesti kui ka v\u00e4lismaa woke-aktivistide, vasakpoolse v\u00f5i \u201eprogressivistliku\u201d teadlas- ja \u00fcli\u00f5pilaskonna seas ning ajakirjanduses.<\/p>\n Just v\u00e4idetava t\u00fchistamiskultuuri vohamise t\u00f5ttu iseloomustati nn woke-ideoloogiat tihti kui autoritaarset (neo)marksistlikku maailmavaadet. Seda peetakse uustotalitarismi vormiks, mis rakendab orwellilikku j\u00e4relevalvet ja piirab s\u00f5navabadust. Paljudes artiklites on otseselt v\u00f5i kaudsemalt kirjeldatud nn woke-agendat ajavat (peidetud) ideoloogiliselt korrumpeerunud s\u00fcsteemi, milles nn woke-ideoloogiasse mitteindoktrineeritutel tuleb laveerida. Sovetliku tsensuuri ja ajaloo \u00fcmberkirjutamise n\u00e4iteks tuuakse artiklites muu hulgas Kumu n\u00e4ituse \u201eErinevuste esteetika\u201d t\u00f6\u00f6de pealkirjade muutmist ning \u00fcle\u00fcldist v\u00e4idetavat arvamusvabaduse kadu Eesti teadusmaastikul. Autorite hinnangul on publitseerimise ja teadusraha saamise kriteeriumitega hakatud kaude diskrimineerima valgenahalisi mehi naiste ning soo- ja seksuaalv\u00e4hemuste kasuks. Kuigi ka L\u00e4\u00e4ne woke\u2019i-vastases diskursuses esineb neomarksismi raamistust, on see Eestis eriti reaktiivselt potentne aines, kuna meie ajaloolises m\u00e4lus on NSVLi re\u017eiimi totalitaarsed kontrollimeetmed suhteliselt v\u00e4rskelt meeles ja seda \u00fcheselt negatiivse t\u00e4hendusvarjundiga. J\u00fcri Liiv tituleeris<\/a> sellise woke-ideoloogia ilmingu Suureks \u00d5eks.<\/p>\n \u201eFeminismistunud\u201d Suure Venna allusioon polnud ainuke sellelaadne viide. Naised, kuid enamgi veel soo- ja seksuaalv\u00e4hemused on uuritud materjalis teine peamine temaatika. Mitmes artiklis peeti nn woke\u2013 v\u00f5i sooideoloogiat iibe languse (kaudseks) p\u00f5hjuseks ning tihti kirjeldati woke-ideoloogia ilminguna otsesemalt v\u00f5i kaudsemalt seksuaalv\u00e4hemuste liigset eelistamist v\u00f5i r\u00f5hutamist, nt kinolinal. Enamjaolt oli see temaatika looritatud paksu iroonia ja k\u00fcnismiga. Markantseim n\u00e4ide on ehk j\u00e4rgnev:\u00a0<\/p>\n \u201eKuna aga woke-ideoloogia [\u2026] hierarhias asuvad transsoolised t\u00e4htsamal kohal kui naissoolised, siis sellega \u00f5nneks muret pole: jah, Elliot [Page] v\u00f5ib k\u00fcll naist edasi m\u00e4ngida.\u201d[5]\u00a0<\/p>\n (V\u00e4givaldse) usufanatismi raamistus oli artiklites samuti \u00fcsna levinud. Kasutati selliseid fraase nagu woke-s\u00f5dalased, p\u00fchas\u00f5dalased, sotsiaalse \u00f5igluse s\u00f5dalased, (v\u00e4lis)r\u00fcnnak, (vastu) v\u00f5itlema, lahing. Koos t\u00fchistamiskultuuri diskursusega luuakse nii kujutluspilt mingist \u00fchtsest woke-j\u00f5ugust (ingl woke mob), mis otsib p\u00fchast vihast pimestatuna ohvreid, keda t\u00fchistades \u201esotsiaalset \u00f5iglust\u201d maksma panna. Selles kontekstis esines ka kollokatsioon islamo-woke, m\u00e4rkimaks L\u00e4\u00e4ne nn vasak\u00e4\u00e4rmuslastest noorte potentsiaalset s\u00fcmpaatia kasvu islami suhtes, nt Palestiinat toetades. V\u00e4givaldsuse teatava vastandina esines uuritud materjalis v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ka ettekujutust woke-ideologiseerunud inimesest kui lihtsakoelisest ja l\u00fchin\u00e4gelikust lollikesest, kellele kaasa tunda.<\/p>\n R\u00fcselus \u00f5lgmehikesega<\/p>\n Nagu n\u00e4ha, on m\u00f5iste woke t\u00e4hendus m\u00e4rgatavalt h\u00e4gustunud nii Eestis kui ka teistes l\u00e4\u00e4neriikides. Oma osa on siin m\u00e4nginud USA progressiivid, kes m\u00f5iste laiemasse kasutusse t\u00f5id, ning kasumimarginaali suurendada tahtvad ettev\u00f5tted (vt ka woke washing). L\u00f5viosa m\u00f5iste semantilisest h\u00e4gustumisest on aga ellu viinud USA parempoolsed, kes on tuntud selle kergek\u00e4elise pruukimise poolest paljude vasakpoolsete poliitikute ja n\u00e4htuste \u2013 v\u00f5i m\u00f5nede uurijate hinnangul koguni k\u00f5ige endale ebameeldiva \u2013 t\u00e4histamisel.[6]<\/p>\n M\u00f5iste woke loominguline sisustamine lahjendab selle t\u00e4hendust, kuid intensiivistab afektiivsust. Woke on saanud m\u00f5isteks, mis on justkui \u201es\u00f5nadetagi selge\u201d, misiganes kontekstis see ka ei esineks. Muutunud poorseks, Ernesto Laclau m\u00f5istes \u00fclekoormatud t\u00fchjaks t\u00e4histajaks, imab see konkreetse t\u00e4henduse v\u00e4ljendamise asemel endasse uusi t\u00e4hendusvarjundeid. Sellega on suudetud asendada m\u00f5iste algne t\u00e4hendus uuega, mida on \u00fchtaegu nii keeruline konkreetselt ja ammendavalt artikuleerida kui ka kerge intuitiivselt tajuda.<\/p>\n Luuakse kujutluspilt mingist \u00fchtsest\u00a0woke-j\u00f5ugust, mis otsib p\u00fchast vihast pimestatuna ohvreid, keda t\u00fchistades \u201esotsiaalset \u00f5iglust\u201d maksma panna.<\/p>\n<\/blockquote>\n Ebam\u00e4\u00e4rasus v\u00f5ib olla kasulik. Selle strateegiline rakendamine ehk relvastamine v\u00f5imaldab muuta kriitika sihtm\u00e4rki, muutmata seejuures retoorikat. See on kasulik avalikku diskursust n\u00fcgivatele tegutsejatele, sest vaidlustatud t\u00e4henduse ja tugeva emotsionaalse laenguga m\u00f5iste t\u00f6\u00f6tab avalikus diskursuses nagu universaalne p\u00e4\u00e4stik \u2013 \u00fcksk\u00f5ik millele kleepida silt woke, see muutub sihtgrupi seas kohe (kilo)grammi v\u00f5rra ebameeldivamaks.<\/p>\n Efekti v\u00f5ib v\u00f5rrelda \u201eHarry Potterist\u201d tuntud peletisega, kes inimese ette sattudes kehastub ta suurimaks hirmuks. Kui kardetakse v\u00f5\u00f5ramaalasi, v\u00f5tab woke Euroopat vallutava islamistide \u201emassiimmigratsiooni\u201d kuju. Kui k\u00fclma higi tekitavad \u00fcmberjoonistuvad soolised v\u00f5imuhierarhiad, saab woke\u2019ist \u201eradikaalfeminism\u201d, mille tulemusel ei taha naised enam piisavalt s\u00fcnnitada. Kui aga hirmutab m\u00f5te sellest, et m\u00f5ni v\u00e4hemusgrupi liige \u00fcha rohkem harjumusp\u00e4rasesse (loe: domineeriva grupi) avalikku sf\u00e4\u00e4ri tr\u00fcgib, muutub woke Elon Muski populariseeritud \u201evaimuviiruseks\u201d (ingl woke mind virus), mis k\u00f5ike traditsioonilist t\u00fchistab ja lapsi sugu muutma \u00e4rgitab.<\/p>\n \u00d5lgmehikesele \u00e4samine on saanud m\u00f5iste woke peamiseks funktsiooniks praeguses woke\u2019i-vastases diskursuses. Kaaperdatud t\u00e4hendusega teenib selle kasutus truult demagoogilis-ideoloogilise heitluse huve, diskrediteerides meelevaldselt konservatiivsete vaadetega mitte\u00fchtivaid tegutsejaid m\u00f5nel \u00fclaltoodud moel. Esitledes aga institutsioonisisest otsust eemaldada kultuuriliselt konfliktne s\u00f5na kunstin\u00e4ituselt tsensuurina, liigutakse juba otsapidi s\u00f5navabaduse relvastamise territooriumile.<\/p>\n Kas sellist woke\u2019i me tahtsimegi?<\/p>\n On selge, et ka Eesti arvamusv\u00e4ljal on woke omaks v\u00f5etud, seda eesk\u00e4tt konservatiivsemas keelekasutuses, kus see t\u00e4idab sarnast rolli nagu USA avalikus debatis. Jutupunktid on tuttavad, kuid mastaap m\u00e4rksa v\u00e4iksem. USAs on woke j\u00f5udnud seadusandlusesse \u201eStop W.O.K.E. Acti\u201d kujul, siinmail veel vaid ajaleheveergudele. Ajakirjandusel on oluline roll teemade esiletoomisel ja raamistamisel. Kui meediamajade ideoloogilised vaated on kreenis ja laetud keelt l\u00fcpstakse klikkide saamiseks, muutub ka Eestis peletiseefekt suuremaks.<\/p>\n \u201eWoke-liikumise\u201d defineerivadki sellele vastanduvad h\u00e4\u00e4led, kes suure hulga (endale ebameeldivaid) gruppe \u00fchte kotti topivad ja seda siis kolkima hakkavad.<\/p>\n<\/blockquote>\n Kui soovitakse k\u00e4sitleda m\u00f5nd \u00fcle k\u00e4te l\u00e4inud progressiivsuse ilmingut, tasub piiritleda, mida t\u00e4pselt m\u00f5iste woke all silmas peetakse, ja siis konkreetselt seda \u00f6eldagi. Kasutades ideoloogiliselt vaidlustatud m\u00f5isteid nende kaaperdatud t\u00e4hendusega, taastoodetakse problemaatilist diskursust. Kui s\u00f5na woke juba kasutada, on aus markeerida selle tinglikkust ehk viidata, et tegu on t\u00e4henduslikult ebastabiilse ja poliitiliselt laetud m\u00f5istega, mitte neutraalse kirjelduss\u00f5naga.<\/p>\n Just seet\u00f5ttu hakkavad l\u00e4hemal vaatlusel ka woke-liikumise ja woke-kultuuri m\u00f5isted koost pudenema. Kuigi need on k\u00e4ibel, pole selge, millist (neutraalse t\u00e4hendusega) n\u00e4htust need t\u00e4pselt t\u00e4histavad. Erinevalt n\u00e4iteks Black Lives Matteri v\u00f5i Fridays For Future\u2019i liikumisest ei ole tegelikult olemas \u00fchtset woke-liikumist \u00fchise tegevuskava ja struktuuriga. \u201eWoke-liikumise\u201d defineerivadki sellele vastanduvad h\u00e4\u00e4led, kes suure hulga (endale ebameeldivaid) gruppe \u00fchte kotti topivad ja seda siis kolkima hakkavad.<\/p>\n Marginaliseeritud gruppide heaolu eest seismist saab markeerida ka neutraalselt, r\u00e4\u00e4kides n\u00e4iteks sotsiaalse \u00f5igluse liikumisest, mille fookust v\u00f5iks omakorda t\u00e4psustada: keskkonna\u00f5iglus; rassiline v\u00f5i sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus; etniliste, usuliste v\u00f5i seksuaalv\u00e4hemuste, sotsiaalmajanduslikult haavatavate gruppide, puuete v\u00f5i harvaesinevate haigustega inimeste \u00f5igused vm.<\/p>\n Ajalugu teab mitmeid n\u00e4iteid halvustava t\u00e4henduse omandanud m\u00f5istete nn tagasiv\u00f5tmisest (ingl reclaiming) marginaliseeritud kogukondades. M\u00f5iste woke puhul oleks selleks afroameeriklaste kogukond, kes on ka v\u00e4ljendanud soovi taastada selle m\u00f5iste s\u00fcsteemse rassismi ja rassilise \u00f5igluse alane kasutuskontekst. Isegi kui see oleks laiema progressiivsema ringkonna v\u00f5itlus, ei paista valmisolekut end ilma silmat\u00f5mbluseta woke\u2019iks nimetada. Pealegi ei pruugi see \u00fcldse k\u00f5rvaldada parempopulistlikku woke\u2019i-vastast diskursust. V\u00e4\u00e4reeldus, et woke t\u00e4hendab k\u00f5ike vasakpoolset, j\u00e4\u00e4ks samaks.<\/p>\n Kultuuris\u00f5dade ajastul, mille \u00fcks h\u00e4\u00e4lekaimaid loosungeid on war on woke! \u2013 s\u00f5da woke\u2019ile! \u2013, muutub oluliseks oskus eristada sisulist kriitikat poliitilisest performatiivsusest. Ideoloogiliselt laetud ja t\u00e4henduselt ebastabiilsete m\u00f5istete kasutus \u00fcksnes ei kirjelda \u00fchiskondlikke hoiakuid, vaid ka kujundab neid. Seet\u00f5ttu on \u201ewoke-ideoloogiat\u201d portreteerivale s\u00f5nav\u00f5tule peale sattudes p\u00f5hjendatud k\u00fcsida, mis eesm\u00e4rki teenib s\u00e4\u00e4rane laetud ebam\u00e4\u00e4rasus. Meediap\u00e4devus on olulisem kui eales varem.<\/p>\n [1] Bleich, E.; AlZubaidy, H.; Cao, A.; Chang, A.; Sadat, N.; Ward, A.; van der Veen, A. M. 2025<\/a>. The Politics of Language: Politicized Semantic Change, Pejoration and the Case of woke. \u2013 Political Studies, 18.08.<\/p>\n\n
\n
\n