{"id":40506,"date":"2025-11-12T06:44:07","date_gmt":"2025-11-12T06:44:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40506\/"},"modified":"2025-11-12T06:44:07","modified_gmt":"2025-11-12T06:44:07","slug":"euroopa-palgalohe-pusib-ida-ja-laane-leibkondade-sissetulekute-vahe-ulatub-ule-40-000-euro-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40506\/","title":{"rendered":"Euroopa palgal\u00f5he p\u00fcsib: ida ja l\u00e4\u00e4ne leibkondade sissetulekute vahe ulatub \u00fcle 40 000 euro"},"content":{"rendered":"<p>Viimastel aastatel on Euroopa majapidamised seisnud silmitsi elukalliduse kriisiga, mida s\u00fcvendasid Venemaa s\u00f5da Ukrainas ja pandeemiaj\u00e4rgsed tarneraskused. Paljud pered on pidanud kulutusi piirama ning inimesed loevad endiselt sente, ehkki inflatsioon on juba Euroopa Keskpanga 2% eesm\u00e4rgile l\u00e4henemas.<\/p>\n<p>\u00dcks olulisemaid majandusn\u00e4itajaid on ekvivalentnetosissetuleku mediaan. See on leibkonna suurust ja koosseisu arvestav sissetulek, mis n\u00e4itab iga liikme suhtelist osa \u00fchisest tarbimisest ning v\u00f5imaldab hinnata leibkonna majanduslikku heaolu.<\/p>\n<p>2024. aasta andmetel ulatub mediaansissetulek Euroopas 3 075 eurost Albaanias kuni 50 799 euroni Luksemburgis. Euroopa Liidus on madalaim n\u00e4itaja Bulgaarias (7 811 eurot), samas kui ELi keskmine j\u00e4\u00e4b 21 582 euro juurde.<\/p>\n<p>K\u00f5rgeimate sissetulekutega riikide hulka kuuluvad lisaks Luksemburgile ka \u0160veits ja Norra, millele j\u00e4rgnevad Taani, Austria, Iirimaa, Holland ja Belgia. Ka Soome, Saksamaa, Rootsi ja Prantsusmaa paiknevad ELi keskmisest k\u00f5rgemal. <\/p>\n<p>Teisalt j\u00e4\u00e4vad P\u00f5hja-Makedoonia, T\u00fcrgi ja Montenegro edetabeli l\u00f5ppu. Euroopa Liidus j\u00e4\u00e4b mediaansissetulek alla 10 000 euro lisaks Bulgaariale ka Ungaris ja Rumeenias.<\/p>\n<p>Eestis on aastane mediaansissetulek leibkonna kohta 16 140 eurot ehk alla liidu keskmise.<\/p>\n<p>Ida ja l\u00e4\u00e4ne vaheline l\u00f5he<\/p>\n<p>Andmed n\u00e4itavad selget l\u00f5het: L\u00e4\u00e4ne- ja P\u00f5hja-Euroopa riigid on j\u00f5ukamad, samal ajal kui L\u00f5una- ja Ida-Euroopa j\u00e4\u00e4vad neist kaugele maha. Luksemburgi ja Bulgaaria mediaansissetulekute erinevus \u00fcletab 40 000 eurot.<\/p>\n<p>Rooma Sapienza \u00fclikooli dotsent Stefano Filauro selgitas, et 2024. aasta heaolu tase tuleneb pikaajalistest struktuursetest teguritest, nagu ajaloolisest majanduskasvust, industrialiseerimisest ja heaoluriigi arengust.<\/p>\n<p>Rahvusvahelise t\u00f6\u00f6organisatsiooni (ILO) majandusteadlase Giulia De Lazzari s\u00f5nul seletavad erinevusi ka tootlikkus ja majanduse struktuur. \u201eK\u00f5rgem tootlikkus v\u00f5imaldab riikidel maksta k\u00f5rgemaid palku,\u201c \u00fctles ta. <\/p>\n<p>See t\u00e4hendab, et riigid, kus on suured ja k\u00f5rge v\u00e4\u00e4rtusega sektorid \u2013 n\u00e4iteks rahandus, infotehnoloogia v\u00f5i k\u00f5rgtehnoloogiline tootmine \u2013, kipuvad rohkem maksma. Rikides, kus domineerib p\u00f5llumajandus v\u00f5i lihtsamad teenused, j\u00e4\u00e4vad sissetulekud madalaks. <\/p>\n<p>Ostuj\u00f5u j\u00e4rgi korrigeerimine<\/p>\n<p>Kui vaadata sissetulekuid ostuj\u00f5u standardi (PPS) j\u00e4rgi, mis n\u00e4itab, kui palju saab raha eest eri riikides tegelikult osta, siis l\u00f5he k\u00fcll v\u00e4heneb, kuid ei kao.<\/p>\n<p>Mediaansissetulek j\u00e4\u00e4b vahemikku 5 098 Albaanias kuni 37 781 Luksemburgis. Euroopa Liidu keskmine on 21 245 PPS-i, liidu madalaim n\u00e4itaja on aga Ungaril (11 199 PPS).<\/p>\n<p>Seega on ELi madalaima ja k\u00f5rgeima sissetuleku erinevus ostuj\u00f5u j\u00e4rgi ligikaudu 26 500 PPS-i, samas kui nominaalv\u00e4\u00e4rtustes ulatub see ligi 43 000 euroni.<\/p>\n<p>Sellised riigid nagu Poola, Rumeenia ja Bulgaaria n\u00e4itavad ostuj\u00f5u arvestuses m\u00e4rgatavalt paremaid tulemusi kui eurodes m\u00f5\u00f5detuna. Suurematest riikidest paiknevad Saksamaa ja Prantsusmaa keskmisest k\u00f5rgemal, Itaalia ja Hispaania aga veidi allpool.<\/p>\n<p>Ostuj\u00f5u standardi j\u00e4rgi on paaril riigil tulemused paremad kui Eestil, kuigi nende mediaansissetulekud on madalamad.<\/p>\n<p>    Kuidas see lugu Sind end tundma pani?<br \/>\n        Saada<br \/>\n           <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120416318\/euroopa-palgalohe-pusib-ida-ja-laane-leibkondade-sissetulekute-vahe-ulatub-ule-40-000-euro\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Kommenteeri<br \/>\n       <\/a> <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120416318\/euroopa-palgalohe-pusib-ida-ja-laane-leibkondade-sissetulekute-vahe-ulatub-ule-40-000-euro\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Loe kommentaare (9) <\/a>  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimastel aastatel on Euroopa majapidamised seisnud silmitsi elukalliduse kriisiga, mida s\u00fcvendasid Venemaa s\u00f5da Ukrainas ja pandeemiaj\u00e4rgsed tarneraskused. Paljud&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40499,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,112,31,32,21,28,29,20408,95,19,25,3754,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-40506","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-leibkond","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-sissetulek","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115535378164703715","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40506","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40506"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40506\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40506"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40506"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40506"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}