Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks tehisaru valdkonnas esitati sel aastal Tartu \u00dclikooli arvutiteaduse instituudi andmeteaduse \u00f5ppetooli tehisintellekti professor Meelis Kull (45).<\/p>\n
Meelis Kulli uurimist\u00f6\u00f6 keskendub usaldusv\u00e4\u00e4rse tehisaru alustele. Tema eesm\u00e4rk on luua meetodeid, mis teevad otsustajale n\u00e4htavaks, millal tehisaru s\u00fcsteemi vastus on p\u00f5hjendatult kindel ja millal tuleks toimida ettevaatusega.<\/p>\n
Kulli peamine uurimissuund on ennustuste kalibreerimine, mis viib mudeli t\u00f5en\u00e4osusliku v\u00e4ljundi statistikaliselt koosk\u00f5lla tegeliku maailma sagedustega. Ta on arendanud v\u00e4lja rahvusvaheliselt tunnustatud kalibreerimismeetodid, n\u00e4iteks beeta-kalibreerimise ja Dirichlet’-kalibreerimise. Nii aitab Kulli teadust\u00f6\u00f6 luua masin\u00f5ppel p\u00f5hinevat usaldusv\u00e4\u00e4rset tehisaru riskitundlike rakenduste jaoks. Ta on ka Euroopa tehisintellekti tippteaduse v\u00f5rgustiku ELLIS liige.<\/p>\n
Meelis Kulli on tunnustatud Euroopa masin\u00f5ppe konverentsil (ECML PKDD) 2014 parima artikli auhinnaga ja Euroopa tehisintellekti konverentsil (ECAI) 2024 v\u00e4ljapaistva artikli auhinnaga. Aastatel 2024-2025 oli ta Teaduste Akadeemia tehisintellekti uurija-professor.<\/p>\n
Mis on teie jaoks olnud elu tipphetked? Ja kui aus olla, siis kui paljud neist on seotud teie t\u00f6\u00f6ga ja kui paljud on juhtunud vaatamata sellele?<\/p>\n
Elu k\u00f5ige olulisemad tipphetked on olnud seotud perega, aga t\u00f6\u00f6alaselt on olnud samuti \u00f5nne kogeda paljusid erilisi hetki. Eks mida rohkem vaeva on n\u00e4htud, seda v\u00f5imsamad on olnud ka tipphetked, mil t\u00f6\u00f6 vilja kannab.<\/p>\n
Uute ideede teke, uuest n\u00e4htusest v\u00f5i m\u00f5istest arusaamine, uuel moel keerulise m\u00f5iste lihtsalt seletamine, aga ka v\u00e4line tunnustus \u2013 k\u00f5igi puhul on v\u00f5imsaid positiivseid hetki. Lisaks on \u00f5petamine ja juhendamine toonud p\u00f5nevaid v\u00e4ljakutseid ning r\u00f5\u00f5mu teiste inimeste edusammudest. Tipphetkede saavutamiseks on vaja olnud teha palju t\u00f6\u00f6d, aga kahtlemata on olnud ka \u00f5nne.<\/p>\n
Kui raha ja b\u00fcrokraatia poleks probleem, mis oleks see \u00fcks asi, mille te oma valdkonnas Eestis kohe \u00e4ra lahendaksite? Ja mis on maailmas see teema, millest teie kolleegid r\u00e4\u00e4givad liiga palju, ja millest liiga v\u00e4he?<\/p>\n
Leian, et Eesti ettev\u00f5tetel ja riigisektoril on praegu liiga keeruline saada n\u00f5u teadlastelt. K\u00f5igepealt on raske v\u00e4lja m\u00f5elda, milliselt teadlaselt konkreetse k\u00fcsimuse korral n\u00f5u k\u00fcsima minna. See v\u00f5ib k\u00e4ia l\u00e4bi \u00fclikoolide ettev\u00f5tlussuhete osakondade, mis on k\u00fcll tublid ja tegusad, kuid v\u00e4iksema probleemi puhul tekib igast vahendajast t\u00e4iendav ajakulu, mis v\u00f5ib muuta k\u00fcsimise liiga t\u00fclikaks.<\/p>\n
Samuti on probleem teadlaste ebapiisav motiveeritus sellistele k\u00fcsimustele vastamisel. T\u00e4nased tehisintellektitehnoloogiad suudavad aidata k\u00f5igepealt iga k\u00fcsimuse piisavalt t\u00e4pseks s\u00f5nastada ning seej\u00e4rel sobivatele teadlastele suunata. K\u00fcsija v\u00f5ib saada hea vastuse ja teadlane v\u00f5imaliku tulevase koost\u00f6\u00f6partneri. Igale Eesti ettev\u00f5ttele v\u00f5iks v\u00f5imaldada mingis mahus tasuta k\u00fcsimusi teadlastele. Samas on vaja head s\u00fcsteemi ja sobivaid motivaatoreid. Usun, et nii k\u00fcsijate kui vastajate poolt on piisav huvi olemas.<\/p>\n
Edasi l\u00e4hen k\u00fcsimuse juurde, millest tehisintellekti valdkonna teadlased maailmas liiga palju v\u00f5i liiga v\u00e4he r\u00e4\u00e4givad. Leian, et liiga v\u00e4he r\u00e4\u00e4gitakse sisukalt erinevatest tulevikustsenaariumitest. Liiga paljud tehisintellekti teadlased on arvamuslikult kas kinni \u00fches tulevikustsenaariumis v\u00f5i ei pea tulevikust m\u00f5tlemist piisavalt oluliseks. Ega selle valdkonna teadlased polegi tuleviku-uuringute spetsialistid. Siiski praegusel tehisaru ajastul on vaja, et iga tehisintellektiteadlane m\u00f5tleks rohkem tulevikustsenaariumitest, riskidest ja v\u00f5imalustest.<\/p>\n
Avastate, et teie hea kolleegi laialt tsiteeritud alusartikkel sisaldab teadlikult varjatud, ent kriitilist viga. T\u00f5e avalikustamine kahjustaks r\u00e4ngalt nii kolleegi karj\u00e4\u00e4ri kui ka avalikku usaldust teie valdkonna vastu. Vaikimine laseks aga teaduslikul valel p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da. Kuidas k\u00e4itute ja millest l\u00e4htute?<\/p>\n
Kui on avastatud kriitiline viga, mille ilmsikstulek muudab artikli p\u00f5hij\u00e4reldusi, tuleb see muidugi avalikuks teha, et valedest j\u00e4reldustest ei s\u00fcnniks tulevikus veel suuremat kahju. Asjaolude v\u00e4ljaselgitamisel ilmneb t\u00fc\u00fcpiliselt, et viga on siiski tehtud teadmatusest, lohakusest v\u00f5i hoolimatusest. Selliseid vigu juhtub paraku palju, eriti just n\u00f5rgemates teadusajakirjades. Teadlikku kriitiliste vigade varjamist juhtub \u00f5nneks harva, kuid selle toimumisel v\u00f5ib teaduskarj\u00e4\u00e4r l\u00f5ppeda ning mainekahju saab ka valdkond tervikuna.<\/p>\n
Kui suur osa 21. sajandil elava akadeemiku t\u00f6\u00f6st peaks olema suunatud kolleegidele ja kui suur osa \u00fchiskonnale, kes teid l\u00f5ppeks \u00fcleval peab? Millal saab teadlasest lihtsalt arvamusliider?<\/p>\n
Iga teadlase t\u00f6\u00f6 on \u00fchiskonna teenimine ning ka teistele teadlastele suunatud tekstid on tegelikult kirjutatud \u00fchiskonna h\u00fcvanguks. Samas on muidugi selge, et teadusest s\u00fcnnib t\u00f5eline kasu alles siis, kui see leiab rakendust ka v\u00e4ljaspool teadust, n\u00e4iteks uute tehnoloogiatena, uute t\u00f6\u00f6meetoditena v\u00f5i uute m\u00f5tteviisidena.<\/p>\n
Akadeemikute t\u00f6\u00f6 peab aitama tagada, et \u00fchiskond tervikuna m\u00f5istaks teaduse olulisust ning oskaks teadustulemusi Eestis rakendada. Selleks on vaja akadeemikute avatud suhtlust kogu \u00fchiskonna suunal. \u00dchiskondlikus arutelus peab akadeemik j\u00e4\u00e4ma truuks t\u00f5endusp\u00f5hisele teadmisele, kuid vajadusel julgema esitama ka oma arvamust, seejuures teadmist ja arvamust selgelt eristades.<\/p>\n
Mida akadeemiku tiitel teile isiklikult annaks? Kui palju kaasneks sellega sisetunnetuslikult kohustusi, mida te juba ei t\u00e4ida?<\/p>\n
T\u00e4htis pole mitte tiitel, vaid v\u00f5imalus teha t\u00f6\u00f6d, mis v\u00e4\u00e4rtustab teaduse ja \u00fchiskonna \u00fchtset tervikut. Eesti tehisintellekti tippkeskuse juhina olen \u00fchiskondliku n\u00e4htavuse suunas juba t\u00f6\u00f6tanud. Akadeemikuna oleks aga v\u00f5imalus kaasa r\u00e4\u00e4kida veel rohkemates olulistes aruteludes, mis v\u00f5ivad positiivselt m\u00f5jutada Eesti tulevikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks tehisaru valdkonnas esitati sel aastal Tartu \u00dclikooli arvutiteaduse instituudi andmeteaduse \u00f5ppetooli tehisintellekti professor Meelis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40508,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[20389,8985,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,20411,19,25,8909,814,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-40507","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-akadeemikud","9":"tag-akadeemikute-valimised-2025","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-meelis-kull","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-teaduste-akadeemia","26":"tag-tehisaru","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115535382004998669","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40507","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40507"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40507\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40508"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40507"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40507"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40507"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}