Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks tehnikateaduste valdkonnas esitati sel aastal Eesti Maa\u00fclikooli p\u00f5llumajandustehnika professor J\u00fcri Olt (76).<\/p>\n
J\u00fcri Oldi teadust\u00f6\u00f6 keskmes on tootmistehnika ja p\u00f5llumajanduslik masinaehitus. Ta algatas Eesti Maa\u00fclikoolis teise p\u00f5lvkonna vedelate biok\u00fctuste uurimise, keskendudes biomassi eelt\u00f6\u00f6tlusele ja biok\u00fctuste m\u00f5jule sisep\u00f5lemismootorites.<\/p>\n
Oldi praegune p\u00f5hisuund on valdkondade\u00fclene agrorobootika, mis kasvas v\u00e4lja tema loodud ahtalehise mustika masinviljelustehnoloogiast. Tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm arendab t\u00e4ppisviljeluseks mobiilseid robots\u00fcsteeme.<\/p>\n
Olt on 44 patendi autor v\u00f5i kaasautor; tema arenduste hulka kuuluvad n\u00e4iteks robotv\u00e4etur, selle autonoomne akuvahetusjaam, mustika- ja kanepikoristi ning mitmed juurviljade t\u00f6\u00f6tlusseadmed.<\/p>\n
Mis on teie jaoks olnud elu tipphetked? Ja kui aus olla, siis kui paljud neist on seotud teie t\u00f6\u00f6ga ja kui paljud on juhtunud vaatamata sellele?<\/p>\n
R\u00f5\u00f5mu teevad alati need hetked, kui \u00f5nnestub mingi t\u00f6\u00f6s olnud oluline probleem elegantselt lahendada, olgu sellel siis teoreetiline v\u00f5i praktiline v\u00e4ljund. M\u00f5ne probleemi lahendamine v\u00f5tab rohkem, teine v\u00e4hem aega ja ressurssi, aga k\u00f5ik lahendatud asjad on armsad ja selliseid hetki on olnud palju ning kindlasti kogen neid veel. Olen oma taustalt insener, aga insener teatavasti on looja, tehniliste asjade looja. Inseneri paelub ikka millegi uue loomine ja kui see \u00f5nnestub ehk uus lahendus toimib ja toob inimestele kasu, siis on see puhas r\u00f5\u00f5m.<\/p>\n
Kui raha ja b\u00fcrokraatia poleks probleem, mis oleks see \u00fcks asi, mille te oma valdkonnas Eestis kohe \u00e4ra lahendaksite? Ja mis on maailmas see teema, millest teie kolleegid r\u00e4\u00e4givad liiga palju, ja millest liiga v\u00e4he?<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval on teadus ja tehnika sedav\u00f5rd arenenud, et mis tahes asi on lahendatav kui raha ja b\u00fcrokraatia poleks probleem. N\u00e4iteks asja \u2013 mingit olulist ja n\u00f5utud tehnilist vahendit \u2013 on v\u00f5imalik valmistada nii, et see on purunematu ehk ei l\u00e4he kunagi katki, isegi mitte l\u00f5hkudes. Ainult k\u00fcsimus on selles, et see v\u00f5ib osutuda nii kalliks, et selle realiseerimine muutub v\u00f5imatuks. Seet\u00f5ttu tuleb toote arendamisel alati arvestada sellega, et toode t\u00e4idaks n\u00f5utud ootusi, oleks piisava vastupidavusega ning oleks tarbijale m\u00f5istliku hinnaga ehk turul realiseeritav.<\/p>\n
\u00dchte unistuste asja, mida tingimata tahaks lahendada, ei oskagi nimetada. Lahendamist vajavaid probleeme ja teemasid on j\u00e4tkuvalt palju ja neid tuleb ajas aina juurde. See protsess on l\u00f5putu. Huvitav on see, et nii probleemid kui ka lahendamist vajavad teemad muutuvad ajas. V\u00f5ib juhtuda, et see mis t\u00e4na on populaarne ja huvitav, ei pruugi aja m\u00f6\u00f6dudes seda enam olla.<\/p>\n
Avastate, et teie hea kolleegi laialt tsiteeritud artikkel sisaldab teadlikult varjatud, ent kriitilist viga. T\u00f5e avalikustamine kahjustaks r\u00e4ngalt nii kolleegi karj\u00e4\u00e4ri kui ka avalikku usaldust teie valdkonna vastu. Vaikimine laseks aga teaduslikul valel p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da. Kuidas k\u00e4itute ja millest l\u00e4htute?<\/p>\n
Sellisest juhtumist pole ma \u00f5nneks kuulnud, aga see pole ka v\u00e4listatud. Olenemata sellest, kas viga on sattunud artiklisse teadlikult v\u00f5i teadmatult, peaks esimene asi olema ikka r\u00e4\u00e4kida kolleegiga, eesm\u00e4rgiga juhtida tema t\u00e4helepanu eksimusele. Inimene on ju ekslik, ikka v\u00f5ib juhtuda, kuigi minu arvates on see uskumatu lugu.<\/p>\n
Sellel k\u00fcsimusel on siiski mitu tahku. Kui ilmub artikkel kriitilise veaga, nagu k\u00fcsimus on p\u00fcstitatud, siis pole artiklit menetlenud ajakirja toimetaja poolt valitud retsensendid artikli arvustamiseks olnud tasemel. Toimetaja ise on olnud ebakompetentne. Tulemuseks on praak. Ning teiseks, kui selline vigane artikkel saab palju tsiteeringuid, siis pole tsiteerijad tasemel ja ei valda teemat piisavalt. See oleks nii v\u00f5i teisiti katastroof. J\u00e4relikult lasub vastutus antud olukorras ka teistel peale kiusliku “eksinu”.<\/p>\n
Kui suur osa 21. sajandil elava akadeemiku t\u00f6\u00f6st peaks olema suunatud kolleegidele ja kui suur osa \u00fchiskonnale, kes teid l\u00f5puks \u00fcleval peab? Millal saab teadlasest lihtsalt arvamusliider?<\/p>\n
M\u00f5lemad suunad ja ootused on olulised ehk p\u00fchendumine nii kolleegidele kui ka \u00fchiskonnale. Teisest k\u00fcsimusest ma ei saa aru. Arvan, et teadlasest v\u00f5ib saada arvamusliider, aga lihtsast arvamusliidrist teadlast saada ei pruugi. Tihe koost\u00f6\u00f6 kolleegidega on ka panustamine \u00fchiskonda, sest teadust ei tehta ainult uudishimust, vaid teadust tehes lahendatakse enamasti ka \u00fchiskondlikult olulisi probleeme ja kasvatatakse j\u00e4relkasvu. Selles osas olen ma alandlik, kui oled saanud \u00fchiskonnalt v\u00f5imaluse teha huvitavat t\u00f6\u00f6d, siis tuleb ka tagasi anda.<\/p>\n
Mida akadeemiku tiitel teile isiklikult annaks? Kui palju kaasneks sellega sisetunnetuslikult kohustusi, mida te juba ei t\u00e4ida?<\/p>\n
Seda, kui palju kaasneb akadeemiku tiitliga kohustusi, ma ei tea. Kaasnevate kohustustega pole ma veel kursis, aga kui need tekivad, siis olen ma neid valmis t\u00e4itma. Tuleb tunnistada, et akadeemiku tiitel oleks suur tunnustus nii minu kui ka mu t\u00f6\u00f6r\u00fchma inimeste teadus- ja arendust\u00f6\u00f6le. Arvan, et akadeemiku tiitli saamine aitaks kaasa minu arendatava valdkonna n\u00e4htavuse suurendamisele \u00fchiskonnas laiemalt, eriti noorte hulgas.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks tehnikateaduste valdkonnas esitati sel aastal Eesti Maa\u00fclikooli p\u00f5llumajandustehnika professor J\u00fcri Olt (76). J\u00fcri Oldi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40514,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[8985,131,130,37,33,35,34,36,20415,8909,20391],"class_list":{"0":"post-40513","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-akadeemikute-valimised-2025","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-juri-olt","17":"tag-teaduste-akadeemia","18":"tag-tehnikateadused"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115535417408216235","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40513","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40513"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40513\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40513"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40513"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40513"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}