{"id":40544,"date":"2025-11-12T07:35:16","date_gmt":"2025-11-12T07:35:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40544\/"},"modified":"2025-11-12T07:35:16","modified_gmt":"2025-11-12T07:35:16","slug":"akadeemikute-valimised-2025-kes-on-marge-unt-teaduselu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40544\/","title":{"rendered":"Akadeemikute valimised 2025: kes on Marge Unt? | Teaduselu"},"content":{"rendered":"<p>Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks sotsioloogia valdkonnas esitati sel aastal Tallinna \u00dclikooli \u00fchiskonnateaduste instituudi v\u00f5rdleva sotsioloogia sihtrahastusega professor Marge Unt (50).<\/p>\n<p>Marge Undi teadust\u00f6\u00f6 anal\u00fc\u00fcsib elutee eri etappe v\u00f5rdlevas perspektiivis, keskendudes noorte \u00fcleminekule t\u00e4iskasvanuikka, emadusl\u00f5ivule t\u00f6\u00f6turul ja hiliskarj\u00e4\u00e4ri d\u00fcnaamikatele. Unt uurib, kuidas institutsioonid ja struktuursed tegurid kujundavad inimeste elu- ja t\u00f6\u00f6trajektoore ning avab kumuleeruva ebav\u00f5rdsuse mehhanisme.<\/p>\n<p>Ta on juhtinud mitmeid suuri rahvusvahelisi teadusprojekte, n\u00e4iteks Horisont 2020 projekti EXCEPT, mis uuris noorte sotsiaalset t\u00f5rjutust Euroopas. Selle projekti tulemused andsid sisendi Euroopa Liidu noortestrateegia kujundamisse . Samuti on Unt n\u00f5ustanud poliitikakujundajaid Eestis ja v\u00e4lismaal.<\/p>\n<p>Alates 2024. aastast on ta teadusajakirja &#8220;Studies of Transition States and Societies&#8221; peatoimetaja.<\/p>\n<p>Mis on teie jaoks olnud elu tipphetked? Ja kui aus olla, siis kui paljud neist on seotud teie t\u00f6\u00f6ga ja kui paljud on juhtunud vaatamata sellele?<\/p>\n<p>\u00d5nnehetki olen kogenud erinevates elu valdkondades. Sageli seostuvad need t\u00e4hendusrikaste suhetega, nii kodus kui ka t\u00f6\u00f6l. Kui oleme perega koos ja naerame, siis minu jaoks see ongi tipphetk.<\/p>\n<p>Minu teadust\u00f6\u00f6 on pigem teekond, protsess. Mulle v\u00e4ga meeldib planeerida teadusprojekte, sellest oluline osa on unistamine. \u00dcheks tipphetkeks oli ka suuremahulise teadusprojekti juhtimine kaheksa riigi teadlastega. Seal saimegi rahvusvahelise uurimisr\u00fchmaga v\u00e4ljapakutu teoks teha. Uurisime t\u00f6\u00f6tuse ja ebakindla t\u00f6\u00f6 tagaj\u00e4rgi noorte heaolule, tervisele, kodust v\u00e4ljakolimisele ning majanduslikke tagaj\u00e4rgi nii l\u00fchikeses kui ka pikas vaates.<\/p>\n<p>Kui raha ja b\u00fcrokraatia poleks probleem, mis oleks see \u00fcks asi, mille te oma valdkonnas Eestis kohe \u00e4ra lahendaksite? Ja mis on maailmas see teema, millest teie kolleegid r\u00e4\u00e4givad liiga palju, ja millest liiga v\u00e4he?<\/p>\n<p>T\u00e4nases maailmas ja hariduselus on \u00fcks suur teema tehisintellekt ja TI-h\u00fcpe. Selle taustal on enam tagaplaanile j\u00e4\u00e4nud eestikeelsele haridusele \u00fcleminek. Kui selline v\u00f5imalus oleks, suunaksin t\u00e4na palju enam ressurssi just eestikeelsele haridusele \u00fcleminekule.<\/p>\n<p>Praegu oodatakse, et koolid suudavad teha kahte asja samal ajal \u2013 \u00f5petada aineid ja eesti keelt. Just neil, kes on vanemates klassides ja enne \u00f5ppinud vene keeles, on suur oht, et nad ei saa reaalselt aru, millest r\u00e4\u00e4givad \u00f5petajad. See ei ole algkool, kus palju aimatav kehakeelest. Kuidas \u00f5petada raku ehitust neile, kes alles \u00f5pivad esimese s\u00f5nu eesti keeles ja vahetunnis ei kuule eesti keelt?<\/p>\n<p>Nii \u00f5pilased kui ka \u00f5petajad vajavad selles protsessis tugevat lisatoetust materjalide ja kursuste n\u00e4ol. Nad vajavad ka palgalisa ja ps\u00fchholoogilist tuge, et meil ei tekiks eestikeelsele haridusele \u00fcleminekuga n-\u00f6 kadunud p\u00f5lvkonda, kes ei saa ei haridust ega eesti keelt selgeks.<\/p>\n<p>Avastate, et teie hea kolleegi laialt tsiteeritud alusartikkel sisaldab teadlikult varjatud, ent kriitilist viga. T\u00f5e avalikustamine kahjustaks r\u00e4ngalt nii kolleegi karj\u00e4\u00e4ri kui ka avalikku usaldust teie valdkonna vastu. Vaikimine laseks aga teaduslikul valel p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da. Kuidas k\u00e4itute ja millest l\u00e4htute?<\/p>\n<p>Teaduses on tavap\u00e4rane eelnevast l\u00e4htumine: juba ilmunud anal\u00fc\u00fcse korratakse ja t\u00e4iendatakse. P\u00fc\u00fctakse teha paremini.\u00a0Eks teema on keerukam, kui tegemist on tahtliku eksitamisega. Esmalt tuleb anda inimesele endale s\u00f5na \u2013 ei saa kolleegi ootamatult avalikult r\u00fcnnata. Samas on selline olukord lubamatu ja (maha) vaikida ei saa.<\/p>\n<p>Kui suur osa 21. sajandil elava akadeemiku t\u00f6\u00f6st peaks olema suunatud kolleegidele ja kui suur osa \u00fchiskonnale, kes teid l\u00f5ppeks \u00fcleval peab? Millal saab teadlasest lihtsalt arvamusliider?<\/p>\n<p>Teaduste Akadeemia p\u00f5hikirja j\u00e4rgi on akadeemiku \u00fclesanne oma loova t\u00f6\u00f6 kaudu edendada teadust, tehnoloogiat ja kultuuri, osaleda Eesti teadus- ja arengusuundade kujundamises, haritlaste ettevalmistamises jan\u00f5ustada riiki erialak\u00fcsimustes. Nii et kindlasti on akadeemiku kohus olla n\u00e4oga \u00fchiskonna poole.<\/p>\n<p>K\u00fcsimuses kumab l\u00e4bi suhtumine, et akadeemikute t\u00f6\u00f6 ei loo tulu, vaid on kulu. Vaadates Teaduste Akadeemia liikmeid, on nad k\u00f5ik oma valdkondades teerajajad, kellele j\u00e4rgmised saavad toetuda. Sellega tekibki \u00fchiskonnas uus v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n<p>Teadlasest saab lihtsalt arvamusliider, kui ta on valmis s\u00f5na v\u00f5tma ja arvamust avaldama ka oma uurimisvaldkonnast v\u00e4ljaspool. See on p\u00f5hjendamatu ootus, et \u00fche valdkonna spetsialistid oleksid k\u00f5neisikud k\u00f5igis valdkondades. Intelligentse inimese arvamusel ja teadust\u00f6\u00f6l p\u00f5hineval teadmisel on siiski oluline vahe.<\/p>\n<p>Mida akadeemiku tiitel teile isiklikult annaks? Kui palju kaasneks sellega sisetunnetuslikult kohustusi, mida te juba ei t\u00e4ida?<\/p>\n<p>Teaduste Akadeemia nominatsioonile esitatakse neid inimesi, kes juba t\u00e4idavad akadeemikutele p\u00fcstitatud \u00fclesandeid. Minu jaoks\u00a0oleks akadeemiku tiitel kahtlemata suur tunnustus. Olen olnud sotsiaalteadlasena tihedalt seotud Euroopa Liidu tasandi poliitikakujundamise protsessidega. Akadeemiku tiitel kohustaks senisest veelgi enam Eesti \u00fchiskonna kujundamisse panustama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks sotsioloogia valdkonnas esitati sel aastal Tallinna \u00dclikooli \u00fchiskonnateaduste instituudi v\u00f5rdleva sotsioloogia sihtrahastusega professor Marge&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40545,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[20389,8985,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,20422,19,25,20421,8909,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-40544","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-akadeemikud","9":"tag-akadeemikute-valimised-2025","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-marge-unt","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-sotsioloogia","26":"tag-teaduste-akadeemia","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115535578580418629","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40544","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40544"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40544\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40545"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40544"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40544"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40544"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}