Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks kliinilise meditsiiini valdkonnas esitati sel aastal Tartu \u00dclikooli n\u00e4rvikliiniku juhataja ja neuroloogia professor Pille Taba (64).<\/p>\n
Pille Taba teadust\u00f6\u00f6 keskendub neurodegeneratiivsetele haigustele, eriti Parkinsoni t\u00f5vele. Ta on Eesti teadusmaastikule toonud vananemisega seotud ajuhaiguste uurimise ja asutanud vastava teadusr\u00fchma. Tabauurimist\u00f6\u00f6 tegeleb Parkinsoni t\u00f5ve epidemioloogia, molekulaarsete markerite, kliinilise k\u00e4sitluse ja elukvaliteedi k\u00fcsimustega.<\/p>\n
Viimastel aastatel on Taba uuendusliku suunana otsinud varajasi diagnostilisi ja prognostilisi biomarkereid ning rakendanud diagnostikas masin\u00f5pet ja robootikat. Kliinilises praktikas on ta kasutusele toonud mitmeid uuenduslikke ravimeetodeid, n\u00e4iteks d\u00fcstoonia ravi botulismitoksiiniga ning Parkinsoni t\u00f5ve pumbaravi.<\/p>\n
Taba on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert ja aktiivne mitmetes erialaorganisatsioonides, sh Rahvusvahelises Parkinsoni ja Liigutush\u00e4irete Seltsis.<\/p>\n
Mis on teie jaoks olnud elu tipphetked? Ja kui aus olla, siis kui paljud neist on seotud teie t\u00f6\u00f6ga ja kui paljud on juhtunud vaatamata sellele?<\/p>\n
M\u00f5eldes oma elu tipphetkedele, on neid olnud t\u00f5esti nii t\u00f6\u00f6ga seotud kui ka juhtunud vaatamata sellele: \u00fchelt poolt arstiks saamine, kraadikaitsmine, erialaseltsi juhiks valimine Eestis ja rahvusvahelises kogukonnas, doktorantide kraadikaitsmised (mantlip\u00e4rijad on olemas!); ja samal ajal laste s\u00fcnd, nende kasvamine ja oma teele suundumine \u2013 mis on viinud meid ka \u00fchistele t\u00f6\u00f6radadele, (t\u00fctar biostatistik, teine t\u00fctar arst, minia geneetik), ja muidugi lapselapsed, kellel on nii isiklike kui ka t\u00f6iste valikute tegemine alles ees.<\/p>\n
K\u00f5ige selle taustaks muusika.<\/p>\n
Jah, saan \u00f6elda, et \u00f5nnelik elu \u2013 olen saanud, mida soovinud, kuigi sel teel on muidugi olnud ka pingelisi hetki.<\/p>\n
Kui raha ja b\u00fcrokraatia poleks probleem, mis oleks see \u00fcks asi, mille te oma valdkonnas Eestis kohe \u00e4ra lahendaksite? Ja mis on maailmas see teema, millest teie kolleegid r\u00e4\u00e4givad liiga palju, ja millest liiga v\u00e4he?\u00a0<\/p>\n
Selleks t\u00e4htsaks asjaks, millele teadus tugineb, on teadusinimesed ja nende arengud: noorte neuroloogide, neuroteadlaste ja baasteadlaste koolitamine, meeskonnamudelite t\u00e4iendamine, sh kliiniliste ekspertide, biostatistikute,\u00a0 teaduskoordinaatorite ja laborispetsialistidega.<\/p>\n
Ajuhaiguste uurimisteemade suhtes leian, et \u00e4gedate haiguste \u00f5igustatud prioriteedi k\u00f5rvale on t\u00e4helepanu alla vaja rohkem t\u00f5sta ka kroonilised haigused, mis on pikaajaline koormus ja vaev nii patsiendile, tema l\u00e4hedastele kui ka \u00fchiskonnale. Nende haiguste puhul on vajalikud elukaare\u00fclesed pikaajalised terviseuuringud (nn longituud- ehk pikil\u00f5ikeuuringud), mis k\u00fcll kestavad kauem ja on ressursimahukamad kui m\u00f5neaastased grandiprojektid, aga v\u00e4ga olulised rahvatervise aspektist.\u00a0<\/p>\n
Avastate, et teie hea kolleegi laialt tsiteeritud artikkel sisaldab teadlikult varjatud, ent kriitilist viga. T\u00f5e avalikustamine kahjustaks r\u00e4ngalt nii kolleegi karj\u00e4\u00e4ri kui ka avalikku usaldust teie valdkonna vastu. Vaikimine laseks aga teaduslikul valel p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da. Kuidas k\u00e4itute ja millest l\u00e4htute?\u00a0<\/p>\n
Alustaksin kolleegist endast, et uurida vea ja selle varjamise tagamaid. Edasi tuleb kaks teemat: (1) kas v\u00f5imalik on konkreetne uurimust\u00f6\u00f6\/ eksperiment l\u00e4bi viia ilma s\u00fcsteemse veata, (arvata v\u00f5ib, et kriitiline viga t\u00e4hendab metoodilist viga uuringutegevuste l\u00e4biviimisel); (2) eriala-kogukonna teavitamine veast samas teadusajakirjas \u2013 l\u00e4bi Erratum-publikatsiooni.<\/p>\n
Vigade avalik tunnistamine ja korduva uurimuse l\u00e4biviimine v\u00f5iks usaldust valdkonna vastu taastada ja hoida. Olen siiski arvamusel, et teadlikult varjatud vigadega t\u00f6\u00f6 publitseerimine on v\u00e4ga harv n\u00e4htus, pigem tulenevad teadusvead metoodilisest kogenematusest.\u00a0<\/p>\n
Kui suur osa 21. sajandil elava akadeemiku t\u00f6\u00f6st peaks olema suunatud kolleegidele ja kui suur osa \u00fchiskonnale, kes teid l\u00f5ppeks \u00fcleval peab? Millal saab teadlasest lihtsalt arvamusliider?\u00a0<\/p>\n
Kliiniline eriala annab rakendusliku v\u00e4ljundi v\u00f5imaluse meditsiinipraktikasse ja sellega \u00fchendab neid kahte poolt, teaduskolleege ja \u00fchiskonda. Teadustulemuse kaug-eesm\u00e4rk on teadustutulemuseni j\u00f5udmise j\u00e4rgselt selle rakendamine patsiendik\u00e4sitlusse.<\/p>\n
Seega, akadeemiline panus v\u00f5imaldab anda panuse \u00fchiskonnale. T\u00e4iendav siht on j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna teadlaste ja klinitsistide kasvatamine. Paralleelselt tuleb arvamusliider olla nagunii.\u00a0<\/p>\n
Mida akadeemiku tiitel teile isiklikult annaks? Kui palju kaasneks sellega sisetunnetuslikult kohustusi, mida te juba ei t\u00e4ida?<\/p>\n
Lisaks suurele isiklikule tunnustusele t\u00e4hendaks akadeemiku tiitel mulle eriala ja \u00dclikooli esilet\u00f5stmist laiemalt nii Eestis kui ka rahvusvahelises eriala-kogukonnas, aga samuti kohustust olla rohkem avalikkuses, teemadeks teadustulemuste kajastamine, erialadevaheline ja rahvusvaheline teaduskoost\u00f6\u00f6, kliinilise teaduse rakendamine meditsiinilisse praktikasse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks kliinilise meditsiiini valdkonnas esitati sel aastal Tartu \u00dclikooli n\u00e4rvikliiniku juhataja ja neuroloogia professor Pille…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40573,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[8985,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,20429,28,29,19,20431,25,8909,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-40572","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-akadeemikute-valimised-2025","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kliiniline-meditsiin","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-pille-taba","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-teaduste-akadeemia","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115535732120359033","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40572","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40572"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40572\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40573"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40572"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40572"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40572"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}