{"id":40583,"date":"2025-11-12T08:31:52","date_gmt":"2025-11-12T08:31:52","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40583\/"},"modified":"2025-11-12T08:31:52","modified_gmt":"2025-11-12T08:31:52","slug":"akadeemikute-valimised-2025-kes-on-priit-vahter-teaduselu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/40583\/","title":{"rendered":"Akadeemikute valimised 2025: kes on Priit Vahter? | Teaduselu"},"content":{"rendered":"<p>Priit Vahteri uurimist\u00f6\u00f6 keskendub innovatsiooniuuringutele, rahvusvahelisele teadmussiirdele ja tootlikkuse teguritele. Ta uurib \u00f6konomeetrilise modelleerimise kaudu, mis p\u00f5hjustab tippettev\u00f5tete ja mahaj\u00e4\u00e4jate vahelist tootlikkusl\u00f5het.<\/p>\n<p>Vahteri t\u00f6\u00f6st j\u00e4reldub, et tootlikkuse kasv n\u00f5uab erinevate tegurite koostoimet \u2013 n\u00e4iteks tehnoloogilise innovatsiooni m\u00f5ju t\u00f5stab oluliselt samaaegne organisatsiooniline uuendustegevus. Ta on n\u00e4idanud ka eba\u00f5nnestunud innovatsiooniprojektidest tulenevaid \u00f5ppimisefekte.<\/p>\n<p>Viimastel aastatel on Vahter uurinud, kuidas ettev\u00f5tete innovatsioonitegevus m\u00f5jutab palgaebav\u00f5rdsust. Tema uuringud n\u00e4itavad, et innovaatilisemates, tootlikumates ja v\u00e4liskapitaliga ettev\u00f5tetes on meeste-naiste palgal\u00f5he suurem. Vahteri t\u00f6id on avaldatud valdkonna tippajakirjades, sealhulgas neli korda ajakirjas Research Policy.<\/p>\n<p>Aastal 2025 tunnustati teda Eesti Teaduste Akadeemia Mihhail Bron\u0161teini nimelise majandusteaduste preemiaga.<\/p>\n<p>Mis on teie jaoks olnud elu tipphetked? Ja kui aus olla, siis kui paljud neist on seotud teie t\u00f6\u00f6ga ja kui paljud on juhtunud vaatamata sellele?<\/p>\n<p>Minu elu tipphetkeks on minu enda jaoks kindlasti poja Karli s\u00fcnd. Samuti n\u00e4htavasti ka need hetked, kui ta k\u00fcsib midagi p\u00f5nevat teemade kohta, millele vastamisega ma ise j\u00e4nni j\u00e4\u00e4n ja millele vastuse otsimine silmaringi avardab. N\u00e4iteks hetkel tulenevalt tema huviringist k\u00fcsimused, nagu mis t\u00fc\u00fcpi t\u00e4ht on P\u00e4ike v\u00f5i mis v\u00e4rvi on galaktikad? \u00a0<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6ga seotud tipphetkedeks pean neid hetki, kui l\u00e4hedased kaasautorid v\u00f5i juhendatavad tudengid diskussiooni k\u00e4igus silman\u00e4htavalt millestki teadust\u00f6\u00f6ga seonduvast vaimustuvad. Need v\u00f5ivad olla hetked, kui leiame uue p\u00f5neva idee j\u00e4rgmiseks teadusartikliks v\u00f5i lahenduse-selguse mingile esmapilgul raskena n\u00e4inud probleemile.\u00a0Millestki vaimustunud ja loomingu\u00f5hinas olevat inimest on suur r\u00f5\u00f5m n\u00e4ha, eriti kui sul\u00a0endal on seejuures olnud mingi v\u00e4ike roll. On t\u00e4htis, et t\u00f6\u00f6st ja tegemistest oleks r\u00f5\u00f5mu. On suurep\u00e4rane, kui leidub piisavalt selliseid hetki ja kolleege, kellega neid hetki jagada. \u00a0<\/p>\n<p>\u00dcheks tagantj\u00e4rgi tunnetatuna tipphetkeks oli ka periood noore, doktorantuuri alles hiljuti l\u00f5petanud teadlasena, kui t\u00f6\u00f6tasin Birminghami \u00dclikoolis. Tagantj\u00e4rele sellele ajale m\u00f5eldes hindan seda luksust, kui on pikaajaliselt v\u00f5imalik k\u00f5ik t\u00f6\u00f6p\u00e4evad hommikust hilise \u00f5htuni teadust\u00f6\u00f6le ja teadust\u00f6\u00f6dega seotud diskussioonidele valdkonna m\u00f5ningate parimate teadlastega p\u00fchendada. R\u00f5\u00f5mu on ka kolleegide poolsest isiklikust tunnustusest, mis on t\u00e4htsam kui erinevad autasud v\u00f5i tiitlid.\u00a0<\/p>\n<p>Kui raha ja b\u00fcrokraatia poleks probleem, siis mis oleks see \u00fcks asi, mille te oma valdkonnas Eestis kohe \u00e4ra lahendaksite? <\/p>\n<p>Sel juhul tuleks rohkem investeerida meie valdkonna inimestesse: majandusteaduse valdkonna \u00f5ppej\u00f5udude ja teadlaste j\u00e4relkasvu, sealhulgas\u00a0 eriti tulevikus eesti keeles \u00f5petavasse j\u00e4relkasvu. Ka Eesti Pangal ja ministeeriumitel on p\u00fcsiv tugev vajadus tulevikus k\u00f5rgtasemel matemaatilise majandusteaduse r\u00f5huasetusega anal\u00fc\u00fctikute j\u00e4rgmiste p\u00f5lvkondade j\u00e4rele.\u00a0<\/p>\n<p>Kui rahastus ei oleks probleem, siis v\u00f5iks ka Eestisse suunatult v\u00e4rvata neid USA teadlasi, keda ohustab USA-s praegune teadusvaenulik poliitika \u2013 k\u00e4rped ja poliitiline sekkumine nende t\u00f6\u00f6sse.<\/p>\n<p>Ja mis on maailmas see teema, millest teie kolleegid r\u00e4\u00e4givad liiga palju, ja millest liiga v\u00e4he?<\/p>\n<p>Innovatsiooni valdkonna uuringute puhul on \u00fcks tendents keskenduda n\u00e4itajatele, mida on lihtsam m\u00f5\u00f5ta ja mille kohta on olemas palju andmeid, selle asemel, et p\u00fc\u00fcda paremini m\u00f5ista ja m\u00f5\u00f5ta seda, mis on oluline, kuid mida on raskem hinnata. Siia alla kuulub ka ettev\u00f5tete organisatsioonilise innovatsiooni parema m\u00f5istmise vajadus. Samuti on vajadus erinevate innovatsioonitegevuste ja t\u00f6\u00f6tajate eri t\u00fc\u00fcpi oskuste koostoimeefektide (s\u00fcnergia) parema m\u00f5istmise ja modelleerimise j\u00e4rele.\u00a0<\/p>\n<p>Vajadust on lisaks empiiriliste uurimist\u00f6\u00f6de tegijatele ka nende j\u00e4rele, kes arendaks teoreetilisi mudeleid. Senisest tasuks rohkem uurida ka n\u00e4iteks majandusajaloo ja ka Eesti majandusm\u00f5tte ajalooga seotud teemasid.<\/p>\n<p>Uurijad keskenduvad tihti oma t\u00f6\u00f6s eriti just hetkel v\u00e4ga aktuaalsetele tehnoloogilistele muutustele. Sellel on loomulikult olulisi plusse. Kuid v\u00f5rreldes v\u00e4ga laialt uuritud ja uuritava infotehnoloogia m\u00f5judega on ka m\u00f5ningaid 20. sajandi v\u00f5tmetehnoloogiate leviku m\u00f5jusid, mida tasuks p\u00fc\u00fcda rohkem anal\u00fc\u00fcsida.\u00a0<\/p>\n<p>\u00dcks n\u00e4ide:\u00a0\u00fcllatavalt v\u00e4he on uuritud\u00a0merekonteineritel p\u00f5hineva transpordis\u00fcsteemi leviku m\u00f5jusid meie l\u00e4hiajaloos. Samas oli see \u00fcks 20. sajandi \u00e4\u00e4rmiselt olulisi\u00a0innovatsioone, mis muutis ja m\u00f5jutas maailma v\u00e4liskaubandust v\u00e4ga suures ulatuses.<\/p>\n<p>Avastate, et teie hea kolleegi laialt tsiteeritud artikkel sisaldab teadlikult varjatud, ent kriitilist viga. T\u00f5e avalikustamine kahjustaks r\u00e4ngalt nii kolleegi karj\u00e4\u00e4ri kui ka avalikku usaldust teie valdkonna vastu. Vaikimine laseks aga teaduslikul valel p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da. Kuidas k\u00e4itute ja millest l\u00e4htute?<\/p>\n<p>Teaduseetikat ja teadust\u00f6\u00f6 hea tava rikkumisi tuleb v\u00f5tta v\u00e4ga t\u00f5siselt. Vaikimine ei ole antud n\u00e4ites kirjeldatud juhul loomulikult mingi variant. \u00dclikoolidel on paigas teadust\u00f6\u00f6d puudutavat head tava m\u00e4\u00e4ratlevad alusdokumendid, millest antud juhul l\u00e4htuda, pannes paika ka selle, kuidas peab hea tava t\u00f5sise rikkumise kahtluse korral \u00f5iglane menetlus v\u00e4lja n\u00e4gema.\u00a0T\u00f5e avalikuks tulemine on loomulikult ka valdkonna enda arengu huvides.<\/p>\n<p>Kui suur osa 21. sajandil elava akadeemiku t\u00f6\u00f6st peaks olema suunatud kolleegidele ja kui suur osa \u00fchiskonnale, kes teid l\u00f5puks \u00fcleval peab? Millal saab teadlasest lihtsalt arvamusliider?<\/p>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6 ongi oma olemuselt eelk\u00f5ige suunatud \u00fchiskonnale. Teadlasest arvamusliider peab suutma selgelt eristada teaduslikku fakti oma isiklikust arvamusest ja hoiakutest. Eestis on usaldus teadlaskonna vastu \u00fcldiselt p\u00e4ris k\u00f5rge ning see on \u00fchiskonna kui terviku jaoks suur v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n<p>Mida akadeemiku tiitel teile isiklikult annaks? Kui palju kaasneks sellega sisetunnetuslikult kohustusi, mida te juba ei t\u00e4ida?<\/p>\n<p>See, et kolleegid esitasid mu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemiku kandidaadiks, on suur tunnustus mulle ja ka minu l\u00e4hematele kaast\u00f6\u00f6tajatele. Akadeemikuks saamine t\u00e4hendab kaht olulist asja \u2013 \u00fchelt poolt annaks see indu teaduse piiride edasiseks nihutamiseks ning samas ka laiemat k\u00f5lapinda teadmiste rakendamiseks \u00fchiskonna h\u00fcvanguks.<\/p>\n<p>Mulle teadlasena annaks see roll juurde rohkem l\u00e4bik\u00e4imist teiste valdkondade tippteadlastega ja laiendaks seel\u00e4bi v\u00f5imalusi distsipliinide vaheliseks teadusalaseks koost\u00f6\u00f6ks. Uued eriti p\u00f5nevad ideed ja lahendused tekivad ju tihti just valdkondade kohtumispunktides.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Priit Vahteri uurimist\u00f6\u00f6 keskendub innovatsiooniuuringutele, rahvusvahelisele teadmussiirdele ja tootlikkuse teguritele. Ta uurib \u00f6konomeetrilise modelleerimise kaudu, mis p\u00f5hjustab tippettev\u00f5tete&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40584,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[8985,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,20445,28,29,19,25,20444,8909,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-40583","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-akadeemikute-valimised-2025","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-innovatsiooniuuringud","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-priit-vahter","25":"tag-teaduste-akadeemia","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115535802704539569","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40583","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40583"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40583\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40584"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40583"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40583"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40583"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}